4-10-342/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 29.märts 2010.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) 4-10-342 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Imbi Kangur-Popova Tõlk Kohtuasi Kristjan Rieti (isikukood 38108300287, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) väärteoasi KarS § 262 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 14.01.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,09,011588 Asja läbivaatamise kuupäev 16.märts 2010.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kristjan Riet kaebuse esitaja kaitsja Ille Jõgi kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja K Vares kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, MS RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 14.01.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,09,011588 ning teha uus otsus. Süüdi tunnistada Kristjan Riet KarS § 262 järgi ning karistada teda rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel M.Sergejev on 17.12.2009.a. Kristjan Rieti suhtes koostanud väärteoprotokolli AB 1182941 selle kohta, et Kristjan Riet 16.12.2009.a. kell 23.15 Harju maakonnas, Tallinnas, Pirita tee 20 tülitas pahatahtlikult LaFerme baaris baari administraatorit AK, kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, rikkudes selliselt Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna spetsialist L.Räämet on 14.01.2010.a. läbi vaadanud Kristjan Rieti suhtes alustatud väärteoasja nr. 2315,09,011588, asudes seisukohale, et Kristjan Riet, kelle suhtes M.Sergejev on koostanud 17.12.2009.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 16.12.2009.a. kell 23.15 Pirita tee 20, Pirita linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas isik tülitas pahatahtlikult LaFerme baaris baari administraatorit AK, kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, rikkudes sellise tegevusega Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et isik pani nimetatud teo toime tahtlikult, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja tuvastanud ei ole. Kohtuvälise menetleja koostatud otsuses on juhitud tähelepanu ka sellele, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt taotleti menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja selgitab, et vastulauses esitatut ei arvestata, sest väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on ilmses vastuolus vastulauses esitatud väidetega. Selgitatud on, et menetlusalune isiku toimetati politseiosakonda vastavalt PolS §-le 13 p 7, milline sätestab, et politseil on õigus toimetada ravi- või politseiasutustesse isikuid, kes alkoholi või narkootikumijoobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi kodanikke, samuti õiguskorda rikkunud kodanikke nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral väärteoprotokolli koostamiseks ja Kristjan Riet suhtes koostati 17.12.2009.a. Ida politseiosakonnas joobeseisundi kontrollimise protokoll vastavalt PolS § 152, millises on fikseeritud kontrollimise aeg 16.12.2009.a. kell 23.
2. Protokolli kohaselt oli isik agressiivne, ei andnud oma tegudest aru, peksis end vastu seina, alkoholilõhna tuli suust, ei suutnud alkomeetrisse puhuda ja pärast joobeseisundi kontrollimist paigutati isik kainenema, mille kohta koostati 16.12.2009.a. kell 23.59 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, millest nähtuvalt rakendati isiku suhtes ohjeldusmeetmeid vastavalt PolS §-le 155 (RKL 3-1-1-89-04). Koostatud otsusest nähtub, et kohtuvälise menetleja hinnangul isiku toimetamine politseiasutusse ei tähenda tingimata tema kinnipidamist VTMS § 44 lg 1 tähenduses (RKL 3-1-1-2-06), vaid isik paigutati joobeseisundi tõttu kainenemisele. Selgitatud on, et Riigikohtu 13.03.2008.a. lahendi (RKL 3-1-1-3-08) kohaselt ei kujuta väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses kohtuvälise menetleja lõpplikku otsust väärteo toimepanemise kohta ja väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetluse olulist rikkumist. 07.12.2007.a. Riigikohtu lahendi 3-1-1-84-07 järgi on kohtuväline menetleja seotud väärteoprotokollis oleva teokirjeldusega. Tallinna Linnavolikogu määruses 25.08.2005 nr 43
3. 2 peatükis on kirjas avaliku korra eekirja eesmärk ja avaliku korra nõuded. Avaliku korra mõiste ja teiste isikute rahu rikkumise mõisted tulenevad Riigikohtu lahenditest 3-1-1-102-03 ja 3-1-1-
4. Kohtuväline menetleja märgib, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud ning avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ja teiste isikute rahu rikkumise all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Kohtuväline menetleja oma otsuses on märkinud, et väärteomenetluse raames kogutud tõenditega – tunnistajate AK, OI, RL ütlustega on tõendatud, et K.Riet tülitas pahatahtlikult AK ja kasutas ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teistes isikute suhtes. Tunnistaja IK ütlustega väärteomenetluse lahendi koostamisel ei arvestata, sest need ei ole õigustavad ega süüstavad. Seega esinevad K. Rieti tegevuses KarS § 262 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Kristjan Rietile KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses so summas 1800 krooni. Menetlusalune isik – Kristjan Riet esitas 28.01.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna spetsialist Liidia R poolt 14.01.2010.a. tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 3215,09,011588, millises taotles märgitud väärteoasjas menetluse lõpetamist vastavalt VTMS §-le 29 lg 1 p
5. Kindlaks on tegemata tema süü ning tuvastamata on nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, kogumata on jäetud tõendid ja kasutatud on lubamatuid tõendeid, mis on kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise. Kaebuse esitaja on asunud alljärgnevatele seisukohtadele: Väärteoasjas puuduvad tõendid ja oluliselt on rikutud väärteomenetluse norme. Kaebuse esitaja selgitab, et 17.12.2009.a. koostati talle Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel M.Sergejevi poolt väärteoprotokoll KarS § 262 järgi selles, et tema - Kristjan Riet olevat toime pannud Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 nõuete rikkumise. Kaebuse esitaja selgitab, et talle 17.12.2009.a. kätte antud väärteoprotokolli kohaselt seisnes tema poolt toimepandud rikkumine selles, et 16.12.2009.a. kella 23.15 ajal tülitas ta Tallinnas, Pirita tee 20 asuvas LaFerme baaris baari administraatorit AK, kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole väärteoasjas kogutud ühtegi tõendit selle kohta, milles seisnes tema pahatahtlikkus ning milliseid ebasündsaid väljendeid ta kasutas ning millega, millisel moel ja milliste teiste isikute suhtes väljendas ta lugupidamatust. Tema - Kristjan Riet kinnitab, et ta ei ole toime pannud väärteoprotokollis esitatud rikkumist, ta ei ole sõimanud LaFerme baari administraatorit ja ta ei tea ega tunne viimati nimetatud isikut ning ta ei saa aru, milles teda süüdistatakse. Väärteoprotokolli kohaselt oli tegemist Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 rikkumisega, mis on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi ning tõendite