lg 2 p 2 järgi Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Vahur Verte Marko Tombak elukoht: xxx; isikukood 37901210220; kodakondsus: EV kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: töötab OÜ W ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 23.04.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 2 ja § 74 alusel mõisteti 3 aastat vangistust, sh kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Varem väärteokorras 19-l korral elukohast lahkumise keeld Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marko Tombak
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Marko Tombak ´ ile 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
04.04.2010.a. kuni 04.04.2010.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 23.04.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda reaalne karistusele kandmisele asumise aeg. Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta Marko Tombak suhtes– jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Marko Tombak ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1; § 175 lg.1 p. 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr AN-327-10/1127 (09.04.2010.a) kulud 2 630 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Marko Tombak 1-10-10862, kaitsjatasu”, „Marko Tombak 1-10-10862, sundraha“, „Marko Tombak 1-10-10862, menetluskulu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: narkootilise aine ekspertiisi objekt – narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber – jäetud EKEI keemiaosakonda - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel Asitõend: kuus tühja minigripp kilekotti, millest leiti narkootilist ainet – tagastatud EKEI poolt ning lisatud ühes pakendis kriminaalasja juurde - hävitada kohtuotsuse jõustumisel Asitõend: Marko Tombaku elukohast läbiotsimisel leitud oranži värvi karp ja selle sees olevad tühjad minigripp kilekotid, elektronkaal ja kõnekaart Zen narkootilise aine jälgedega – asuvad pakendatult kriminaalasja materjalide juures - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Marko Tombak’ut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
Marko Tombak süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 04.04.2010.a. Marko Tombak kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Marko Tombak´i kahtlustatakse
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse ainega seostud kuriteo, omas 04.04.2010.a. kella 01.50 paiku Tallinnas E.Vilde tee 124 maja juures suures koguses narkokahtlast ainet valge pulbriga pannes sellega toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemise. Isiku kinnipidamisel võeti ära viis minigrip kilekotti kollakat värvi pulbriga, sõiduki registererimis tunnistus, juhiluba xxx ja sõiduauto võtmekimp kolme võtmega ja puldiga /tlk 23-24/; 04.04.2010.a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et peale vanglast vabanemist, see oli aasta tagasi, tema esialgu narkootikume ei tarvitanud, umbes paar kuud tagasi tekkisid tema isiklikus elus probleemid, seotud ka rahaga, ja siis hakkas uuesti amfetamiini tarvitama. Viimati tarvitas amfetamiini eile ehk siis laupäeva hommikul. Tema juurest leitud amfetamiin, mida tema teada peaks olema 50 grammi, oli temal ostetud enda tarbeks. Ostis selle amfetamiini paar tundi enne seda kui teda täna politsei poolt kinni peeti. Maksis amfetamiini eest 3 500 krooni. Amfetamiini olin tema jõudnud juba ümber pakendada, esialgselt oli amfetamiin ühes pakendis, kuid kuna kartis, et üks kott võib katki minna ja siis on kõik laiali, pakkis amfetamiini ümber väiksemateks kogusteks. Tema ei soovi rääkida, kelle käest amfetamiini ostis. Autos temal amfetamiini ega muid ebaseaduslikke esemeid ei ole. Kahetseb tehtut /tlk 25-26/; 28.04.2010.a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi, jääb varem antud ütluste juurde, lisada midagi ei soovi. Selgitas, et tema elukohas läbiotsimisel leitud elektronkaal oli temal amfetamiini kaalumiseks, kuna kontrollis sellega, kas ostetud amfetamiini kogus on õige. Minigripid olid temal selleks, et ostetud amfetamiini pakendada väiksemateks kogusteks. Kõneajakaart aine jälgedega oli selleks, et tema selle peal kaalus amfetamiini, see on keskelt pooleks murtud ja selle pealt oli hea amfetamiin grippidesse valada. Veel leiti pass, mis ei olnud tema oma, selle unustas passi omanik tema autosse kunagi varem /tlk 27-28/; tunnistaja Mirjam M ütlused, millest nähtub, et 04.04.2010.a. öösel tema oli tööl koos liikluspolitseinik Toomas U . Teostasid liiklusjärelvalvet Tallinnas Mustamäe linnaosas. Enne kella 02 öösel nägid Vilde teel sõiduautot BMW, mis tuli Akadeemia tee poolt. Otsustasid antud sõidukit kontrollida ja peatasid auto kinni. Sõidukis oli ainult autojuht, kelleks osutus Marko Tombak. Vesteldes Marko Tombakuga tekkis kahtlus, et juht on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Marko Tombak käitus väga närviliselt. Küsisid Marko Tombaku käest mitu korda, et kas tal on endaga kaasas või autos midagi ebaseaduslikku. Tombak vastas, et ei ole. Mingil hetkel pani tähele, et Marko Tombak hoiab paremat kätt kuidagi puiselt. Käise otsast oli näha salvrätiku otsa. Peale seda otsustas isikut kontrollida ja panid Marko Tombaku käed politseiauto pagasiruumi luugi peale. Hakkas käisest seda salvrätikut sikutama ja sealt tuli välja 2 minigrip kilekotti. Ühes minigrip kilekotis oli pulbriline aine, teises oli 4 minigrip kilekotti, millede sees oli pulbriline aine. Tema mäletamist mööda esitati Tombakule küsimus, et millega tegemist on ja Tombak vastas, et see ei ole tema oma. Hiljem politseiautos Tombak tunnistas, et tegemist on amfetamiiniga 3 ja seda on umbes 50 grammi. Teavitasid juhtunust välijuhti. Peale seda toimetasid Tombaku Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonda, kus isikuga tegeleti edasi. Tema teada viidi isik ka joobe kontrolliks Wismari Haiglasse /tlk 3-4/; 04.04.2010.a. läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et läbiotsimise koht on Marko Tombaku kasutuses olev sõiduk BMW reg nr xxx. Läbiotsimisega leitud objektid: sõiduki käigukangi kõrvalt leiti telefon Nokia imei
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Marko Tombak on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99- 4 06). Marko Tombak on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Marko Tombak ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Marko Tombak ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Marko Tombak ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Marko Tombak ´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Marko Tombak ´it on varem karistatud, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist, samuti on Marko Tombak antud kuriteo toime pannud katseajal. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Marko Tombak ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, Marko Tombak pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal, seega katseajal uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Marko Tombak on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et Marko Tombak ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimum karistuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 31-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimisebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
lg 2 p 2 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Marko Tombak käitles narkootilist ainet koguses puhtal kujul 6,24 g, mis ületas suure koguse miinimummäära
Marko Tombak ´i kahetsus, süü tunnistamine ning perekonna ja töökoha olemasolu, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Lisaks tuleb märkida, et nii perekond kui töökoht oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud Marko Tombak ´il kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Kaitsja ja prokurör palus karistada isikut sanktsiooni miinimummääras, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Marko Tombak ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda varasemast samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadse kuriteo eest karistusega, mis on olnud sanktsiooni 5 alammääras. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasem sanktsiooni alammääras mõistetud karistus pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Marko Tombak ´it uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samas ei pea kohus vajalikus karistada isikut santsiooni keskmises määras, vaid karistus võib jääda alammäära lähedale. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Marko Tombak `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr AN-327-10/1127 (09.04.2010.a) kulud 2 630 krooni riigituludesse. . Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.