ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
esitatud tsiviilhagi hüvitiseks kokku 13 000 (kolmteist tuhat) krooni 6(kuue) kuu jooksul 1 Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise kohustuse mittetasumisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. KrMS § 385 p 7 alusel ei saa antud kohtumääruse peale esitada määruskaebust. SÜÜDISTUS Süüdistus AK’a süüdistatakse selles, et tema 22.01.2008. a. hommikul kella 08:19 ajal juhtis mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX, liikudes sellega Tallinnas Paldiski mnt-l suunaga kesklinna poole ning lähenedes enne Paldiski mnt ja Sõudebaasi tänava ristumisala asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teekattemärgisega nr 945 /vöötrada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid /märg teekate/, ilmastikutingimusi /vihmane, pime aeg, tehisvalgustus/ ja muid liiklusolusid /võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /
/, ei olnud piisavalt tähelepanelik /
/, mille tõttu ei näinud juba ülekäigurajale astunud ja selle ületamist alustanud inimest /
/, jättis vähendamata oma sõiduauto kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, põhjustas liiklusõnnetuse, tabades oma mootorsõiduki parema küljepeegliga reguleerimata ülekäigurada autojuhi suhtes paremalt vasakule ületavat jalakäijat VK’e, mille tagajärjel tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse /
/. Oma käitumisega rikkus AK järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani AK toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Prokurör esitas 14. septembril 2010.a. kohtuistungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, sest AK’
on esitatud süüdistus teise astme kuriteo toime-panemises, süüdistatava süü ei ole suur , AKei ole varem kordagi kriminaal- ega väärteokorras karistatud, A. Kõverjalg on eakas inimene, samuti on ta võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud , kindla summa riigituludesse ja hüvitama kannatanu tsiviilhagi , ka puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2 KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus
iab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. AK’a süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis on teise astme kuritegu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole tema süü antud asjas suur ja kohus nõustub ka prokuröri arvamusega, et kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi käesoleval juhul puudub. Süüdistatav on nõustunud hüvitama kannatanule tekkinud kahju ning menetluskulud, samuti võtma endale rahalise kohustuse tasuda riigituludesse kindla summa. Kohus nõustub prokuröriga, et rahalise kohustuse ja menetluskulude hüvitamise suuruseks on kohane summa 10 000 krooni ning sellest väiksema summa tasumiseks määramine ei ole põhjendatud. Kohus võimaldab täita süüdistataval rahalised kohustused riigi ees 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva määruse kuulutamisest, sama tähtaja jooksul kuulub hüvitamisele ka kannatanu tsiviilhagi summas 13 000.-krooni . Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.