ja andmete lahtrisse oli märgitud kaks tõendit: tunnistaja ülekuulamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll, kuid samas oli väärteoasja materjalide juurde lisatud kahe tunnistaja, AK ja IK, ülekuulamise protokollid. Kaebuse esitaja märgib, et jääb arusaamatuks, miks on väärteoprotokollis kirjas ainult ühe tunnistaja ütlused, kui antud asjas on üle kuulatud kaks tunnistajat, st väärteoprotokollis ei ole kirjas, millise eelpool nimetatud tunnistaja ütlusi arvestas kohtuväline menetleja antud asjas tõendina ning millise tunnistaja ütlusi ta tõendina ei arvestanud. Kuna protokollis on kirjas vaid ühe tunnistaja ütlused, siis ei saa väärteoasja materjalide juurde lisatud kahe tunnistaja ütlusi antud asjas arvestada tõendina. Lisaks sellele on mõlemad tunnistajad üle kuulatud ühel ja samal ajal, s.o. 16.12.2009.a. kell 23.45, kuid hiljem on kohtuväline menetleja IK ülekuulamise 3 protokollis parandanud kuupäeva 16.12.2009.a. st. teinud kuupäeva ümber 17.12.2009.a. ning samuti oli ülekuulamise alguse kellaajaks mõlemal protokollil märgitud 23.45, kuid hiljem on kohtuväline menetleja IK ülekuulamise protokollis parandanud kellaega 00.05-ks. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et käesolevas väärteoasjas ei ole tehtud äratundmiseks esitamist tunnistaja IKle, tuvastamaks, kes 16.12.2009.a. kella 23.35 ajal võis osaleda Pirita tee 20 asuvas LaFerme baaris toimunud kakluses ning seega jääb arusaamatuks, keda tunnistaja ära tunneks. Tunnistaja IKväärteomenetluse käigus antud ütlused ei kinnita süüdistust selles osas, et keegi oleks tülitanud baari administraatorit, samuti ei ole tuvastatud seda, milliste väljenditega administraatorit tülitati ning milles ja kelle suhtes seisnes ilmne lugupidamatus. Samuti on juhitud kohtu tähelepanu sellele, et tunnistaja IKülekuulamise protokollil puudub tunnistaja allkiri selle kohta, et teda on enne ütluste andmist hoiatatud vastavalt KarS § 318, 320, samuti on nimetatud ülekuulamise protokollil üle kirjutatud kuupäev ja kellaaeg ning seega jääb arusaamatuks, millal see tunnistaja on täpselt üle kuulatud. Tehtud ei ole mingisugust märget paranduste tegemise kohta ning seetõttu jääb arusaamatuks, kes pidas vajalikuks parandusi teha ja millal seda tehti. Tunnistaja ei ole andnud sisulisi ütlusi selle kohta, mille järgi saaks öelda, et tema - Kristjan Riet on toime pannud avaliku korra rikkumise ning milles see rikkumine konkreetselt seisnes. Tunnistaja IKütlusi ei saa antud väärteoasjas lugeda tõendiks, kuna need ei kinnita seda, et kaebaja oleks toime pannud avaliku korra rikkumise. Tunnistaja AK poolt väärteomenetluse käigus antud ütluste kohta märgib kaebuse esitaja, et viimase ülekuulamise protokollist samuti ei selgu, kes konkreetselt baaris viibinud isikutest teda sõimas ja milliste sõnadega seda tehti. Samuti ei ole tehtud äratundmiseks esitamist ning seega jääb arusaamatuks, keda A.K ära tunneks. Viimase poolt antud ütlustest ei nähtu, et tema Kristjan Riet oleks sõimajaks olnud ning samuti ei selgu ülekuulamise protokollist seda, milles konkreetselt rikkumine seisnes ning kes konkreetselt ja milliseid ebasündsaid väljendeid kasutas. Seega ei saa lugeda AK ütlusi antud väärteoasjas tõendiks, kuna need ei kinnita seda, et Kristjan Riet oleks toime pannud avaliku korra rikkumise. Kuna kumbki eelpool nimetatud tõenditest ei kinnita ta süüd, ei ole talle ka arusaadav, millise tunnistaja ütlusi on kohtuväline menetleja arvestanud ja millise tunnistaja ütlused on jäetud arvestamata, sest väärteoprotokollis on kirjas ainult ühe tunnistaja ütlused. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole väärteoasjas kogutud ühtki tõendit selle kohta, et tema tülitas pahatahtlikult baari administraatorit ning samuti ei selgu ühestki väärteoasjas kogutud tõendist, milles seisnes tülitamise pahatahtlikkus, samuti ei kinnitanud kumbki eelpool nimetatud tunnistaja seda, et tema - Kristjan Riet kasutas ebasündsaid väljendeid ja millised need ebasündsad väljendid olid. Talle jääb arusaamatuks, et kui ta kinni peeti ja kinni hoiti selle eest, et ta oli alkoholi joobes, siis miks ei ole seda kirjas väärteo lühikirjelduses. Väärteoprotokollis on kirjas, et tema - Kristjan Riet rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid, kuid sellise pealkirjaga eeskirja ei ole olemas. Kuna menetlusalusel isikul peab olema reaalne võimalus kontrollida, millise teo toimepanemises teda süüdistatakse ja kuna sellise pealkirjaga eeskirja ei ole Tallinna linna õigusaktides olemas, siis antud juhul ei ole tal võimalik aru saada, milles teda süüdistatakse ning seetõttu on tal võimatu end ka kaitsta. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli märkinud, et tema süüd tõendab joobeseisundi kontrollimise protokoll, millest aga selgub, et joobeseisundi tuvastamisel ei ole kasutatud indikaatorvahendit ning konstaabel M.Sergejev on tuvastanud joobe oma subjektiivse hinnanguga. Nimetatud protokolli talle tutvustatud ei ole ning tema seda protokolli allkirjastanud ei ole. Nimetatud protokollist ei nähtu, kas tal tuvastati ka tegelikult joove ja milline see joove oli. Lisaks sellele jääb selgusetuks, kas ta oli alkoholi- või narkootilises joobes ja süüdistuse järgi 4 ei olnud ta üldse joobes. Seoses sellega, et joovet ei ole antud asjas ära tõendatud ning talle esitatud süüdistuses ehk väärteo lühikirjelduses ei ole kirjas, et ta oli teo toimepanemise ajal alkoholi- või narkootilises joobes, siis seetõttu ei kinnita ka see väärteoprotokollis nimetatud tõend ta süüd avaliku korra rikkumises. Vaatamata sellele, et väärteoprotokollist nähtub nagu tema oleks protokolliga tutvunud, ei ole ta sellega nõus. Kuna väärteoprotokollist nähtub, et antud asjas ei olnud rohkem tõendeid, siis saab väita, et teda ei ole antud asjas menetlusaluse isikuna üle kuulatud ning seega ei ole talle võimaldatud anda ütlusi. Väärteoprotokollis tehtud märget „olen protokolliga tutvunud“ ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks, tõendiks, sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti juhitakse kohtu tähelepanu sellele, et väärteoasjas puudus algselt isiku kinnipidamise akt, mis oleks pidanud koostatama vastavalt VTMS §-le 69 lg
