lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav Egert Lättekivi Ik 39007080286, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. tõkend: kohaldamata Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Egert Lättekivi süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Egert Lättekivi´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
ja 74 lg 5 alusel asendada Egert Lättekivile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud, so vangistus 60 (kuuskümmend) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 4 (neli) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada Egert Lättekivi üldkasuliku töö tegemise ajal, so 4 kuu vältel järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Egert Lättekivi järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuistungil süüdistatav Egert Lättekivi seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud kohtuistungil prokuröri poolt muudetud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 22.07.2008, 28.11.2008 ja 28.09.2009 koostatud kannatanu GI ülekuulamisprotokollide, skeemi, sõiduauto registreerimistunnistuse koopia ja tsiviilhagi avalduse kohaselt sõiduauto VW Golf reg. nr. XXXkuulub ametlikult tema isale AI. Selle aasta suvel andis isa auto temale, kuid ametlikult jäi auto ümbervormistamata. Isa poolt oli antud suuline volitus selle kohta, et ta võib selle autoga toimetada vastavalt oma soovile. Egert Lättekiviga on ta tuttav umbes aasta, läbisaamine oli neil normaalne, ta elas samas majas. Auto parkis oma elukohta Tallinn, Risti 7 maja juurde hoovi. Suvel, kui auto nende maja juurde tekkis, siis pöördus Egert tema poole ning küsis, kas tal ei ole soovi seda autot müüa. Pakkus talle, et kui ta ostab selle auto tema käest 2500 krooniga, siis müüb selle auto talle. Raha Egertil ei olnud. Tahtis panna auto müüki, kuid Egert lubas talle, et ta saab varsti raha ning siis ostab ise auto ära. Kuna ta oli kindel, et Egert ostab auto, siis ta andis talle auto võtmed, sest autol oli mingi viga käigukasti juures ning Egert tahtis selle enne ostmist ära parandada. Kannatanu ütles talle, et autoga ta sõitma minna ei tohi ja auto peab jääma kuni raha äramaksmiseni sellele kohale, kus ta seisab. Kannatanule ei meenu, et Egert oleks talle ära maksnud 500 krooni, kuid mingi jutt 500 kroonist oli. Ta ei tahtnud auto eest saada raha osade kaupa, tahtis saada kogu summa korraga. Peale seda, kui ta avastas, et autot ei olnud enam oma kohal, ta helistas Egertile, kuid ta ei vastanud tema kõnedele, kannatanu suureks üllatuseks ta ei elanud ka enam kodus. Sõidukit nägi viimati 22.07.2008 Risti 7e hoone ees. Saatis Egertile sõnumi, et ta võtaks temaga ühendust, muidu pöördub politsei poole, kuid Egertilt mingit vastust ei tulnud. Egertit ei ole ta kuni käesoleva ajani näinud, ega temast midagi kuulnud. Auto dokumendid jäid kannatanu kätte. Kui kannatanu pani auto seisma, siis ta võttis autolt numbrid eest ära ning pani need autosse. Auto pakiruumis oli tööriistakast "KAMASA", koos komplekteeritud tööriistadega väärtusega kokku 2500 krooni. Kui ta Egertile andis loa tema sõiduauto VW Golf reg. nr. XXXremontimiseks, nägi teda umbes paari nädala jooksul auto juures toimetamas, tundis huvi, millal ta auto eest maksab, ta ütles, et olevat töö leidnud ning varsti maksab. Auto oli sõidukorras, sumbutaja oli vist alt ära. Tal pole aimugi, kellele Egert müüs sõiduauto või kuhu ta selle pani. Tema Egerti tuttavaid ei tea. Tal oli plaan auto müüa ning selle hind tol hetkel oli ta 8000 krooni. Egertile ta pakkus autot 2500 krooni eest, kuna ta pidi pisiremondi, mida auto vajas, ise ära tegema, muidu ta oleks need väiksed vead ise parandanud. Egert oli pakutud summaga nõus. Egert ei maksnud talle midagi. Hiljem kui autot enam maja ees ei olnud, tuli talle meelde, et tööriistakast jäi autosse. See maksis 2500 krooni, kuid ostutšekki ei ole tal säilinud, kast koos tööriistadega oli ostetud vist 2005.a aastal. Tol hetkel maksis auto 8000 krooni, uksed töötasid, signalisatsioon oli peal, mootor oli korras, oli vaid veidi - veidi vaja ühtteist kohendada, et auto müüa. Raha oleks Egert pidanud talle auto eest maksma umbes kuu jooksul. Kuna Egert ei pidanud nende vahelisest kokkuleppest kinni, hindab ta auto maksumuseks tolleaegse hinna 8000 krooni, seega on talle auto vargusega tekitatud kahju 8000 krooni, mille lisandub 2500 krooni tööristkasti eest, kokku on kannatanule tekitatud kahju 10500 krooni, selles summas soovib esitada tsiviilhagi.