lg 2 p 2 järgi Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Günter Koovit Aleksei Kostjanov elukoht: xxx; isikukood 37304070323; kodakondsus: VF kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: puudub; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral sealhulgas 13.12.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210-2 lg 2 p 1,4 ja
Viimati 14.05.2009.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 8 kuud. vahistamine alates 27.04.2010.a. Mati Senkel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Kostjanov
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Aleksei Kostjanov ´ ile 4 (neli) aastat vangistust.
03.01.2010.a. kuni 04.01.2010.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 27.04.2010.a. Tõkend vahistamine- jätta Aleksei Kostjanov suhtes muutmata. Välja mõista Aleksei Kostjanov ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1; § 175 lg.1 p. 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 000 (üks tuhat) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-001-10/9 kulud 2 114 (kaks tuhat ükssada neliteist) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Aleksei Kostjanov 1-10-3252, kaitsjatasu”, „Aleksei Kostjanov 1-10-3252, sundraha“, „Aleksei Kostjanov 1-10-3252, menetluskulu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: narkootiline aine on jäetud vastutavale hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda- konfiseerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: narkootilisi aineid sisaldanud fooliumvoldikud ja minigrip kilekott, tühjad ning narkootiliste ainete jääkidega minigrip kilekotid, 2 minigrip kilekotti koos glükoosi sisaldava pulbriga, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Aleksei Kostjanov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 11 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,21 g, mis sisaldas narkootilist ainet fentanüüli (puhtal kujul 0,013g fentanüüli), 1 fooliumvoldiku, milles 0,059 g narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit ja 1 minigrip kilekoti pulbrilise ainega 2 massiga kokku 0,87 g, mis sisaldas fentanüüli (puhtal kujul 0,048g fentanüüli) so. narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis Aleksei Kostjanov endaga kaasas kuni ta 03.01.2010.a kella 14.30 paiku Tallinnas Tuulemaa ja Ketraja tänava ristmikul kuriteos kahtlustatavana kinni peeti ning narkootiline aine tema juurest leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes varem on toime pannud
Aleksei Kostjanov süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 03.01.2010.a. koostatud Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse erimenetleja komissar Avery Tagu ettekanne, millest nähtub, et narkokuritegude talituse valvetelefonile helistati 03.01.2010.a kella 14.50 ajal Kesklinna Politseiosakonnast, et 03.01.2010 kella 14.30 ajal oli Tallinnas Tuulemaa ja Ketraja tänavate ristmikul nende AP 3275 poolt kinni peetud Aleksei Kostjanov ik 37304070323, kellelt oli leitud kinnipidamisel jope parempoolsest varrukast musta värvi väike rahakott (mündikott), millest leiti omakorda: minigrip kilekott, milles 11 tk fooliumvoldikut pulbrilise ainega; minigrip kilekott heledat värvi pulbrise ainega ning üks suurem fooliumvoldik valget värvi pulbrilise ainega. Seejärel toimetati isik Kesklinna POsse, kus läbivaatuse käigus avastati tema jope vasakpoolsest taskust väikesest nahast vutlarist veel pakk, milles 29 tk uut ja tühja kilekotti, 2 tk minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega ning 3 tk minigrip kilekotti jääkidega. Temal leitud telefonidest üks oli sisselülitatud ja pidevalt helises, teises telefonis puudus SIM-kaart / t lk.2/; 03.01.2010.a. koostatud Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Maksim Hrustnetsovi ettekanne, millest nähtub, et 03.01.2010.a. olles teenistuses AP 3275 koos vanemkomissar V. Reinbuschiga kella 14.30 ajal Tallinnas Tuulemaa ja Ketraja nurgal märkasid Aleksei Kostjanovit ik 37304070323, kes neid nähes muutus närviliseks ja hakkas kõndima poltseibussist eemale. Nemad otsustasid isikut kontrollida. Kontrollimise käigus isik peitis väikse musta rahakoti jope parempoolsesse varrukasse. Kuna oli alust arvata, et rahakotis võib olla narkootiline aine tema võttis rahakoti varrukast välja. Rahakoti sees oli 1 minigrip kilekott koos 11 fooliumvoldikuga (pulbrilise ainega), 1 minigrip kilekott pruunika pulbrilise ainega ja 1 suurem fooliumvoldik valget värvi pulbrilise ainega. Aleksei Kostjanovil oli 2 mobiiltelefoni Nokia ja Sony Ericsson ning tema oli toimetatud Kesklinna politseiosakonda. Kesklinna jaoskonnas avastati lisaks jope taskust leitule muude asjade hulgast väike nahast vutlar, milles oli 2 minigripi kilekotti valge pulbrilise ainega, 3 tk minigripi kilekotti jääkidega ja kilepakend, milles omakorra 29 tükki tühja ja uut kilekotti /tlk 3/. 04.01.2010.