lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav Taivo Mostepan Ik: 37705135238, EV kodanik, algharidus, töökoht: OÜ MS, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld, varasem karistatus: 1) Lääne-Viru Maakohtu 26.05.1993 otsusega KrK § 139 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotus 3 aastat, katseaeg 1 aasta; 2) Lääne-Viru Maakohtu 05.12.1994 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 9 kuud; 3) Lääne-Viru Maakohtu 15.11.1996 otsusega KrK § 144, § 140 lg 2 p 3, 4, § 139 lg 2 p 1,2,3, § 202 järgi vabadusekaotus 3 aastat; 4) Pärnu Maakohtu 24.05.2010 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 8 kuud, mis
Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Taivo Mostepan süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Taivo Mostepan´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud Taivo Mostepan´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Taivo Mostepan temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 1 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tallinna 18, Paides, tel: 3 848 727) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Taivo Mostepan´i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada Taivo Mostepanile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.09.
2 Kohtuistungil süüdistatav Taivo Mostepan seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 10.09.2009 koostatud kannatanu AP ülekuulamisprotokolli kohaselt alates 16.08.2009 elas kannatanu korteris aadressil Tallinn, XXX , Taivo Mostepan. Teda nägi viimati kannatanu enda korteris 09.09.2009 kella 22:00 paiku. 10.09.2009 avastas kannatanu, et Taivo Mostepan oli lahkunud enda isiklike asjadega, võtnud kaasa kannatanu pangakaardi ning kirjutanud kirja. Taivo Mostepan teadis kannatanu pangakaardi parooli. Pangaarve kontrollimise käigus selgus, et kannatanu kontolt oli välja võetud 5000 krooni. (t/l 2-6) • 10.09.2009 koostatud hagiavalduse kohaselt esitab AP seoses pangakaardi varguse ja sularaha väljavõtmisega tsiviilhagi summas 5000 krooni. (t/l 7) • Konto väljavõttest nähtub, et 10.09.2009 kell 03:27 võeti APi nimeliselt kontolt sularahaautomaadist HAN00306 välja sularaha 5000 krooni. (t/l 8) • 25.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Tallinnasse, XXX korterisse Taivo Mostepan´i poolt jäetud kiri. Kiri oli kirjutatud poolikule joonelisele paberile, mille alumine osa oli rebitud. Tekst oli sinist värvi. Tekst: Laenasin natuke raha kaart on pangakontoris. Palun vabandust, et nii tegin, ei suuda siin edasi elada, Taivo võti postkastis. (t/l 9-10) • 25.05.2010 koostatud kahtlustatava Taivo Mostepan´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et kahetseb toimepandut. 2009.a. suvel tutvus telefoni tutvumisliini kaudu APiga. Sel momendil elas XXX alevikus. Tööbörsi kaudu leidis endale Tallinnas XXX ehitusfirmas tööd. Kuna tal ei olnud Tallinnas elamispinda, siis küsis A, kas tema ei saaks teda selles küsimuses aidata. A oli nõus talle üürima oma korteris ühte tuba. 2009.a. augustis koliski A juurde elama aadressil, XXX. Said alguses Aga omavahel väga hästi läbi. Paaril korral palus ta tal poodi minna ja talle süüa osta. Ta andis tema kätte oma Swdbanki kaardi ning ütles pinkoodi. Ta küsis, kas ta ikka usaldab teda niipalju, mille peale A vastas, et vahet pole. A tarbis päevas mitu pudelit õlut. Kuna tema käitumine ja olek ei sobinud Taivo Mostepan´ile, otsustas, sellest korterist lahkuda. A ta oma kavatsusest ei rääkinud. Selleks ajaks oli tööl käinud kolm nädalat ning palka tehtud töö eest ei olnud veel saanud. Kuna tal ei olnud raha, võttis ööl vastu 10.09.2009.a. A käekotist tema Swedbanki deebetkaardi ja lahkus tema korterist. Enne lahkumist jättis elutoas lauale A kirja, et laenab temalt natuke raha. Tal oli kavas A arvelt võtta 200 krooni, et laadida telefonis kõneaega. Raha läks võtma Läänemere Säästumarketi juures asuvast sularahaautomaadist. Kõigepealt vaatas kontojääki ning nähes, et arvel oli üle 7000 krooni, tekkis tal kiusatus rohkem raha