Prokuröri abi Ille Mardo Süüdistatav Kaitsja Sergei Lipski elukoht xxx, isikukood: 36004090315, kodakondsus: Ukraina; emakeel: ukraina, valdab vene keelt; haridus: keskharidus, töökoht: ei tööta; karistatus: 29.05.2009.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 8 - § 25 lg 2; § 121; § 266 lg 1; § 63 lg 2; § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 9 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 08.03.2010.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2;
lg 1; § 69 lg 1; § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 612 tundi tähtajaga 1 aasta 2 kuud ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärtegude eest karistatud 16 korda, millest üks täitmata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 21.04.2010.a. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Lipski
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Sergei Lipski ´ le 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust.
lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 08.03.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 9 (üheksa) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 21.04.2010.a. Tõkendina kohaldada Sergei Lipski suhtes vahistamine. Vahistada Sergei Lipski kohtusaalis. Välja mõista Sergei Lipski ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 2565 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Selgitusse märkida „Sergei Lipski, 1-10-5236 sundraha.“ ja „Sergei Lipski 1-10-5236, kaitsjatasu.“ Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Sergei Lipski`t süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda Harju Maakohus karistas 08.03.2010.a.
§-de 424 ja § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis üldkasuliku tööga 612 tundi tähtajaga 1 aasta ja 2 kuud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, juhtis uuesti kehtiva karistuse ajal 21.04.2010.a. kella 17:05 ajal Tallinnas, Astangu 60 maja juures mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga xxx, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma sellise tegevusega pani Sergei Lipski toime
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava Sergei Lipski süü temale inkrimineeritud kuriteos
Süüdistatav Sergei Lipski on seletanud kohtueelsel uurimisel, et tema ennast süüdi ei tunnista ja andis ütlusi, et 08.03.2010.a. karistas Harju Maakohus
alusel üldkasuliku tööga 612 tundi ning mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Tema oli teadlik, et 2 tema juhtimisõigus on ära võetud. Üldkasuliku töö tunnid ei ole veel lõpuni täidetud. Käib 2 korda nädalas. 21.04.2010.a. kella 17.00 paiku istus autosse BMW 525i registreerimisnumber xxx rooli, sest oli vaja akut laadida, temal ei olnud plaanis kuskile sõita. Oli oma maja juures aadressil Astangu 60, istus autos. Automootor töötas, võtmed olid süütelukus, kuid sõiduk ei liikunud kuskile. Siis tuli politseiauto ning jäi tema auto ees seisma. Politseinikud tulid autost välja ning tulid tema juurde. Kui politsei tuli, siis tema istus autojuhi istme peal, kuid auto ei liikunud. Politsei kontrollis tema andmeid ning selgus, et tema juhtimisõigus on kohtu poolt ära võetud. Temal ei olnud plaanis kuskile sõita, sest oli teadlik, et tema juhtimisõigus on kohtu poolt ära võetud. Tema ei ole nõus, et 21.04.2010.a. kella 17.05 paiku Harjumaal, Tallinnas Astangu 60 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW 525i registreerimisnumber xxx, omamata juhtimisõigust, olles kohtu poolt juhtimisest kõrvaldatud. Kõik toimus tema trepikoja juures, kus elabki alaliselt ning kus asubki alaliselt tema sõiduauto BMW 525i registreerimisnumber xxx /tlk 1-3/. Kohtus lisas Sergei Lipski kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, et tema ei tahtnud kusagile liikuda, politsei arvas, et on purjus ja sellepärast seisab. Samuti viimases sõnas selgitas süüdistatav, et on olemas ainult politsei ütlused ja politseinikud ei näinud, et tema liikus. Seaduses on kirjas, et karistatakse liikumise eest. Kohus asub seisukohale, et Sergei Lipski on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi toimunu kohta, kuna süüdistatava ütlused on vastuolulised tunnistaja Toomas Sööde kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Tunnistaja Toomas Sööde on kohtueelsel uurimisel andnud üheseid ütlusi, et 21.04.2010 kell 17.05 paiku oli tema poolt aadressil Astangu 60 Tallinn kinnipeetud sõiduauto BMW registreerimisnumbriga xxx mida juhtis Sergei Lipski ik 36004090315. Juht juhtis sõiduautot ilma juhtimisõiguseta kuna andmebaasi kontrollides selgus, et isikul on juhtimisõigus alates 16.03.2010.a. ära võetud kohtuotsusega 3 kuuks /tlk 6/. Samuti on tunnistaja Toomas Sööde kinnitanud ja andnud detailseid ütlusi, et 21.04.2010 kella 17.05 ajal sõites politsei patrullautoga Astangu tänaval suunaga Paldiski maantee poole märkas kuidas Astangu 60 maja juurest keeras neile vastu ilma sisselülitamata tuledeta tumedat värvi sõiduauto BMW. BMW sõiduauto jäi koheselt seisma, alles vaevu maja eest välja sõitnud. Tema otsustas autot ja selle juhti koheselt kontrollida. Kahtlustades, et juht märkas neid ja võib-olla joobes, jäädes selle pärast kohe seisma. Lülitas patrullautol sisse sinise-punase vilkuri ja liikus BMW-le vastu. Selle peale liikus BMW sõiduauto edasi ja parkis ennast paremale teeäärde ja patrullauto jäi tema auto ette umbes 1-2 meetrit kaugemale. Tema läks sõiduauto juurde ja palus pärast enda esitlemist juhil esitada juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistus. Peale seda läks patrullautosse kontrollima juhi andmeid. Andmebaasid näitasid, et juhil on juhtimisõigus ära võetud, millest teatas ka juhti. BMW xxx sõiduautos istus juht üksinda ja ütles, et tema ei tea, et juhtimisõigus on ära võetud kuna ei tea kohtuotsusest ja tuled unustas sõidukil sisse lülitada, kuna vestles tütrega telefoni teel /tlk 7-11/. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning puudub alus arvata, et tunnistaja annaks ebaõigeid ütlusi süüdistatava suhtes, millistega on tõendamist leidnud, et sõiduauto BMW registreerimisnumbriga xxx mida juhtis Sergei Lipski liikus, mitte ei seisnud nagu väitis süüdistatav Lipski ning nähes politseid jäi süüdistatav Lipski seisma. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja Toomas Sööde ütlustega on tõendatud ja ümber lükatud süüdistatava ütlused, et tema lihtsalt istus töötava mootoriga autos ja laadis akut ning ei liikunud. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-8-10 p. 8 on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. 3 Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Sergei Lipski ütlused, et tema istus lihtsalt töötava mootoriga autos, autoga ei sõitnud, vaid laadis akut, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et tema vaid laadis akut. Puudub igasugune loogiline seletus, miks peaks juhuslikult mööduv politseipatrull kontrollima autot ja selle juhti, mis lihtsalt seisab töötava mootoriga ning ei ärata millegi erilisega tähelepanu ja seda päevasel ajal kuskil kortermaja läheduses. On ilmselge, et süüdistatava versiooni tõelevastavuse puhul ei pälviks süüdistatava käitumine politseipatrulli tähelepanu. Tunnistaja Toomas Sööde kinnitas, et neile sõitis vastu ilma sisselülitatud tuledeta tumedat värvi sõiduauto BMW ning mis jäi koheselt seisma, olles vaevu maja eest välja sõitnud. Just BMW juhi käitumine, s.t. jäädes autoga politseid nähes seisma, pälvis politsei tähelepanu, nagu kartnuks juht midagi või olnuks juhil soov midagi varjata. Samuti märgib kohus, et kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt võeti kinnipidamisel Sergei Lipski´lt ära peale telefoni ja võtmete ja kaartide ka tehniline pass /tlk 26-29/. Kohtu arvates puudub igasugune vajadus lihtsalt aku laadimisel autosse võtta kaasa ka auto tehniline pass, vastupidi antud fakt kinnitab kohtule veel kord tunnistaja Toomas Sööde ütluste tõepärasust ning kummutab süüdistatava verisooni toimunust. Sergei Lipski süü temale inkrimineeritud kuriteos on tõendatud lisaks eeltoodule ka kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 22.04.2010.a. taotlus lühimenetluse kohaldamiseks /tlk 4/; 21.04.2010.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tlk 12/; 08.03.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega Sergei Lipski on süüdi mõistetud
järgi ja
lg 1 p 1 järgi on temalt lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks /tlk 13-14/; väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, millest nähtub, et Sergei Lipski on varem karistatud kriminaalkorras 2 korral ja väärteokorras 16 korral /tlk 15-20/; juhiloa andmed /tlk 22/; järelpärimine ja vastus üldkasulikku töö tegemise kohta /tlk 25, 33-35/; 21.04.2010.a. Sergei Lipski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatavana on peetud kinni Sergei Lipski /tlk 26-29/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Sergei Lipski on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta ei tunnistanud end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Sergei Lipski´t on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Sergei Lipski ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Sergei Lipski ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Sergei Lipski ´t ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna Sergei Lipski ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo 4 toimepanemist. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud Sergei Lipski suhtes ka põhjusel, kuna Sergei Lipski ei oma sissetulekut ( t lk.24) ning lisaks kuuluvad Sergei Lipski ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud.
Kohus leiab, et Sergei Lipski suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajaline vangistus. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et Sergei Lipski pani uue kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödumisel kui tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Sergei Lipski käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Sergei Lipski ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Samuti ei suuda Sergei Lipski isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt. Kohus märgib, et kui isik paneb toime uue kuriteo karistuse kandmise kestel, s.t. ajal mil isiku vangistus on asendatud üldasuliku tööga ja üldkasulik töö on sooritamata ning kui isikut karistatakse uue kuriteo toimepanemise eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Vangistuse täitmisele pööramise kohustuslikus tuleneb
Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada
Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. Sergei Lipski ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.