1-10-6150/5

(10230102519)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Julia Grišova Kriminaalasi IGsüüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 31.08.2010.a. Prokurör Kristi Rande Süüdistatav IG– isikukood XXX; Eesti kodanik; elukoht: XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 04.12.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat määratud korras Imbi Seimar RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr. 10230102519 IG süüdistuses KarS § 121 järgi ning tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtumääruse jõustumist.
2. Asitõendid – katkine džemper ja seljakott, mis asuvad politsei asitõendite hoiuruumis – hävitada pärast kohtumääruse jõustumist.
3. Kohustada IG KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 alusel: 3.
4. tasuma kriminaalmenetluse kulud (s.o. õigusabikulud) summas 1 920,00 kr (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ; 2 3.
5. teha 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KrMS § 7 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
6. Kohustuste (menetluskulude tasumise ja üldkasuliku töö tegemise) täitmise tähtaeg on
7. märts 2011.a. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või arve 221023778606 Swedbank-is; viitenumber mõlema arve korral 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja nr „1-10-6150“. Tähtajaliselt kohustuse mittetäitmisel uuendatakse kriminaalmenetlus ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. EDASIKAEBAMISE KORD. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK. IGsüüdistatakse selles, et tema, 18.02.2010.a. kella 16:45 paiku aadressil Tallinn XXX asuva maja juures haaras 13-aastasel V T seljakoti rihmadest ning rinna piirkonnast kinni, lõi ühe korra rusikaga vastu rinna piirkonda, millega põhjustas V. T füüsilist valu ja tervisekahjustuse – rindkerepõrutuse, seejärel hakkas jõuga rebima seljakotti seljast, mille käigus vigastas V. T vasakut kätt, põhjustades terviskahjustuse – randme ja käelaba lahtised haavad. Seega IG, teise inimese löömise, valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil 31.08.2010.a., pärast tõendite uurimist, esitas prokurör kohtule taotluse KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise ja süü väiksuse tõttu. Prokurör leidis, et süüdistatava poolt on pandud toime kuritegu, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme-aastase vangistuse, s.o. teise astme kuriteo. Süüdlase tegu oli ajendatud kannatanu provotseerivast käitumisest. Oma süüd IG kohtuistungil tunnistas, palus kannatanu ja tema ema ees vabandust. Uurimise käigus on ta hüvitanud varalise kahju. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu V. T ja alaealise ema V. T ei pidanud vajalikuks IG kriminaalkorras karistamist. Prokuröri taotluse kohaselt süüdistatava süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi, samuti on süüdistatav võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Põhjendatud on arutatavas kriminaalasjas menetlus lõpetada ja KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel panna I. G kohtus lisaks menetluskuludele hüvitamise teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatav IG nõustus menetluse lõpetamisega ja temale määratavate kohustustega. IG tunnistas oma süüd ja kahetses kohtus oma käitumist, vabandas kannatanu ja tema ema ees. Süüdistatava kaitsja I. Seimar toetas prokuröri taotlust ning palus kohtul menetluse IG osas määrusega lõpetada ning kohustuste täitmiseks anda süüdistatavale aega 6 kuud. 3 Kohtumääruse põhjendused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Proportsionaalsuse põhimõttest tuleneb vajadus välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas, mida tuleb ka käesolevas asjas silmas pidada (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-1-1-9-07 ja nr 3-1-1-81-06). Arutatavas kriminaalasjas süüteoga rünnatav õigushüve on inimese tervis, ja see rünne ei olnud niivõrd intensiivne, mis vajaks täiel määral karistuseõiguslike karistusmeetmete kasutamist. Kohtu arvates tuleb arvesse võtta ka kannatanu enda eelnevat provotseerivat käitumist, mis oli kahtlemata toimunud konflikti ajendiks ning mida kannatanu tunnistas ka kohtuistungil. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei ole isiku karistamine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, sest pannes isikule kohustused teha üldkasulikku tööd 100 tundi ja hüvitada menetluskulud, on saavutatud õigusrahu süüdistatava IG poolt toime pandud tegudele hukkamõistva hinnangu andmisega. Eelnimetatud asjaolusid arvestades puudub IG tegude suhtes avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on seaduslik, piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. IGsüüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Kuriteoga tekitatud varaline kahju on hüvitatud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek kohustada IG tasuma kriminaalmenetluse kulud ning teha 100 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 01.03.2011.a., on põhjendatud ning selliste kohustusega on süüdistatav kohtuistungil ka nõustunud, kriminaalmenetluse lõpetamist ja taoliste kohustuste panemist I. G on toetanud ka tema kaitsja. IG on teadlik sellest, et kui ta ei täida kohtumäärusega talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Taotluse menetluse lõpetamiseks peab kohus KrMS § 202 lg 4 alusel lahendama määrusega. Kohtunik