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel, millest nähtub, et 03.01.2010.a. vaadeldi minigripp kilekotti mõõtemetega 4,0 x 7,5 cm, milles 11 tk fooliumvoldikut pulbrilise ainega; üks suurem fooliumvoldik valget värvi pulbrilise ainega ja minigripp kilekott mõõtmega 4,0 x 7,5 cm heledat värvi pulbrilise ainega; kaks minigrip kilekotti mõõtmega 4,0 x 7,5 cm valge pulbrilise ainega; kolm minigrip kilekotti mõõtmega 4,0 x 7,5 cm jääkidega ja minigrip kilekott mõõtmega 12,7 x 8,3 cm, milles 29 tk uut ja tühja minigrip kilekotti mõõtemetega 4,0 x 7,4 cm /tlk 4-6/; 15.01.2010.a. koostatud ekspertiisakt nr AN-001-10/9 millest nähtub, et ekspert on jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud 11s fooliumpaberist voldikus (mis on minigrip kilekotis) olev beež pulber massiga kokku 0,21 g sisaldab 6,3% fentanüüli. Pulbris on 0,013 g fentanüüli (punkt 1); minigrip kilekotis olev beež pulber massiga 0,87 g sisaldab 5,5 % fentanüüli. Pulbris on 0,048 g fentanüüli (punkt 3) /tlk 9-10/; 03.01.2010.a. Aleksei Kostjanov kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja selle lisad, millest nähtub, et kinnipidamisel on ära võetud minigrip kilekott, milles 11 tk fooliumvoldikut pulbrilise ainega, minigrip kilekott heledat värvi pulbrilise ainega, üks suurem fooliumvoldik valget värvi pulbrilise ainega, pakk, milles 3 29 tk uut ja tühja minigrip kilekotti, 2 tk minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega, 3 tk minigrip kilekotti jääkidega /tlk 14-15/; kahtlustatava Aleksei Kostjanov 04.01.2010.a. ütlused, milles tunnistas end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja andis ütlusi, et tarvitab narkootilist ainet amfetamiini alates 2004 aastast. Narkootikume tarvitab süstemaatiliselt veeni süstimise teel. Narkootikume isiklikuks tarvitamiseks omandab erinevatelt müüjatelt erinevatest kohtadest, kas Kopli või Lasnamäe piirkonnast. Kuna temal ei ole tööd ning on materiaalsed probleemid, siis ühe oma tuttava palvel nõustus edasi andma narkootilist ainet teistele isikutele. Eelnimetatud teenuste eest maksis tuttav talle 200 krooni. Tema andis tuttava palvel kahel korral edasi narkootilist ainet fentanüüli temale tundmatutele isikutele. 03.01.2010 võeti temalt ära narkootikumid, mis olid pakendatud väikestesse fooliumvoldikutesse. Need narkootikumid sai tema oma tuttavalt laupäeva õhtul Kopli piirkonnas endise kohvik Saturn juures. Temalt võeti ära ka kaks minigrip kilekotikest, milles oli glükoos. Ülejäänud kilekotikesed, mis on aine jääkidega, kuuluvad temale, varem oli neis amfetamiin, mida tema tarvitas isiklikul otstarbel. Saadud narkootikume hoidis ja kandis endaga kaasas, ootas telefonikõnet, et seejärel need edasi anda, aga keegi temale ei helistanud. Teel koju pidasid politseinikud teda kinni, temalt leiti kaasas olnud narkootikumid ja võeti ära. Narkootikumide saamise ja selle edasiandmise faktis üksikasjalisemaid ütlusi käesoleval ajal anda ei soovinud. Täiendusi antud ütlustele temal ei ole, kinnitab täiesti esmasel ülekuulamisel antud ütlusi /tlk 47-53, 58-63/; 13.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu 13.12.2002.a. otsus, millega Aleksei Kostjanov (varem Šitov) on süüdi mõistetud KrK § 210 -2 lg 2 p 1, 4 järgi /tlk 69-70/; isiku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 9 millest nähtub, et ekspert on jõudnud arvamusele, et kirjanduse andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05 – 0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5 – 2 mg fentanüülist /tlk 71-72/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Aleksei Kostjanov on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Aleksei Kostjanov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Aleksei Kostjanov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Aleksei Kostjanov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Aleksei Kostjanov ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). 4 Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Aleksei Kostjanov suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest Aleksei Kostjanov tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Aleksei Kostjanov suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
lg 2 p 2 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Aleksei Kostjanov käitles narkootilist ainet koguses kokku 0,061 g ( 0,013 ja 0,048), mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes kolmkümmend korda ( antud kogusest piisaks üle 300 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Aleksei Kostjanov näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Aleksei Kostjanov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud vangistustega, sh samalaadse kuriteo eest ning uue kuriteo pani toime suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel peale karistuse kandmiselt vabanemist. Aleksei Kostjanov kahetsus ja süü tunnistamine ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Aleksei Kostjanov suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Vangistusest vabanemise järel suhteliselt lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Aleksei Kostjanov on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast samalaadne või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Aleksei Kostjanov ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Aleksei Kostjanov `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 000 krooni, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-001-10/9 kulud 2 114 krooni riigituludesse. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.