6. Alles siis, kui sellele juhiti tähelepanu, toodi kusagilt isiku kinnipidamise akt, millega lähemalt tutvuda ei õnnestunud. 29.12.2009.a. esitas kaebaja vastulause, mida aga kohtuväline menetleja ei arvestanud ning koostas 14.01.2010.a. otsuse, mille kohaselt määrati talle KarS § 262 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so summas 1800 krooni. Kaebuse esitaja hinnangul on aga kohtuväline menetleja jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud vastulauses esitatut ning seda tuleb lugeda väärteo menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Väärteoasjas tehtud otsuse tegemisel on kasutatud lubamatuid tõendeid ning kohtuväline menetleja on teadlikult rikkunud väärteomenetluse norme sellega, et on otsuse tegemisel kasutanud neid tõendeid, mida väärteoprotokollis märgitud ei olnud. Kui algselt oli tema suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud tõenditeks ainult ühe tunnistaja ülekuulamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll, siis üldmenetluse otsuses oli tõendite loetelu ilma menetlusaluse isiku teadmata täiendatud. Tõenditeks on märgitud lisaks eeltoodud tõenditele veel menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, seletus, tunnistaja RLülekuulamise protokoll ja tunnistaja OI ülekuulamise protokoll. Väärteoasja materjalidest selgub, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostanud 17.12.2009.a., millest üks eksemplar anti menetlusalusele isikule ja teine jäi kohtuvälisele menetlejale. Nimetatud protokolle võrreldes selgub, et pärast väärteoprotokolli koostamist on kohtuväline menetleja kogunud täiendavaid tõendeid – joobeseisundi kainenemisele paigutamise protokolli, tunnistajate I.K , O.I ja A.K ülekuulamise protokollid. Nimetatud tõendid on kohtuväline menetleja lisanud selle väärteoprotokollile, milline jäi menetlejale ning menetlusalusele isikule tõendite lisamisest ei teatatud. Kaebuse esitaja hinnangul on sisuliselt antud juhul tegemist dokumendi so väärteoprotokolli võltsimisega politsei poolt, mis on kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise. Lisaks sellele, et väärteoprotokollis olevaid tõendeid on kohtuvälise menetleja poolt täiendatud, siis on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud tõenditena veel tunnistaja RL poolt 12.01.2010.a. antud ütlusi ning TLseletuskirja, mida ei ole kirjas kummalgi eelpool nimetatud väärteoprotokollil. Tunnistaja RL on üle kuulatud 12.01.2010.a. so 2 päeva enne üldmenetluse otsuse tegemist ning nimetatud tõendit ei ole kirjas kummalgi väärteoprotokollil ja järjekordse uue tõendi lisamisest teda kohtuvälise menetleja poolt ei teavitatud, kuid vaatamata sellele on seda tõendit kasutatud üldmenetluse otsuse tegemisel. Seega on tegemist lubamatu tõendiga, kuna tunnistaja on üle kuulatud pärast väärteoprotokolli kätte andmist menetlusalusele isikule ning uut tõendit ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud. Samuti juhib kaebuse esitaja kohtu tähelepanu sellele, et tunnistaja OI kuulati üle 12.01.2010.a. ning nimetatud tõend – tunnistaja ülekuulamise protokoll – oli lisatud väärteoasja materjalide 5 juurde ning kohtuväline menetleja kirjutas ka selle tõendi sellele väärteoprotokolli eksemplarile, mis jäi väärteoasja juurde. Kristjan Riet menetlusaluse isikuna ei olnud teadlik nimetatud tõendi lisamisest väärteoasja materjalide juurde ja seda kinnitab ka tema käes olev väärteoprotokoll, millel ei ole kirjas pärast väärteoprotokolli koostamist kogutud tõendit. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja hinnangul tegemist lubamatu tõendiga, kuna tunnistaja on üle kuulatud pärast väärteoprotokolli kätte andmist menetlusalusele isikule ning uut tõendit ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud. Lisaks on väärteoasja juurde lisatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ning TL seletus ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mida väärteoprotokollis kirjas ei olnud, kuid mida kohtuväline menetleja on arvestanud üldmenetluse otsuse tegemisel. Kuna nimetatud tõendeid ei olnud väärteoprotokollis kirjas, siis on tegemist menetlusväliselt kogutud tõenditega. Ühtlasi märgib Kristjan Riet, et 16.12.2009.a. kuulati tunnistajana üle A.K , samuti kuulati viimane üle ka 12.01.2010.a., kuid viimase ütlused erinesid oluliselt 16.12.2009.a. antud ütlustest. Kaebuse esitaja hinnangul on 12.01.2010.a. A.K poolt antud ütlused kogutud menetlusväliselt, so pärast väärteoprotokolli kätteandmist, seega on jällegi tegemist lubamatu tõendiga. Kuna kohtuväline menetleja on võltsinud väärteoprotokolli, st. väärteoasja materjalide juures on väärteoprotokoll, mida on ilma menetlusaluse isiku teadmata täiendatud ja teadvalt sinna lisatud uusi tõendeid ning menetlusalusele isikule ei ole täiendatud väärteoprotokolli kätte toimetatud, siis on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis on kaasa toonud väärteoasjas ebaseadusliku otsuse tegemise. Kohtuväline menetleja on tõendite kogumisel teadlikult rikkunud väärteomenetluse norme, mis toob kaasa tõendite kasutamise keelu, kohtuvälise menetleja tuginemine lubamatutele tõenditele on vastuolus menetluse aususe printsiibiga ja menetlusaluse isiku põhjendatud lootusega riigiametnike õiguspärasele käitumisele ning lisaks sellele on see kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise kohtuvälise menetleja poolt. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 22.02.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning selgitas, et tema oli seal baari ees ja läks oma sõbra L rääkima. Politsei tuli ja arreteeris nad võeti ja hoiti kinni, peksti ja koostati protokoll. Kohtuvälise menetleja esindaja korra baaris sees. KV esitatud küsimusele selgitas kaebuse esitaja, et ta oli ka Kaitsja IJesitatud küsimustele vastas kaebuse esitaja, et käed pandi tal raudu politseiautos, poole tee peal, talle ei selgitatud midagi, vaid visati kohe kambrisse. Kohtu esitatud küsimustele selgitas Kristjan Riet, et LaFerme juurde läks ta umbes kell
7. Üksi ta seal ei olnud, vaid koos seltskonnaga. Eesmärki, miks ta sinna läks, ei olnud, ta rääkis seal inimestega juttu ja läks politseile ütlema, et L pole midagi teinud ja siis võeti tema – Kristjan Riet ka kinni. L d süüdistati selles, et baaris oli mingi ütlemine olnud. Tema – Kristjan Riet nägi väljas, et politsei tuli ja ta läks ütlema, et L pole midagi teinud ja ta viidi ka kaasa. Päeval oli ta joonud 2 õlut. Baaris oli ta 15 minutit. Lisaks sõpradele ta baaritöötajatega ei kontakteerunud. Mingi ütlemine ta sõbral baaritöötajatega oli, aga ta ei näinud seda pealt. Seljas olid temal – Kristjan Rietil mustad dressid, peas polnud midagi. L oli seljas mingi jope ja sinised teksad. Baari juurde läks ta oma pruudiga, viimane oli Peugeot 206 roolis ja ootas autos, kui tema baaris oli. Baaris rääkis ta paar sõna juttu, siis tuli välja ja nägi politseid. Kui politsei teda kutsus, siis ta oma pruudi sõidukis veel ei olnud. Tema – Kristjan Riet läks ise politsei auto juurde ütlema, et L pole midagi teinud. L ise sõitis autoga BMW 300 minema ja patrull pidas viimase Pirita teel kinni ja toodi patrulli poolt tagasi. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et kui tema baaris käis, siis L oli ka seal, aga viimane ei teinud midagi, joobes viimane ei olnud. Baari jõudsid nad L ga koos, eesmärgiks oligi seal kohtuda. 6 Seal oli palju ta tuttavaid. Ta ei tea, kas baaris nõusid lõhuti. Baarist läksid nad koos välja ja siis sõitis L ära. Ta nägi, et L võeti kinni. Seejärel läks ta asja uurima. Kui politseiautosse läks, siis kontrolliti ta andmeid, kõik oli korras, aga ikka võeti ta kaasa. Autos läks ütlemiseks. Politsei oli politseivärvides sõiduautoga, autos oli ta tagaistmel üksi, käerauad pandi talle peale autos, mis selleks ajaks peatati. Enne seda oli tema – Kristjan Riet käitunud väga rahulikult. Tahtis vaid teada, miks ta ära viiakse, kuid siis pandi talle käerauad peale. Oli ka mingi sõnelus, aga agressiivsust ei olnud, ütlemiseks läks politseiautos sellepärast, et tema – Kristjan Riet tahtis selgitust. Politseiosakonnas visati ta kambrisse, peale pandi käe- ja jalarauad ning peksti läbi, puhuma ei pandud. Peksjaks oli üks vene mees. See oli sama politseinik, kes L ära viis ja see peksmine toimus kaamera all. Kui ta seda videot näha tahtis, siis öeldi, et videol on halb kvaliteet. Vabastati ta järgmisel päeval, siis pandi ka puhuma ja näit oli
