← Eesti

4-10-1988/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010 Rapla Väärteoasja number 4-10-1988 Väärteoasi Alari Käsperi väärteoasi liiklusseaduse §§ 74-1 lg 2 ja 74-19 lg. 2 järgi. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Alari Käsper (isikukood 37905280354, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxx. xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuväline menetleja: Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Anti Šapkin (Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2 79514 Rapla).
  2. september 2010 Kohaldatud menetlusnormid Väärteomenetluse seadustiku § 104 lg 3, § 108, § 111, § 113 lg 2, 4 ja 5, § 199 lg 3 ning § 205 lg 2 RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Alari Käsper väärteos liiklusseaduse § 74-19 lg 2 järgi. Tunnistada süüdi Alari Käsper väärteos liiklusseaduse § 74-1 lg. 2 järgi. KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista liiklusseaduse § 74-19 lg. 2 kui raskemat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks arest seitse

(7)päeva. Arest kuulub kandmisele kohtu poolt teatatud ajal ja karistuse algust arvestada arestimajja saabumise päevast. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Alari Käsper
  1. juunil 2010.a. kella 01.05 paiku Rapla maakonnas Rapla- Järvakandi - Kergu tee
  2. kilomeetril sõiduautot BMW registrimärgiga xxx xxx omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles varem samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kõrvaldatud. Peale selle leidus A.Käsperi poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0,45 milligrammi s.o. üle lubatud piirmäära alkoholi. Alari Käsperi tegevus on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §§ 74-1 lg. 2 ja 74-19 lg. 2 ette nähtud väärtegudena. Kohtuväline menetleja taotleb A.Käsperile süüks pandavate tegude eest 30 ööpäevase aresti kohaldamist, kuna isik on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude eest ja rahatrahvid on tasumata. Seepärast ei oleks veelkordne rahatrahv enam põhjendatud. Menetlusalune isik tunnistab protokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemist. Tema ütlustest nähtub, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole tal kunagi olnud. Väärteoprotokollis nimetatud päeval pidi ta viima sõbra auto Raplast Järvakanti, sõber oli ise Soomes tööl, päeva varem oli A.Käsper saabunud Soomest koos kaaslastega töölt sama autoga. Enne sõitmaasumist oli A.Käsper joonud 3-4 pudelit õlut. Mõõtevahendi näitu A.Käsper ei vaidlusta. Varem määratud rahatrahve on ta oma töötasust kogu aeg maksnud, ühes kuus ei suuda rohkem maksta kui 3000 krooni. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Alari Käsperi tegevuses on talle süüks arvatud väärtegude koosseis tõendatud – mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole A.Käsperil kunagi olnud, ta tunnistab auto juhtimist ja eelnevat alkoholitarvitamist. Peale A.Käsperi enda ütluste tõendavad väärtegude toimepanemist protokoll mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta ja joobeseisundi kontrollimise protokoll. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid A.Käsperi tegevuses ei ole. A.Käsper on alates
  3. aastast üksteist korda karistatud liiklusalaste väärtegude eest. Neist ühel korral on karistuseks olnud arest ja ülejäänud juhtudel on määratud rahatrahv. Kuni 2005.a. aastani (kaasa arvatud) määratud rahatrahvid on tasutud. A.Käsper kinnitab, et tal on kindel töö ja ta on kogu aeg trahve maksnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et seni määratud rahatrahvid ei ole mõju avaldanud ja antud juhul oli tegemist ette kavatsetud ning üldohtliku väärteoga. Neil põhjustel tuleb ka arutatavate väärtegude eest mõista arest. Kuna arest on rahatrahvist oluliselt raskem karistus ja selle kandmine võib kaasa tuua menetlusalusele isikule töökoha ja sissetuleku kaotuse, siis ei pea kohus vajalikuks kohaldada karistust suurimas võimalikus määras, vaid ühe neljandiku ulatuses sanktsioonis ettenähtust. A.Käsper on mõistnud, et uute samasuguste väärtegude toimepanemise korral võib tema karistus olla oluliselt rangem. KarS § 63 lg. 1 kohaselt tuleb antud juhul mõista karistus ühe süüks pandud väärteo järgi. Põhikaristused mõlema väärteo eest on võrdsed. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.