← Eesti

1-10-9931/5

1-10-9931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-9931

(10230101241)Kohtunik Kohtunik Orvi Tali Rahvakohtunikud Mare Kaiv ja Madis Roossaar Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Taavi Pern TMsüüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi. Ringkonnaprokurör Kriminaalasi Süüdistatav Tõkend Kaitsja RESOLUTSIOON TMisikukood XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht: töötab, varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld Imbi Seimar Lõpetada kiminaalasjas 1-10-9931
(10230101241)kriminaalmenetlus TMsüüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi. Kohustada TM´ i teha 40 (nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, s.o. hiljemalt 13.03.2011.a. Määrata TM Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada TM´t tasuma 6 (kuue) kuu jooksul, s.o. hiljemalt 13.03.2011.a. riigituludesse kriminaalmenetluse kulud 6 750 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Pank viitenumber 2800049777 või Swedbank 221023778606 viitenumber 2800049777 . Kohustuse tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada. Kui isik kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg.2 kohaselt, ei täida temale pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 7 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. Tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht TM’it süüdistatakse selles, et tema ei teavitanud politseid kuni 10.03.2010. a Tallinnas, aadressil Xxx Andreas Ausi ja Carl-Johannes Koorti poolt toimepandud suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikust omandamisest, valdamisest ja narkootiliste ainete edasiandmisest s.o esimese astme kuriteost. Nii ei teavitanud ta politseid sellest, et ülalnimetatud isikud hoiavad Tallinnas, Xxxkorteris kokku 93,94 grammi marihuaanat s.o suures koguses narkootilist ainet, samuti sellest, et ülaltoodud isikud annavad narkootilisi aineid edasi teistele isikutele. Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo varjamisega pani TM toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 307 sätestatud kuriteo puhul on tegemist A. Ausi ja C-J. Koorti tegudest eraldiseisva teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse, alammäärata vangistuse. TMtunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut siiralt. Arvestades TMlühiajalist viibimist A. Ausi elukohas, ei soodustanud ta kuriteost mitteteatamisega A. Ausi ja C-J. Koorti poolt narkokuritegude toimepanemist pikaajaliselt, vaid lühiaegselt. TMnäol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, keda on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata teda kriminaalkorras karistamata. Arvestades TMvarasemat õiguskuulekat käitumist, puudub avalik menetlushuvi tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. KrMS § 202 sätteid arvestades saab kriminaalmenetluse lõpetada kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse ese on II astme kuritegu, milles kahtlustatava TMi süü ei ole suur, kuna ei esine koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid. Samuti puudub avalik menetlushuvi, kuna TMile etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Süüdistatav TMon andnud nõusoleku sooritama 40 tundi üldkasulikku tööd ning on nõus tasuma seoses tema osalusega kriminaalmenetluse käigus tekkinud kulud summas 900.- krooni (kaitsjatasu määratud kaitsjale Imbi Seimarile) ning summas 5850.- krooni (DNA ekspertiisi nr GE-0516-10/1494 04.06.2010.a kulu poole ulatuses, solidaarselt A. Ausiga). TMtöötab, omab stabiilset sisetulekut ning puudub avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks kriminaalasjas. Seetõttu on otstarbekas kriminaalmenetlus lõpetada ja talle määrata kohtu poolt täitmiseks kohustuslikud kohustused. Süüdistatav TMkohtuistungil nõustus taotlusega ja on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja tegema üldkasulikku tööd 40 tundi ja hüvitama kriminaalmenetluse kulud. Samuti toetab taotlust süüdistatava kaitsja. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud taotlus kohtule lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava TMsuhtes on seaduslik ja põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri toodud 2 motiividega ega pea neid vajalikuks määruses enam korrata. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava TM süü ei ole suur ning TMon nõustunud kohustustega. Antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ka leiab kohus, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja süüdistatava karistamine vajalik. Kohus juhindus KrMS § 202 lg 1; lg.2 p. 1, 3; lg 6 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.