8. Tema käitumine enne jalaraudade paigaldamist oli selline, et ta tagus vastu ust, tahtis vett ja teada põhjust, miks ta kinni peeti. Peksmise tulemusel olid tal ka tervisekahjustused ja ta pöördus ka traumapunti ja seda kella 15 paiku. Selle juhtumi kohta on algatatud ka kriminaalasi. Kaitsja IJesitatud küsimustele selgitas kaebuse esitaja, et baarmaniga tema vestelnud ei ole. Joobeseisundi kontrollimise protokollil on võimalik, et seal on tema allkiri, kuid kinnipidamise ajal ta seda paberit ei näinud, see anti talle siis, kui ta välja lasti. Kambris oli ta üksi, L lasti lahti. LaFerme administraatoriga ta kunagi rääkinud ei ole, ta isegi ei tea, mis soost viimane on. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 22.02.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja A K kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema on LaFerme administraator. Kaebajat on ta näinud, kohtusid nad baaris: oli 4 meest ja 3 naist. Nad istusid ja võtsid alkoholi. Kaebaja heitis diivanile pikali. Tema - A K palus eesti keeles viimasel istuda. Kaebaja vastas talle roppustega. Siis kargas viimane püsti ja hakkas agressiivselt käituma. Sõbrad tassisid viimase laua taha tagasi ja kaebaja lõi rusikaga vastu lauda, mistõttu klaasid kukkusid maha. Tema - A K ütles, et lõhutud nõude eest tuleb maksta, sellest nad keeldusid, olid agressiivsed. Kuna tema oli üksi, siis kutsus politsei välja. Kui politsei tuli, siis üks inimene istus kohe maasturisse ja sõitis minema. Ka teine üritas ära sõita, aga politsei pidas nad kinni. Kaebaja oli samal ajal väljas ja käis ukse juures. Politsei tuli tagasi viimase sõbraga, pärast vormistati paberid. Kinni peeti kaebaja ja veel üks inimene. Üks naine ja veel üks isik jõudsid ära joosta. Kohtuvälise menetleja esindaja K V esitatud küsimustele andis tunnistaja A K ütlusi selle kohta, et kui politsei tuli, siis läks ta välja ja osutas noormehele, kes tahtis ära sõita. Kui politseinikud tõid mehe, kes autoga ära sõitis, tagasi, siis olid kõik väljas. Politseiautosid oli kaks. Kaebuse esitaja kaitsja IJesitatud küsimustele selgitas tunnistaja A K , et tema esimene ülekuulamine sai kiirelt koostatud ning sellest tingituna ei ole seal viidatud kaebajale ega konfliktile. Ta kiirustas ja andis mittetäpsed andmed, nüüd aga räägib põhjalikult. Teisel ülekuulamisel teadis ta täpselt kaebaja nime, kuna küsis kõik andmed. Tunnistaja A K kinnitas, et kaebuse esitaja oli purjus ja viimasel võis olla ükskõik mis joove. Kaebajal olid seljas musta värvi spordiriided, kuid tegelikult oli seal kaks inimest, kes üritasid põgeneda, üks nendest oli turske, riietust ta viimasel ei mäleta, võis olla teksadega. Eesti keelest saab ta midagi aru. Kohtu esitatud küsimustele selgitas tunnistaja A K , et tema vahepeal kaebajaga kohtunud ei ole. Tol korral purunes neli klaasi, kõik need klaasid purunesid kaebaja käitumise tagajärjel, viimane vehkis käega ja lõi jalaga vastu lauda. Kaebaja tuli baari umbes kella 11 paiku, ei olnud üksi, oli seltskond. Kaebajaga otseseid konflikte neil ei olnud. Tema – A K läks vaid klaaside pärast rääkima ja siis viimased kargasid püsti, hakkasid karjuma ja mööda saali jooksma, seejärel kutsus ta politsei. Kuna nad olid kõik koos, siis tema – A K läks nende juurde ja palus klaaside 7 eest maksta, viimased vastasid talle, et nemad seda ei teinud. Klaaside lõhkumise momenti ta nägi, sest ta oli kolm sammu eemal. Kohtu esitatud küsimusele, kas vaid kaebaja ütles talle solvanguid, selgitas tunnistaja A K , et nad kõik karjusid ja oli suur skandaal, kuid kui ta palus kaebajal normaalselt istuda, siis viimane ütles talle „mine putsi“ ja see ei olnud ainus kord, kui viimane talle nii ütles. Seda ütles kaebaja talle ka tänaval ja see ütlus oli mõeldud temale – AKle. Miks viimane talle nii veel tänaval ütles, ei tea, vist seepärast et oli purjus. Joobetunnused väljendusid selles, et kaebuse esitaja kõikus, oli ärevil ja silmad olid sellised. Kaebaja tuli juba baari sellises olekus. Kui isikud väljusid, siis ühel neist oli BMW X
9. Kaebaja läks tänavale, aga ta ei tea, kas viimane läks mingi auto juurde või mitte. Patrulli tulemise ajaks oli kaebaja juba baarist väljunud - kõik olid juba väljunud, patrull tabas viimased välisukse juures. Tema kirjutas kohapeal kiiresti ühe paberi ja siis kutsuti ta politseisse ja seal kuulati ka üle. Esimesel korral ütles ta politseile ja viimane kirjutas tema ütlused üles. Tema kirjutas lihtsalt alla. See oli siis LaFerme juures ja teine kord oli juba jaoskonnas, seda ta juba ei mäleta, kuidas see käis. Kaebaja nime sai ta enda arust teada siis, kui kontrolliti andmeid ning politsei ütles viimase nime. Ta pole selles kindel, politseinikud vist võtsid kaebaja dokumendid. Ta ei mäleta, kas ta küsis politsei käest „mis selle mehe nimi on“, teda see ei huvitanud. Temal – AKl oli seljas must särk ja jalas mustad püksid. Kaebaja seltskonnast kõik karjusid talle, kes eesti, kes vene keeles, baaris oli seltskond umbes pool tundi. Tema nähes viimased arvet ei tasunud, politsei võttis nad kaasa, politsei viis ära kaks isikut politseivärvides autodega. Kaebuse esitaja kaitsja IJesitatud küsimustele selgitas tunnistaja A K veel, et ülekuulamine toimus selliselt, et oli neli politseiniku, üks küsis ja tema kiirelt kirjutas mis juhtus. Sama politseinik tegi mõlemad ülekuulamised ning tema – A K oli kõrval, kui kaebaja esitas politseile oma dokumendid. Kaebaja ning see teine mees viidi ära erinevate autodega. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 22.02.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja TLkohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema tunneb kaebajat isiklikult, nad on sõbrad ja ta saab anda objektiivseid ütluseid. Ta selgitas, et läksid Kristjaniga LaFermesse suitsu ostma. Nad olid väljas ja tegid suitsu. Siis tuli turvamees ja hakkas kirjutama üles autode numbreid. Tema – TLküsis viimaselt, miks ta seda teeb, turvamees väitis, et midagi on katki tehtud. Kui nad hakkasid lahkuma, siis peatas teda politsei ja ta toimetati jaoskonda, seal tehti ekspertiisid ja ta vabastati. Administraatorit ta nägi, selleks oli kohtus viibiv eelmine tunnistaja. Ta nägi viimast baaris ja ka väljas ja ta küsis viimaselt, miks ta kirjutab autode numbreid üles. Administraatoril oli seljas hele särk ja tumedad püksid. Temal olid teksad ja nahkjope, peas soni. Kristjanil olid seljas tumedad spordiriided. Ta ei mäleta, mis kell nad baari läksid, aga jaoskonnas olid nad kell 00.15, st baaris pidid nad olema enne südaööd. Baari läksid nad oma autoga, ta oli koos kaebajaga, kaebaja oli baari tulles tema autos. Baari mineku põhjus oli see, et tema – TLtahtis midagi süüa, alkoholi ta tarvitanud ei olnud ja selle kohta tehti ka ekspertiis. Tema teada ei olnud ka