Väärteoasi nr. 4-10-1774 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1774 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuasi Kuido Aasmäe’ väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 20.05.2010.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 10220992096426 Menetlusalune isik Kuido Aasmäe (isikukood 36802065217) Menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Korrakaitsebüroo 24.08.2010.a. Asja läbivaatamise kuupäev Menetluse liik Põhja Prefektuuri Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 20.05.2010.a. otsus nr 10220992096426 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Hüvitada Kuido Aasmäele valitud kaitsjale makstud tasu summas 5760 krooni riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 24.08.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 24.08.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirvalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Piret R karistas 20.05.2010.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220992096426 Kuido Aasmäe’d selle eest, et tema 20.05.2010.a. kella 12:25 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 26. km-l (parandatud numbriks 26), liikudes Pärnu suunas, juhtis mootorsõidukit Peugeot 407 reg. nr. XXX, kiirusega 120±4 km/h, kui suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90km/h ja ületas sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Kuido Aasmäe LE § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega kiirmenetluse otsuse kohaselt toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Kiirmenetluse otsusega karistati Kuido Aasmäe’d rahatrahviga summas 900 krooni. Harju Maakohtule 04.06.2010.a. esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Kuido Aasmäe Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt kiirmenetluse otsuse nr. 10220992096426 tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt, eksisteerib vastuolu kiirmenetluse otsuses ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud asukohtade osas. Nimelt on kiirmenetluse otsuses teo toimepanemise kohaks märgitud Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 25. km, kuid mõõteseadme protokolli kohaselt teostati mõõtmist tee 26. km-l. Kaebuse kohaselt pole kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis tehtud üleskirjutust mõõtmiskoha kohta menetlusalusele tutvustatud, üleskirjutus on tehtud pärast protokolli tutvustamist menetlusalusele isikule. Samuti leitakse, et nimetatud asjaolu tõendab ka see, et menetlusalusele isikule kätte antud kiirmenetluse otsuses selline ülekirjutus puudub. Kaebuses viidatakse, et Maanteeameti maanteeinfo suurendatud piirkiiruste infotabeli põhjal oli 20.05.2010.a. Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 15.3-26.0 km-l kiirusepiiranguks 110 km/h. Nii kiirmenetluse otsuses märgitud 25. km (24,0-24,99.
- km)kui ka kiirusemõõteseadme protokolli märgitud 26. km (25,0-25,99
- km)110 km/h kiirusepiirangu alas. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuväline menetleja seega eksinud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste kindlaksmääramisel. Samuti on kaebuses lisatud, et menetlusalune isik on veendunud selles, et liikus 110 km/h ning ei pea mõõtetulemust usaldusväärseks, kuivõrd teel oli palju sõidukeid ning pole kindlust sellest, millise konkreetse sõiduki kiirust mõõdeti. Kaebuses on leitud, et politseiametnik Piret Ron asjas olnud samaaegselt nii tunnistaja, kui ka menetleja. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on Piret Rteostanud mõõtmisi, tunnistajat selle juures polnud. Viidatud on ka sellele, et kiiruse mõõtmist saanuks salvestada, viidatud on ka seonduvale Riigikohtu seisukohale (3-1-1-82-09). Kaebuse kohaselt pole väärteo toimepanemise asjaolud selged ning seega eksisteerib vastuolu VTMS 55 lg-ga 1 – kuivõrd vastuolu esineb kiirmenetluse otsuses ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud etteheidetava süüteo toimepanemise koha ning teostatud mõõtmise koha vahel. Kaebuses leitakse, et kiirmenetluse kohaldamise välistab antud juhul ka VTMS § 56 lg 4, mille kohaselt tuleb ütluste andmisest keeldumine lugeda kirimenetlusega mittenõustumiseks. Kuna menetlusaluse isiku on üle kuulanud kohtuvälise menetleja ametnik, sel puudub VTMS § 49 lg 6 kohane allkiri, pole see tõend lubatav. Eeltoodu põhjal on kaebuses järeldatud, et kiirmenetluse kohaldamine oli ebaseaduslik. Niisamuti on viidatud Riigikohtu