(t/l 3-5, 23-24, 32-35) • 28.11.2008 koostatud kannatanu AIülekuulamisprotokolli kohaselt kuulub talle ametlikult sõiduauto VW Golf reg. nr. XXX. Selle auto andis oma poja GI valdusse, kuid ametlikult jäi auto ümbervormistamata. Auto andis G üle 2008.a kevadel. Auto oli korras, enne seda sõitis sellel autol tema abikaasa õde. On teadlik, et pojalt varastati auto 2008.a suvel. Autoga seotud küsimustega tegeleb G . (t/l 21-22) • 26.11.2008 koostatud kahtlustatava Egert Lättekivi ütluste ja olustiku seostamise protokollist ning fototabelist nähtuvalt Egert Lättekivi juhatas uurimistoimingust osavõtjad Tallinn, Risti 7 maja hoovi, kus osutas hoovis olevale hoonele aadressiga Risti 7e (foto nr. 1), uurimistoimingu teostamise momendil seisis hoone juures sõiduauto BMW reg. Nr. • • • XXX. Egert Lättekivi selgitas, et sellel kohal seisis G ´i sõiduauto VW Golf reg. nr. XXXning sellelt kohalt lükkas ta sõiduauto Risti tänaval olevate garaažide juurde. Edasi juhatas Egert Lättekivi uurimistoimingust osavõtjad Tallinn, Risti 2 maja juures olevatele garaažide juurde (foto nr. 2) ning osutas sissesõidul paremale poole jäävate garaažide reale ning selgitas, et jättis G Iobažvili sõiduauto VW Golf reg. nr. XXXgaraaži seina äärde, uurimistoimingu ajal osutatud kohas oli lumehunnik (foto nr. 3). Egert Lättekivi selgitas, et elas mõnda aega selles kohas autos. Autot müües jättis numbrimärgid auto sisemusse. Autot nägi viimati 2008.a suvel. (t/l 17-20) 28.11.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavateks esemeteks kaks metallist sõiduauto reg. märki nr. XXX, valged numbrialused, tagumisel poolel roostetanud kruvid (foto nr. 1).(t/l 7-8) 26.11.2008 ja 04.11.2009 koostatud kahtlustatava Egert Lättekivi ülekuulamisprotokollide kohaselt 3 aastat tagasi tutvus GIga, elasid ühes majas Tallinn, Risti 7, said sõbraks. Ta oli teadlik, et G 'il seisis maja ees tema isa sõiduauto VW Golf, mida kasutas ka G . Küsis tema käest loa kasutada sõidukit öömajana. Hiljem pidi G 'ilt sõiduki ära ostma, tegi ettemaksu 500 krooni, hiljem pidi maksma 2000 krooni. G andis võtmed tema kätte, ta lubas tal auto kallal kopitseda, kuid tal puudus luba selle auto kohalt äraviimiseks. 2008.a juulis lükkas selle auto majast eemale, teda aitasid kaks tuttavat poissi, kuna tema ema ei tahtnud, et ta näeks teda maja ees autos elamas. Auto lükkasid mõnisada meetrit eemal olevate garaažide juurde. Numbrimärgid oli autol eest ära võetud, G andis need tema kätte, et ta need kohale paneks, kuid ette ta neid panna ei saanud ning jättis autosse. Garaažide juures elas autos edasi. Mingi aeg sõitsid tema juurde kolm-neli noormeest, keda ta teadis ning tahtsid temalt seda autot ära osta varuosadeks 500 krooni eest. Koos autoga andis ta üle ka auto võtmed. Auto ostsid tema käest G i ammused tuttavad. Auto dokumendid jäid G i kätte. Müüs neile selle auto 500 krooni eest ning ostjatele ütles, et ta ise ostis selle auto 500 krooni eest ning see auto kuulub talle. Peale seda läks ta maale Rapla maakonda. On inimestelt kuulnud, et auto seisab endises kohas. G oli teadlik, et ta lohistas auto garaažide juurde, ta käskis tal auto maja juurde tagasi tuua, kuid kuna autol olid kummid tühjad, siis see tal ei õnnestunud. Tööriistakasti autos ei olnud. Auto oli sõidukorras aga ta ei sõitnud sellega, kuna tal puudusid load. Müüs auto ära 500 krooniga, kuna auto oli halvas seisundis, tal oli hädasti raha vaja ja uskus, et selle auto eest ta rohkem ei saaks. On nõus G ´ile hüvitama kahju 2000 krooni. (t/l 13-15, 36-37) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Egert Lättekivi sissetulekute kohta 2007 ja 2008 andmed puuduvad. (t/l 40) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Egert Lättekivi süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute GI ja AI ütlusi, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 17.07.2008 kuni 22.07.2008 Egert Lättekivi, soovides osta GI sõiduautot ja saanud selle eelnevaks remondiks autovõtmed, müüs kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikule Tallinnas, Risti 7 maja juurde pargitud AInimele registreeritud ja faktiliselt GI´le kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf reg. märk XXX, maksumusega 8000 krooni. Arvestades toimepandu tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on süüdistatavale usaldatud võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisega, kuivõrd süüdistatav müüs omaniku teadmata võõra vallasasja maha ning müügist saadud raha kulutas enda tarbeks, millega pööras võõra vallasasja enda kasuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omastamisena
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on antud õige karistusõiguslik
Kohtueelsel menetlusel on GI esitanud tsiviilhagi 10500 krooni ulatuses, millest 8000 krooni on varastatud sõiduki maksumus ja 2500 krooni auto pakiruumis olnud tööriistakasti Kamasa ja selle sisu maksumus. Kriminaalasjas koostatud süüdistusaktist nähtuvalt on süüdistatavat süüdistatud vaid sõiduki omastamises ja sellega 8000 krooni ulatuses varalise kahju tekitamises. Seega esitatud süüdistus ei sisalda tööriistakasti maksumust ning kohus ei saa esitatud süüdistusest väljuda ega iseseisvalt süüdistuse mahtu suurendada. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka esitatud tsiviilhagi tööriistakasti maksumuse ulatuses, so 2500 krooni ulatuses rahuldada. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav selgitanud, et ta tasus kannatanule ka sõiduki üleandmisel 500 krooni, millist väidet ei ole kannatanu otseselt ümber lükanud. Seega on tekkinud kahtlus, mida ei ole kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud ning kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega tuleb tekitatud varaliseks kahjuks lugeda 7500 krooni, milline on vaidlusaluse sõiduki seni hüvitamata maksumus. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud 7500 krooni ulatuses ja kuulub rahuldamisele selles ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 7500 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 7500 krooni ning kohtul puudub tavahindu arvestades alus kahelda kannatanu ütlustes temale kuulunud sõiduki maksumuse kohta. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 7500 krooni ulatuses välja mõista Egert Lättekivi´lt GI kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning tema ja tema pere ainukeseks sissetulekuks on lapsetoetus. Seega süüdistatava suhtes on alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ja kannatanule tekitatud kahju suurusest. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kannatanule tekitatud kahju ei ulatunud olulise kahju piiridesse, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud süütegu võib pidada juhuslikuks episoodiks ja süüdistatava näol ei ole tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga ning süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Arvestades süüdistatava nõusolekut ja tema terviseseisundit, samuti süü suurust ja karistust kergendavat asjaolu, so kahetsust toimepandus, peab kohus võimalikuks asendada mõistetava karistuse üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile, lootuses, et taoline asenduskaristus aitab süüdistataval kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja kõrvalist abi saades aru saada õiguskuuleka käitumise vajadusest ja omandi puutumatusest. Kuivõrd nii kriminaaltoimikust kui ka süüdistatava ütlustest ilmneb, et süüdistataval puudub pikemat aega alaline sissetulek ning süüdistatav ja tema lähedased elatuvad toetusest, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning kohus jätab osaliselt, so suuremas ulatuses süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud süüdistatavalt välja mõistmata. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.