Kristjan alkoholi tarbinud. Kui nad sisenesid baari, siis tema – TLläks suitsu tegema ja siis oli see numbrite kirjutamine. Sees oli mingi tüli ja ta otsustas lahkuda, et minna kõrvale pitsasse. Seal peeti ta politsei poolt kinni. Kristjan tuli ka baarist välja, viimane vestles tütarlapsega ja tema läks üksi minema, kuna Kristjan jäi sinna vestlema. Kelle vahel baaris tüli oli, sellest ta aru ei saanud – olid mingid mehed ja naised, tema neid ei teadnud ja tema teada ei teadnud ka Kristjan seda seltskonda. Baaris olid nad alla 10 minuti, enne kui nad sealt välja tulid. Selle aja jooksul nad toitu tellida ei jõudnud, tema teada ka Kristjan ei jõudnud tellida. Sel ajal kui tema – TLbaaris oli, nõude lõhkumist ei toimunud. Baaris kontakteerus ta ühe tüdrukuga, kellega ta läks välja suitsetama. Kaebaja oli ka sel ajal väljas, aga mitte koos temaga. Kaebaja käis ka baaris. Politseid nägi ta siis, kui viimased olid ta selja taga - pitsa müügikoha ees ja palusid tal kaasa minna. Politsei oli politseivärvides sõiduautoga Škoda. Mis oli kinnipidamise põhjus, seda talle 8 ei öeldud. Kõigepealt viidi ta LaFerme ette, siis tuli teine politseiauto, kuhu pandi kaebaja ja nad sõitsid ära. Ka tema – TLoli politseiautos, vahepeal käisid turvamehed teda vaatamas, talle tehti alkoholijoobe test, see oli negatiivne. Siis viidi jaoskonda, seal tehti narkotest, ka see oli negatiivne ja ta lasti ära ning ta kõndis tagasi 8 km oma autole järgi. Politsei jutust sai ta aru, et kaebaja pandi kambrisse, seda kuulis ta osakonnas. Kristjan ei sõimanud kedagi, viimane oli rahulik. LaFerme administraatoriga konflikti tal ei tekkinud, sest nad ei kontakteerunud üldse enne autode numbrite kirjutamist. Seda, kas Kristjanil administraatoriga mingit konflikti oli, ta ei tea, ta ei näinud seda. Ta ei tea, kas kaebaja mõnel naistuttaval on Peugeot
10. See naine, kellega tema baari juures rääkis ja koos suitsu tegi, oli Kristjani tuttav ja viimasel oli Mazda. Politseile andis ta selgitust selle kohta, mida ta seal tegi ja mida ta seal nägi. Politseis kuulis ta ka seda, et lõhuti klaase, kuid selles teda ei süüdistata. Tunnistaja – TLkinnitas, et tema oma seletuses kirjutas et „turvamees lubas katuse kutsuda“, kuid mida see tähendab, seda ta ei tea. Miks turvamees sellega ähvardas, seda ta ka ei tea, see jutt oli õues. Baaris nad söökide tellimiseni ei jõudnud. Kohtu avaldatud tunnistaja – TLenda seletuse kohta „mina ja üks tuttav palusime selle peale tagastada söökide eest makstud raha, kuna meid ei teenendatud” selgitas viimane, et ta oli joogid tellinud ja nende eest oli ta tasunud, kuid raha ta tagasi ei küsinud. Kui ta baari tagasi läks, oli juba tüli ja ta lahkus uuesti. Joogid, mida nad tellisid, neid nad ei tarvitanud, ega tea, kas neid toodi, otsima ta neid ei hakanud. Kohtuvälise menetleja esindaja K V le ja kohtule kinnitas tunnistaja Tahvo L väärteotoimiku lk 14 olev seletus on tema poolt antud jaoskonnas ja seal on tema allkiri. , et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.03.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja OI kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema töökohaks on Pubi LaFerme, kaebajat on ta näinud, isiklikult ei tunne. Kohtusid nad 11 paiku õhtul, kui pubisse tuli seltskond, kus oli 6-7 inimest. Tema teenindas teisi kliente, kui tuli kaebaja. Ilma järjekorrata, trügis vahele ja käskis anda talle Fizzi. Tema – OI selgitas viimasele, et ta teenindab kõiki järjekorras, siis ta hakkas kaebaja solvama, et „mis tähendab järjekorras“, et „kes sa selline oled“ jne. Selleks, et ei tekiks konflikti, tema – OI vabandas teiste klientide ees ja teenindas kaebajat. Siis läks viimane enda laua juurde, misjärel tulid kaebaja teised sõbrad, tellisid ka sama jooki. Seltskonnas tekkis mingi arutelu ja kaebaja tegi klaasi katki. Siis läks kaebaja juurde turvamees ja seletas, et kaebaja peab 100 krooni maksma lõhutud klaasi eest. Noormees hakkas vastu, et miks selline hind, et kas on kristallklaasid ja jälle see jutt, et „kes sa oled niisugune“ jne. Turvamees seletas, et viimane peab maksma klaasi kinni ja kõike seda tehakse tšeki alusel. Kui tema – OI nägi, et tekkis konflikt noormehe ja turvamehe vahel, siis läks ka ta ise sinna juurde ja seletas kaebajale, et ta peab klaasi eest maksma. Viimane jälle keeldus, hakkas solvama, üritas teda – OIt katsuda ja ähvardas, et räägib temaga hommikul, kui ta lõpetab vahetuse ja et keegi ei välju siit pubist, kui tema ei taha. Nemad ikka palusid maksta, aga viimane oli juba agressiivne. Siis läks kaebaja ja lõi jalaga vastu lauda ja ütles, et ta võib ka nii teha ja ikka ei maksa. Kõik klaasid laual läksid katki. Nad kutsusid politsei ja turvamehed, mis edasi sai, ta ei tea, kuna jäi klaase koristama. Teised sellest seltskonnast jooksid laiali, kui nägid politseid tulemas. Kaebuse esitaja kaitsja IJesitatud küsimustele selgitas tunnistaja OI, et ta ei mäleta täpselt, missuguseid ütlusi ta ühel või teisel ülekuulamisel andis, kuid praktiliselt on ütlused sarnased. Kohtus rääkis ta objektiivsemalt ja ta ei saa kõike mäletada, sest ta on selliste asjade kohta palju ütlusi andnud. Tunnistaja kinnitas kaebuse esitaja esindajale, et klaase lõhkus kaebaja, alguses ühe, pärast mitu. Seda, miks ta varem on öelnud, et administraator läks vahele ja pärast turvamees, tema – OI jaoks vahet ei ole, sest kõik on nende töötajad. Baaris on ka videovalve, miks linte ei antud 9 politseile, seda ta ei oska öelda, aga ta teab, et neid uuendatakse iga nädal. Ta ei tea, millal neid täpselt vahetatakse, aga ta teab, et lindistatakse automaatselt teise peale. Ei tea, millal politsei tuli linte küsima. Kohtu esitatud küsimustele selgitas tunnistaja OI, et kaebajaga suhtes ta eesti keeles. Kaebajal oli seljas musta värvi spordipusa ja mustad püksid, peakatet ei olnud. Kaebaja tuli baari kella 23 paiku, sinna tuli ta koos seltskonnaga ja viimane tuli esimesena baarileti juurde. Mis oli klaasi lõhkumise põhjus, seda ta ei tea. Algul juhtus midagi nendel omavahel, võis olla seetõttu, et neil oli sõnavahetus. Enne klaasi lõhkumist kaebaja ja turvamehe vahel sõnavahetust ei olnud, kaebaja oma seltskonnas oli mingi sõnavahetus. Baaris oli 6 lauda rahvast täis. Kui kaebaja hakkas teda solvama, siis tegi seda nii eesti kui ka vene keeles. Kaebaja ütles talle „et mine vittu, mul on pohhui, ma situn selle peale“ need konkreetsed sõnad olid mõeldud nii temale – OIle kui ka turvamehele. Kui tema – OI kaebajat eesti keeles rahustas, siis viimane vehkis kätega. Turvamees, kelle ta kutsus, oli A K , kes oli koos temaga ühes vahetuses ning kellel oli seljas tumepunane särk. A K aitab teda – OIt ja püüab lahendada konflikte. Eraldi on olemas ka turvafirma. Politseile helistas nii tema kui ka administraator. Baaris oli täielik möll, lõhuti klaase ja loobiti menüüsid, seltskonnas oli 3 tüdrukut, üks nendest ronis üle baarileti, kõik olid juba enne baari tulemist joobes, kuna tunda oli lõhna ja käitumine oli selline, et kaine inimene ei hakka niimoodi solvama. Tema – OI nähes kaebaja kellegi suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud, vaid vehkis kätega, talle viimane pihta ei saanud. Seltskonna lahkumine toimus selliselt, et alguses kutsuti turvamehed, siis saadi aru, et viimased tulevad väga aeglaselt ja seepärast kutsuti politsei. Tema – OI helistas kahel korral politseisse. Möllu käigus karjus üks, et „too autost kurikas“, teine läks seda tooma. Kurikaga keegi ei tulnud, kuna politsei saabus. Tänaval toimuvat ta ei näinud, sest koristas. Inimesed lahkusid kõik koos. Kui nad nägid politseid, siis hakkasid üksteist välja lükkama, üks kiilakas noormees muutus agressiivseks ning nende oma seltskonnas tekkis konflikt. Klaase lõhkus mõlemal korral kaebaja ja seda nägid ka teised baarikülastajad, kes kuulsid ka solvanguid. Kaebuse esitaja esindaja IJesitatud küsimustele andis tunnistaja OI ütlusi selle kohta, et tema nägi ka seda, kuidas üks tüdruk sealt seltskonnast lõi administraatorit ja tüdruk tegi seda sellepärast, et administraator palus viimasel rahuneda. Miks tüdrukut politseile üle ei antud, seda ta ei tea. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.03.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja IKkohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema töökohaks on Desperado turvateenistus AS. Kaebajat on ta näinud, isiklikult viimast ei tunne. Kohtusid nad
11. detsembril LaFerme pubis, kust tuli väljakutse, kohale sõitis ta üksinda. Tema – IKoli 4 minuti pärast kohal, siis oli kohal juba ka politsei. Baarist tuli neli meest ja üks tüdruk. Üks mees istus BMW-sse, viimase peatas kohe politsei. Teine mees istus teise BMW rooli, kaebaja üritas istuda juhi kõrvale, kuid ei jõudnud, auto sõitis ära. Seejärel üritas kaebaja jalgsi ära minna. Mõne aja pärast tuli viimane tagasi ja käitus agressiivselt politsei peatas kaebaja ka kinni. Kaebuse esitaja kaitsja IJesitatud küsimustele selgitas tunnistaja Ivan K, esimene inimene, kes baarist välja tuli istus BMW-sse ja viimase peatas politsei. Politsei esitas tema – IKle küsimusi esimese inimese kohta, kes sõitis BMW-ga ära. Siis kui tema – IKlõpetas protokolli koostamise, siis see inimene tuli tagasi. Mis kuupäeval ta üle kuulati kas see oli
12. või 17.detsember, seda ta ei mäleta, see oli siis, kui oli väljakutse. Ei mäleta, kas teda hoiatati ka valeütluste andmise eest, kui teda politsei poolt üle kuulati. Tunnistaja IKkinnitas kohtule, et baarist väljus kindlasti 5 inimest. Kaebuse esitajat nägi ta esmakordselt siis, kui kõik püüdsid autodesse minna. Kaebaja püüdis istuda mitte sellesse autosse, mille politsei kinni püüdis, see BMW sõitis ära. Esimene BMW oli vist halli värvi ja teine oli pruun. Mis kaebajal seljas oli, seda ta ei mäleta, midagi tumedat ja ka esimese BMW 10 juhil olid seljas tumedad riided. Baari ees oli tegevuseks otse jooksmine autodesse, kuid nad püüdsid solvata ka administraatorit, see tähendab, kui kaebaja tuli tagasi, siis viimane ähvardas ja solvas administraatorit ja tahtis kakelda. Kaebaja ütles administraatorile, et ta „annab peksa ja tapab ära“ ja seda ütles viimane vene keeles. Lisaks administraatorile kedagi baari töötajatest rohkem väljas ei olnud. Kohale tuli kaks politseipatrulli, mõlemad olid politseivärvides sõiduautod. Politsei poolt viidi erinevates sõidukites ära kaebaja ja siis see isik, kes püüdis BMW-ga ära sõita. BMW-ga ära sõitnud isik istus algul rahulikult, pärast hakkas märatsema, kaebaja ei lasknud politseil käsi kinni panna ja ei tahtnud autosse minna. Kus püüti kaebaja käsi raudu panna ta ei mäleta, aga kaebaja käitus agressiivselt. Ülejäänud seltskond jooksis laiali ja sõitis minema. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.03.2010.a. toimunud kohtuistungil andis tunnistaja RLkohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema töötab PP, Ida politseiosakonnas. Kaebajat on ta näinud, ei tunne. Kuupäeva ta enam ei mäleta, aga oli väljakutse LaFermesse, kus oli kaklus. Nad kuulsid raadiost, et teisele patrullile anti väljakutse, et on suur kaklus ja nad otsustasid ka kohale minna. Kohale jõudes sõitsid nad Peetri Pizza juurde, kus oli üks isik kinni juba peetud. Oli kahtlus, et see isik on joobes. Alkomeetrisse puhudes joovet ei tuvastatud, siis tekkis narkojoobe kahtlus. Algul jäid nad pizza juurde seisma. Seejärel Sergejev sõitis autoga baari juurde ja nende autost möödus kiirel sammul meesterahvas - kaebaja, oli näha, et viimane oli alkoholi tarvitanud. Kaebaja karjus midagi nende auto suunas ja liikus edasi baari suunas. Ka nemad liikusid vaikselt baari suunas ja see mees jõudis ka sinna, jäi seal seisma. Sergejev rääkis administraatoriga, nemad olid natuke eemal. Kaebaja liikus sinna ja hakkas karjuma. Tema – RLläksi ka sinna. Kaebaja sõimas vene keeles, nimetas administraatorit “kukeks“, lubas viimase „maha matta“. Tema – RLsekkus kohe ja juhatas kaebaja eemale. Ta palus viimasel dokumente esitada ja seda viimane ka kohe tegi. Tema – RLpani kaebaja autosse istuma, viimane seda ka tegi. Siis sisestas ta isiku andmed kontrolliks arvutisse KAIRI süsteemi. Seejärel tuli nende juurde Sergejev ja ütles, et administraator teeb avalduse ja et nad toimetaks kaebaja osakonda ajaolude välja selgitamiseks. Seda ütles tema – RLka kaebajale, et viimane on rikkunud avalikku korda. Ta selgitas kaebajale, et nad panevad ta osakonnas puhuma ja teevad menetlustoimingud. Kaebaja nagu ei saanud aru ja muutus agressiivseks. Ta selgitas viimasele mitu korda, et teda ei peeta kinni, vaid viiakse osakonda asjaolude selgitamiseks, aga kaebaja muutus aina agressiivsemaks. Siis pani tema – RLviimasel käed kapotile, samuti tegi turvakontrolli ja pani ta käed raudu. Teel osakonda muutus kaebaja väga agressiivseks, viimane tahtis emale helistada, lubas nad ära tappa. Tema – RLlasi kaebajal oma emale helistada, seda, et ta meid ära tapab, karjus viimane ka emale telefonis. Osakonnas kaebaja keeldus puhumisest, siis panid nad viimase Martiniga kambrisse, võtsid rauad ära ja jätsid rahunema. Kaebaja ei rahunenudki maha, sel ööl ei saanudki viimasega menetlustoiminguid läbi viia. Kohtuvälise menetleja esindaja K V esitatud küsimustele selgitas tunnistaja RL, et isikule pandi käerauad peale kohe LaFerme juures. Baari juures kaebaja ei olnud nõus oma joobega, väites, et ta on joonud 3 klaasi konjakit. Kaebuse esitaja esindaja IJesitatud küsimusele selgitas tunnistaja RL, et kaebajal olid käed raudus, aga viimane sai kuidagi telefoni kätte ja selja taga valis oma ema numbri. Kuidas kaebuse esitaja nii osav oli, seda ta öelda ei oska. Tema – RLvõttis viimaselt telefoni ära, aga enne seda lasi ta kaebajal oma emale öelda, kus ta on. Telefonist kostus vanema naise häält, kuid see oli osakonna ees. Kui Sergejev rääkis administraatoriga ja kaebaja ka sinna juurde läks, siis kas seal oli veel kedagi, ta öelda ei oska. Tema – RLjälgis kaebajat, et viimane ei lööks administraatorit. Seda, mida kaebaja rääkis, kuulis ta sellepärast, et ta läks autost välja lähemale. Kohtu esitatud küsimustele selgitas tunnistaja RL, et Sergejeviga olid nad erinevates autodes, nemad läksid viimastele lihtsalt appi. 11 Samuti kinnitas tunnistaja RLkohtuistungil, et kaebaja sõimas administraatorit ning et nende huvi pole kedagi osakonda