praktikale, millest tuleneb, et väärteomenetluses puudub võimalus saata asi uueks arutamiseks. Vastavalt VTMS § 87 arutatakse väärteoasja väärteoprotokolli piires. Kaebuse kohaselt, kui kirimenetluse otsus tühistatakse seoses kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkusega, siis puudub alus asja menetlemiseks üldmenetluses, kuna puudub väärteoprotokoll. Käesolevas asjas on kaebuse kohaselt üldmenetlus juba lõpetatud, kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkust tuvastades tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ning menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Harju Maakohtule on 17.06.2010.a. saabunud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo vastus, milles kohtuväline menetleja leidis, et kaebuses esitatud seisukoht on põhjendatud ning nõustus väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja palus asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, sellele lisatud materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul tuleb kohtul esmalt, vastavalt VTMS § 133 p-le 1, lahendada küsimus sellest, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Etteheidetava süüteo sisuks on antud juhul mootorsõiduki juhtimine kiirusega 120±4 km/h Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 26. km-l, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90 km/h, millega ületati suurimat lubatud sõidukiirust. Tuginedes kaebusele lisatud väljavõttele Maanteeameti maanteeinfo suurendatud piirkiiruste väljatrükile, tuleb möönda, et 20.05.2010.a. kehtis TallinnPärnu-Ikla mnt 15,3-26,0. km-l suurendatud piirkiirus 110 km/h. Ka nõustub kohus kaebuses esitatud seisukohaga, et sõltumata sellest, kas tegu oli maantee 25. või 26. kilomeetriga, laieneb suurendatud piirkiirus mõlemale teelõigule, nii 24,0-24,99. kui ka 25,0-25,99. kilomeetrile. Seega võib järeldada, et sõites teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 110 km/h, kiirusega 120±4 km/h ei ole Kuido Aasmäe toime pannud LS 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, s.o. lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21-40 kilomeetrit tunnis. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas kaebuse põhjendustega nõustunud. Eeltoodust hoolimata tõusetub küsimus sellest, kas ei võiks kõne alla tulla väärteo kvalifitseerimine LS ettenähtud kergema süüteona, s.o. LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteona – suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega kuni 20 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd väärteoasja arutamine on VTMS §-st 87 tulenevalt seotud väärteoprotokolli piiridega, siis kiirmenetluse otsuses tühistamisel ei ole võimalik asja üldkorras arutada, kuivõrd asjas puudub väärteoprotokoll. Vastavasisulised seisukohad sisalduvad ka kohtule esitatud kaebuses, kohtuväline menetleja ei ole neid oma kirjalikus vastuses samuti kahtluse alla seadnud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et VTMS ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks, niisamuti ei saa kohus tulenevalt VTMS §-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita (viimati 02.11.2009.a. RKKKo nr 3-1-1-92-09). Eeltoodud põhjustel esinevad alused nii Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 20.05.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220992096426 tühistamiseks ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamiseks, niisamuti pole kohtul võimalik saata asja uueks arutamiseks kohtuvälisele menetlejale, ega ka seda ise arutada. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2006.a. otsusele kohtuasjas 3-1-1-66-06 võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 loetletud küsimused käsitlemata. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda täpsemalt VTMS § 133 lg 2-9 kohaseid küsimusi. Kohtule on menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk esitanud ka taotluse menetlusaluse isiku poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 5760 krooni, taotlusele on lisatud ka vastavasisuline arve. VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg p-des 1-3 ja p-des 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtu hinnangul kujutab õigusabikulude summa, mille hüvitamist taotletakse, mõistliku suurusega tasu, ka on taotlusele lisatud arvel kajastatud ajaühikud tõepärased, mistõttu peab kohus nimetatud kulude hüvitamist põhjendatuks täies ulatuses. Anne Ennok Kohtunik