1-09-1812/69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1812 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 19 mai 2010, Tallinn Kriminaalasi Mati Mändmaa süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 275 järgi ja Ivar Meitern’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 15 mai 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat A.Tamm Prokurör Ringkonnakprokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Ivar Meitern, ik: 38307150027, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, eelvangistuses viibis 2 päeva, uuesti kinni peetud 14.01.2010 Kaitsja Vandedavokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
2. mai 2009 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-09-1812 Ivar Meiterni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: I.Meiternile oli esitatud süüdistus selles, et ta isikuna kes on varem toime pannud varguse pani nii üksinda kui koos kaassüüdistatava M.Mändmaaga, sissetungimisega, ajavahemikul 27.06.2007 kuni 01.08.2008 aastani, Saare maakonnas toime 32 võõra vara vargust. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: Pärnu Maakohus tunnistas Ivar Meitern’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas Ivar Meiternile mõistetud karistust ühe kolmandiku (1/3) võrra, mõistis vähendatud karistuseks vangistuse 2 aastat 8 kuud. KarS § 76 lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust
3. jaanuari 2005.a. Saare Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ühe 1 aasta nelja 4 kuu 5 päeva võrra, mõistis Ivar Meiternile liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 5 päeva. KarS § 68 alusel arvas Ivar Meiterni poolt eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamise aja 12.06.2008.a. kuni 13.06.2008.a., so. 2 päeva karistusaja hulka. Ivar Meiternil ärakandmisele kuluvaks karistuseks luges neli 4 aastat kolm 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges tema karistuse kandmisele asumise päeva. APELLATSIOON: Kaitsja leiab, et maakohus on mõistnud süüdistatavale liiga karmi karistuse. Pole piisavalt arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust. I.Meitern on oma süüd tunnistanud ja aktiivselt kaasa aidanud süütegude avastamisele andes puhtsüdamlikke ütlusi. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Süüdistatav toetas kaitsja esitatud apellatsiooni ja leidis, et vangistus on liiga karm ja palus vangistuse lühendamist. temale mõistetud 4 aastane Apellant- kaitsja toetas apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus põhjendatud, kohtu siseveendumus on jälgitav ja mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega. Palus jätta otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. 2 RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et maakohtu otsus I.Meiternile mõistetud karistuse osas on piisava selgusega põhistatud ja selle tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Kohtukolleegium osutab, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul on kaitsja apellatsioonis leidnud, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium ei saa sellise järeldusega nõustuda. Maakohus on otsuse põhjendustes sõnaselgelt märkinud, et I.Meiternile karistuse mõistmisel arvestab tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna igasugust kohtuistungil verbaalselt väljendatud kahetsust, seda eriti korduvalt kuritegude toimepanemiste eest varem karistatud isikute poolt, ei saa lugeda puhtsüdamlikuks ja seda karistuse mõistmisel arvestada, on kohus eraldi välja toonud, miks I.Meiternile karistuse mõistmisel selline kergendav asjaolu arvestamisele kuulub. Seega on kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud ning selle enamaks või teistkordseks arvestamiseks ringkonnakohtul seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja apellatsioonis ei ole viidatud KarS § 57 lg 1 ettenähtud asjaoludele, millised kohus ebaseaduslikult jättis kõrvale või tähelepanuta. I.Meiternile karistuse mõistmisel on kohus arvestanud ka KarS § 57 lg 2 alusel tema perekondlikku olukorda ja nimelt fakti, et tal on kolm alaealist last, kes on tema ülalpidamisel. Seega ka selles osas ei ole apellatsioonis tehtud etteheide asjakohane. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ega nendega ka arvestanud. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole. Seetõttu ongi maakohus põhjendatult karistuse mõistmisel rõhutanud, et I.Meitern on toime pannud 32 kuriteo episoodi. I.Meiterni süü suurust mõjustab veel asjaolu, et vargustega tekitatud kahjud on väga suured. Ta on toime pannud kuritegusid nii üksinda kui grupis, kuriteod on toime pandud sissetungimisega, ka võõra vara lõhkumisega. Karistuse mõistmisel oli kohus õigustatud arvestama ka süüdlase isikuga. I.Meitern on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on varem karistatud ka varavastase kuriteo toimepanemise eest. Samuti on teda varem korduvalt karistatud ka väärteokorras. Oluline on karistuse mõistmisel mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. I.Meiternile on varem mõistetud nii rahaline karistus kui ka lühemaajalised vangistused, ning teda on ka tingimisi karistustest vabastatud. Kuid sellised kergemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemistest loobuma. 3 Tegelikult on I.Meitern, kes vabastati tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt 26.02.2007 aastal katseajaga kuni 14.07.2008, alustanud uute varavastaste kuritegude toimepanemisi, üle Saare maakonna, juba vaid mõne kuu möödumisel pärast vabanemist ja enamus 32 vara vargusest on ta toime pannud katseajal. Kohtukolleegium leiab, et kuigi I.Meiternile mõistetud 4 aastane karistus on üle KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, ehk võib lugeda rangeks karistuseks, on selline karistus kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega. Mõistetud karistus vastab nii süü suurusele kui ka süüdlase isikule. Kuna tegemist oli lühimenetluses asja arutamisega, kuulub I.Meiternil 32 varguse eest faktiliselt ärakandmisele vaid 2 aastat ja 8 kuud vangistust. 1 aasta 4 kuu ja 5 päeva võrra ärakandmisele kuuluva karistuse suurendamise tõi kaasa fakt, et ta pani uued kuriteod toime katseajal. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium ei tuvastanud seaduslikke aluseid maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks ehk vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA 4