võtta. Võttis A kontolt 5000 krooni. Peale seda sisestas meelega kolm korda vale pinkoodi, et automaat kaardi konfiskeeriks. A korterivõtme pani tema postkasti. A kontolt võetud raha eest ostis endale püksid, jope ja spordijalatsid. Tegelikult oli tal kavas A lähimal ajal võlg tagastada, kuid kuna talle ei makstud töökohast teenitud palka välja, siis ei olnud tal kusagilt raha võtta. Ka jäi ta pikemaks ajaks töötuks. Elama asus Rakveres Lennuki tänaval asuva tuttava juure. Aga ta ühendust ei võtnud. Ühiseid tuttavaid neil Aga ei olnud. Seega, ta ei teadnud et A politsei poole pöördus. Kuni seniajani kui nägi oma fotot ajalehes, ei olnud ta teadlik, et politsei teda otsib. (t/l 13-14) • Taivo Mostepan´i karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud kriminaalkorras 4 korda: 1. Lääne-Viru Maakohtu 26.05.1993 otsusega KrK § 139 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotus 3a, katseaeg 1a; 2. Lääne-Viru Maakohtu 05.12.1994 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 9k; 3 3. Lääne-Viru Maakohtu 15.11.1996 otsusega KrK § 144, § 140 lg 2 p 3, 4, § 139 lg 2 p 1,2,3, § 202 järgi vabadusekaotus 3a; 4. Pärnu Maakohtu 24.05.2010 otsusega
lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 8 kuud, mida
(tl 16-18) Väärteokorras on Taivo Mostepan´i liiklusseaduse alusel karistatud kolm korda. • Väljatrükk Pärnu Maakohtu 24.05.2010 otsusest, millest nähtuvalt
lg 2 p 4, 8 alusel karistati Taivo Mostepan´i vangistusega 8 kuud, mida
(t/l 25-27) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 51 krooni. (kd II t/l 20) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Taivo Mostepan´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AP´i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, hagiavaldust, konto väljavõtet, Pärnu Maakohtu otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Taivo Mostepan´i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli varem toime pannud varguse, kuivõrd kriminaaltoimikus leiduvast Pärnu Maakohtu 24.05.2010 otsusest nähtuvalt tunnistati Taivo Mostepan süüdi varguste toimepanemises, mis olid toime pandud ajavahemikul 16.12.2008 kuni 21.01.2009, so enne käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevat kuritegu. Seega oli Taivo Mostepan
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.09.2009 Taivo Mostepan võttis Tallinnas Läänemere tee 2 c asuva Swedbank sularahaautomaadi kaudu APi deebetkaarti kasutades ära APi pangakontolt 5000 krooni sularaha ja kasutas seda oma vajaduste rahuldamiseks. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so
Kohtueelsel menetlusel on AP esitanud tsiviilhagi 5000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud pangakaardiga kannatanu pangakontolt väljavõetud sularaha summat. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju Taivo Mostepan, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 5000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Taivo Mostepan´ilt AP´i kasuks. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal on alaline töökoht ja sissetulek. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval on suured rahalised kohustused, mis tulenevad eelmise kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagist ja menetluskuludest. Uue rahalise kohustuse täitmine mõistetava rahalise karistusena käiks süüdistataval seega ilmselgelt üle jõu. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus tekitatud kahju suurusest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud kriminaalkorras 4 korda, enne viimast 24.05.2010 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistust mõisteti süüdistatavale karistus Lääne-Viru Maakohtu poolt 15.11.1996, mille karistuse kandmiselt vabanes 21.05.1999. Seega on süüdistatav suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda enam kui 10 aastat. Arvestades asjaolu, et tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga ja süüteoga tekitatud varaline kahju ei ulatunud olulise kahjuni, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.