Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-2242 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Pavel GRJAZEV Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jüri LEHISTE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jüri LEHISTE sünd. 12.06.1988, isikukood 38806124244, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 06.09.2007 ja lõpp 05.10.2011 Jätta Jüri LEHISTE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt Jüri LEHISTELE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 650 (kuussada viiskümmend) krooni 40 senti (s.h. kriminaaltoimikuga tutvumine 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 42 krooni, käibemaks 8,40 krooni). Välja mõista Jüri LEHISTELT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Leanika TAMM) makstud tasu eest 650 (kuussada viiskümmend) krooni 40 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 26.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Lehiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jüri Lehiste on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 24.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 1 kuu alates 06.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuses läbinud toiduvalmistamise algkursuse, tööalase nõustamise, sotsiaalprogrammid 12 sammu, Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Samuti on kinnipeetav osalenud Viru Vanglas majandustöödel. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid. Majanduslikult toetab kinnipeetavat vend. Kinnipeetav on motiveeritud vanglas töötama, et kustutada oma võlgnevusi. Kinnipeetava suhted lähedastega on head, suhtleb kirja ja telefoni teel, ema on käinud ka kokkusaamistel. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad taustale, ta on rahutu ja vajab pidevat tähelepanu, oskab mõelda oma tegude tagajärgedest, tunnistab oma vigu, lahendab probleeme tagajärgedega arvestamata. Vanglas viibides kasutas vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on kinnipidamiskohas aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides; käitunud vanglas administratsiooniga korrektselt ega ole rikkunud vangla sisekorra eeskirju; töötab vanglas majandustöödel; vanglas pole täheldatud probleeme sõltuvusainetega; kinnipeetav on ühiskonna suhtes meelestatud positiivselt; kinnipeetav on analüüsinud oma kuritegu ja teinud kindlad järeldused jätkata seaduskuulekat elu; omab vabanedes kindlat elukohta ja perekonna toetust ning alalise töö leidmisel on motiveeritud asuma tööle. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus kinnipeetav hakkab elama üksi. Kinnipeetava ema on töötu, tunnistas, et tema aidata ei saa. Kodukohas on töö leidmine kinnipeetaval võimatu. Läbitud kokakursus võib anda võimaluse töö leidmiseks xxx. Vabaduses mõjutab kinnipeetava käitumist kõige enam alalise töö olemasolu või selle puudumine. Samuti on suureks ohuallikaks suhtlemine kriminaalse käitumisega isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav Jüri Lehiste taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et on varem kriminaalhooldusel olnud, pani uued kuriteod toime katseajal, vangistuses on teist korda, vabanemise korral hakkavad teda üleval pidama vanemad vennad, kes on kriminaalkorras karistatud. Prokuröri abi Pavel Grjazev ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Pärnu Maakohtu 08.06.2006 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 2 aastat 8 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 7 kuud vangistust ja ülejäänud karistuse osa 2 aastat 1 kuu kuulus kohaldamisele tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Uue kuriteo KarS §184 lg.2 p.1, 2 järgi pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Tegemist on raske rahvatervisevastase I astme süüteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud veidi alla kolme aasta, mis maakohtu arvates, arvestades I astme kuritegu ja liidetud karistust, on veel liiga vähe. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 05.10.2011 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist neli 2009 ja neist üks on käesoleval ajal veel kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama tema emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse üksinda. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et tegelikult elab seal korteris ka kinnipeetava vend koos oma abikaasaga. Maakohus leiab, et mõlemad variandid ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral mõistlikud. Nii elamine üksinda, kui ka koos kriminaalkorras karistatud isikuga ei soodusta katseajal resotsialiseerumist ühiskonda ja võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei ole selle saamine elukoha läheduses ka kuigi tõenäoline. Samast kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on võlgnevusi 57 000 krooni ulatuses, kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on see summa käesoleval ajal umbes 42 000 krooni. Legaalset ja püsivat sissetulekut mitteomavale isikule on ka see summa suur. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et varasemalt on kinnipeetavat korduvalt karistatud muuhulgas 3 ka varavastaste kuritegude eest. Materiaalsete raskuste tekkimisel on oht uute kuritegude toimepanemiseks üsna suur. Ka õppima asumine Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ei too endaga kaasa regulaarse sissetuleku saamise. Uute kuritegude ohtu suurendab antud kinnipeetava puhul ka kriminaalkorras karistatud isikutega taas lävima hakkamine ning narkootikumide taas tarvitama hakkamine. Kuigi nii Viru Vangla kui kriminaalhooldusametnik on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, ei pea maakohus seda võimalikuks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses ei ole õigesti viidatud asjaolule, et kinnipeetav on vangistuses käitunud korrektselt ega ole rikkunud vangla sisekorra eeskirju. Vastupidi, kinnipeetava jätkuvat allumatust ühiskonnas kehtestatud reeglitele näitavad 5 distsiplinaarkaristust üsna lühikese ajavahemiku jooksul – perioodil 12.11.2008 – 28.08.
- Erialade omandamise vangistuses ning õppima asumise vabaduses soovi loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid antud alustel ei kuulu taotlus rahuldamisele. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 650,40 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.09.10 Nooremreferent Liivi Õun 4