viia, vaid nende huvi on asi kohapeal ära lahendada. Nad pidid sekkuma, sest sõimamine ja lärmamine oli selline, et kui tänaval oleks inimesi olnud, oleks nad seda kuulnud. Ei tea, kas lisaks kaebajale ja administraatorile oli veel keegi baari ees. Kaebaja eelnev alkoholi tarvitamine väljendus agressiivses käitumises ja lõhnas ning ka inimene ise ütles, et ta jõi mõne klaasi konjakit. Esimest korda pakkusid nad kohapeal kaebajale võimalust puhuda alkomeetrisse, aga viimane keeldus nii kohapeal kui ka osakonnas. Isikuga, kes peeti kinni pizza juures, tema kokku ei puutunud. Kui ta ei eksi, siis see isik oli sõiduautoga BMW ja seal seltskonnas oli vist üldse 2 BMW-d. Tunnistaja RLkinnitas kohtule, et turvamees midagi kaebajale ei vastanud, vaid vaatas abisaamiseks nende poole. Kui kaebaja helistas oma emale, siis ta oma ema nime ei öelnud, aga kaebaja ähvardas neid oma emaga, öeldes, et ta ema töötab prokuratuuris ja et homme nad alles ta ema käest saavad. Kaebaja kaitsjat ei nõudnud. Kui nad panid kaebaja kambrisse, siis nendepoolsed toimingud algul temaga lõppesid. Öösel, kui nad osakonda läksid, siis välijuht kutsus neid turvama, et kaebajalt jalaraudu maha võtta, viimane oli nii agressiivseks muutunud. Tunnistaja RLkinnitas kohtule, et baari administraatoril võis seljas olla vist midagi heledat. Sündmuskohale nemad jõudsid politseivärvides sõiduautoga õhtul pimedas, kuid baariesine oli valgustatud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.03.2010.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja ametnik MS, et nemad said väljakutse. Baari eest sõitis välja üks BMW, millele osutasid administraator ja turvamees. Nemad peatasid auto kinni, palusid juhil puhuda alkomeetrisse, aga viimane algul keeldus sellest. Nad panid isiku oma autosse. Tema – MS kuulas üle turvamehe ja administraatori, et mis seal toimus. Mingi hetk tuli kaebaja nende juurde ja ta palus R kaebaja osakonda viia, kuna viimane oli agressiivne ja solvas administraatorit. Kaebuse esitaja esindaja IJesitatud küsimustele selgitas MS, et kohtu avaldatud väärteotoimikus lk 4 ja 17 olevatel dokumentidel märgitud kellaajad on inimlik eksimus. Tegelikult kuulas ta sel ajal tunnistajat üle, selgitades, et tavaliselt panevad nad kellaajad, mis on puhumise ajal ja sellel juhul see ei mängi rolli, kuna koosseis oli juba täidetud. Joovet kontrolliti siis, kui nad juba osakonnas olid, aga kaebaja keeldus alkomeetrisse puhumast. Kaitsja küsimusele, miks on joobe tuvastamise protokolli märgitud, et „isik ei suutnud puhuda“, selgitas MS, et kui isik käitub ebaadekvaatselt, siis viimane ei suuda puhuda ja see „mittesuutmine“ tähendab, et kaebaja ei tahtnud puhuda. Ametnik MS märkis, et tema töötab 12 tunnise graafiku alusel. Algas see
13. detsembril kl 20.30 ja lõppes 17.detsembril 08.30 ning tema koostas Kristjan Rietile väärteoprotokolli 17.detsembril, kellaaega ta ei tea. Asjaolu, et tema tööpäev lõppes kell 08.30 ja väärteoprotokoll on koostatud 17.detsembril kell 12 on seotud sellega, et protokoll oli varem koostatud - enne tööpäeva lõppu. Tavaliselt tehakse nii, sest füüsiliselt ei saa oodata isiku kainenemiseni. Tema – MSi poolt koostatud väärteoprotokolli tutvustas menetlusalusele isikule inimene, kes vabastas isiku kinnipidamiselt, sest nad ju ei tea, millal inimene kaineks saab. MS märkis, et ta ei tea seda, kas ta vahetus oli lõppenud selleks ajaks kui isik vabastati või mitte. Tema kaebajat ei vabastanud ja ta ei tea, kas kaebaja oli siis kambris, kui ta vahetuse lõpetas. Kaebuse esitaja esindaja Ille Jõgile selgitas MS, et tunnistaja ülekuulamise protokollis ei ole asja numbrit võib-olla sellepärast, et see läks meelest ära ja siis registreerimist veel ei olnud. 12 Füüsiliselt ei saa seda samal ajal teha, märkides, et need dokumendid registreeritakse pärast – siis, kui tunnistajad on üle kuulatud. Registreerijateks on teised isikud. Kaebuse esitaja esindaja esitatud küsimusele, kuidas saadakse koostada väärteoprotokolli, kui menetlust ei olnud ja asi oli registreerimata, selgitas MS, et see viidi registreerimisele ning et tunnistajaid hoiatatakse kogu aeg. See, et IKülekuulamise protokollil hoiatamise kohta allkirja ei ole, on tingitud sellest, et viimane unustas. Tema – MS kuulas tunnistaja üle samal päeval, parandused on tehtud seetõttu, et päev vahetus. Ei oska öelda, kes kirjutas väärteoprotokolli hiljem juurde tunnistajate ütlused. Kohtuvälise menetleja esindaja K V vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Ta ei nimetaks menetlustoimingute rikkumisi „rikkumisteks“, selgitades, et tunnistajate ütlused on lisatud protokolli, kuna tõendid on kogutud hiljem. Selle kohta on olemas ka Riigikohtu lahend nr. 3-11-84-07 ja antud juhul teo kirjeldust ei ole muudetud ja kui oleks muudetud teokirjeldust, siis oleks pidanud teavitama sellest ka menetlusalust isikut. Koosseisu ei saa väljendeid välja kirjutada, sellest on tingitud ka see, et koosseisu ei ole välja toodud väärteo kirjelduses. Samuti märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et nemad kirjutavad välja vaid avaliku korra eeskirja. Nad ei kirjuta tervet nime välja, nad ei kirjuta seda ühelegi protokollile tervenisti välja. Kaebuse esitaja vastulauset ei arvestanud nad sellepärast, et kogutud tõendid olid ilmses vastuolus tunnistajate ütlustega ja tõendeid on neil aega koguda 30 päeva. Kaebuse esitaja esindaja IJesitatud küsimusele, kuidas sai alustada menetlust
14. detsembril, kui asi registreeriti alles 17.detsembril, selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et dokumendid registreeritakse hiljem, aga alustamise kuupäevaks pannakse see kuupäev, kui tehakse esimene menetlustoiming, antud juhul oli selleks tunnistaja ülekuulamine. Kohtuväline menetleja selgitas, et kohtueelses menetluses väärteomenetluse lahendi koostamisel tunnistaja IKütlusi ei arvestatud, kuna need ei olnud õigustavad ega süüstavad. Samuti märgitakse, et arvestatav ei ole ka isiku joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll, kuna tegemist on haldusmenetlustoimingutega ning need ei ole KarS § 262 koosseisulised osad ja need ei ole kaasa toonud põhjendamatut otsust väärteoasjas kuna tõendite hindamine toimub kogumis. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et see, mis toimus pärast Kristjan Rieti toimetamist osakonda ei puutu enam KarS § 262 tõendamisesemesse, kuna selle sündmuse kohta on algatatud distsiplinaarjuurdlus. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu 13.03.2008.a. lahendi 3-1-1-3-08 järgi ei kujuta väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsust väärteo toimepanemise kohta ja väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatut väärteomenetluse olulist rikkumist. 07.12.2007.a. Riigikohtu lahendis 3-1-1-84-07 on kirjas, et kohtuväline menetleja on seotud väärteoprotokollis oleva teokirjeldusega. Tallinna Linnavolikogu määruses 25.08.2005.a. nr 43
15. peatükis on sätestatud avaliku korra eeskirja eesmärk ja avaliku korra nõuded. Avaliku korra mõiste ja teiste isikute rahu rikkumise mõiste tuleneb Riigikohtu 19.09.2009.a. lahenditest 3-1-1-102-03 ja 21.05.2007.a. 3-1-1-7-07, mille järgi loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujatega isiklikult seotud ning avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi ja teiste isikute rahu rikkumise all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Seega tunnistajate AK ja RL ütlustega on tõendatud, et just Kristjan Riet tülitas pahatahtlikult AK ja kasutas ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes. Kristjan Rieti tegevuses esinevad KarS § 262 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta Kristjan Rieti kaebus rahuldamata. 13 Kohtumenetluse käigus kohus uuris järgmisi kirjalikke dokumentaalseid tõendeid: - Kaebuse esitaja K.Rieti esitatud Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel MSi poolt Kristjan Rieti suhtes 17.12.2009.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1182941 koopiat, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja etteheitnud, et seda, et Kristjan Riet tülitas pahatahtlikult „LaFerme baaris“ baari administraatorit AK, kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, rikkudes sellise tegevusega Tallinna linna valiku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Menetlusalune isik on väärteoprotokollile omakäeliselt märkinud, et protokolliga on ta tutvunud ei ole nõus. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku süü lugenud tõendatuks tunnistamise ülekuulamise protokolliga ja joobeseisundi kontrollimise protokolliga; (kohtutoimik lk. 11) - Kohtuvälise menetleja väärteoasja materjalide hulgas olevat Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel MSi poolt Kristjan Rieti suhtes 17.12.2009.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1182941, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja etteheitnud, et seda, et Kristjan Riet tülitas pahatahtlikult „LaFerme baaris“ baari administraatorit AK, kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, rikkudes sellise tegevusega Tallinna linna valiku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Menetlusalune isik on väärteoprotokollile omakäeliselt märkinud, et protokolliga on ta tutvunud ei ole nõus. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku süü lugenud tõendatuks tunnistamise ülekuulamise protokolliga ja joobeseisundi kontrollimise protokolliga. Samuti nähtub märgitud protokollist, et juurde on tõendite nimekirja kirjutatud joobeseisundis kainenemisele paigutamise protokoll, tunnistajate I.K, O.I ülekuulamise protokollid, A.K i ülekuulamise protokoll; (väärteotoimik lk. 1) - Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna spetsialist L.R poolt 14.01.2010.a. menetlusaluse isiku Kristjan Rieti suhtes koostatud otsust väärteoasjas nr. 2315,09,011588, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule on etteheidetud järgmist: Kristjan Riet 16.12.2009.a. kell 23.15 Pirita tee 20, Pirita linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas tülitas pahatahtlikult LaFerme baaris baari administraatorit AK, kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, rikkudes sellise tegevusega Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et isik pani nimetatud teo toime tahtlikult, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja tuvastanud ei ole. Kohtuväline menetleja oma otsuses on märkinud, et väärteomenetluse raames kogutud tõenditega – tunnistajate AK, OI, RLütlustega on tõendatud, et K.Riet tülitas pahatahtlikult AK ja kasutas ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teistes isikute suhtes. Tunnistaja IKütlustega väärteomenetluse lahendi koostamisel ei arvestata, sest need ei ole õigustavad ega süüstavad. Lisaks on kohtuväline menetleja eelpool märgitud tõendite hulka lugenud menetlusaluse isiku K.Rieti ülekuulamise protokolli, seletuse ja joobeseisundi kontrollimise protokolli. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et seega esinevad K.Rieti tegevuses KarS § 262 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Kristjan Rietile KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, so summas 1800 krooni; (väärteotoimik lk. 29-31) - Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel M.Sergejevi poolt 17.12.2009.a. Kristjan Rieti suhtes koostatud joobeseisundi kontrollimise protokoll, millisest nähtub, et isiku joobeseisundi kontrollimise aeg oli 16.12.2009.a. kell 23.45, menetlustoimingut teostati Vikerlase 14, Tallinn. Koostatud protokolli kohaselt teostatud menetlustoimingu kestel Kristjan 14 Rieti reaktsioon oli häiritud, koordinatsioon oli kergelt häiritud, käitumine oli rahutu ja ründav, isik sõimas, kisas, karjus. Kohtuväline menetleja on märkinud protokolli, et isik oli väga agressiivne, ei anna endale oma tegudest aru, peksab end vastu seina, alkoholilõhna tuli suust ja ei suutnud alkomeetrisse puhuda; (väärteotoimik lk. 17) - Menetlusaluse isiku Kristjan Rieti poolt 29.12.2009.a. koostatud ja 30.12.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud vastulauset väärteoasjas AB
16. Märgitud vastulauses on esitatud kõik samad asjaolud, taotlused, millised märgitud ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebuses; (väärteotoimik lk. 19-21) - TL17.12.2009.a. koostatud seletust, millises TLselgitab, et
17. detsembril 2009.a. kell 23.05 – 23.23 viibis tema Pirita tee 20 LaFerme pubis koos Kristjan Rietiga, tellisid nemad süüa ja alkoholi. Peale seda lahkus ta tänavale, et rääkida ühe tütarlapsega ja suitsetada. Sõber väljus ja ütles talle, et laua pealt oli maha kukkunud klaas ja turvamees tegi talle selle peale trahvi st. purunenud klaasi eest. Siis läks tema – TLbaari ja turvamees ütles, et kutsub neile „oma katuse“ ja et neil tulevad probleemid. Tema ja üks tuttav palusid selle peale tagastada söökide eest makstud raha, kuna neid ei teenindatud. Tema seda vaidlust näha ei tahtnud ja ta lahkus baarist. Tänaval pidas politsei ta kinni ja toimetas jaoskonda; (väärteotoimik lk. 14) - Kristjan Rieti poolt 17.12.2009.a. menetlusaluse isikuna antud ütlusi selle kohta, et 16.12.09.a. oli ta baari juures oma tüdruksõbraga ja ta läks politseile ütlema, et ta sõber ei ole midagi teind ja siis võeti ta kinni ja viidi Lasnamäe politseisse; (väärteotoimik lk. 18) - Koopiat Kristjan Rieti isikutunnistusest; (väärteotoimik lk. 15) - Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopiat, millisest nähtub, et 16.12.2009.a. kell 23.59 toimetati Vikerlase 14, Tallinn Pirita teelt 20, Tallinn kell 23.45 Kristjan Riet, kellel esinesid märgatavad koordinatsiooni häired, kes oli agressiivne, lõi peaga vastu seina, isikul oli seljas must jope, mustad dressid ja mustad tossud. Isiku ohjeldamiseks oli kasutatud käe- ja jalaraudu, isik vabastati 17.12.2009.a. kell 12.15; (väärteotoimik lk. 16) - Teatist väärteomenetluse 2315,09,011588 alustamise kohta, millisest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakond, on 17.12.2009.a. registreerinud infosüsteemis MIS nr. 2302,09,0121181 A.K i avalduse selle kohta, et 16.12.2009.a. kella 23:15 ajal baaris LaFerme aadressil Pirita tee 20, Tallinnas tülitas teda pahatahtlikult meesterahvas ja solvas ebasündsate väljenditega. Samuti teatakse, et märgitud avalduse alusel alustati 16.12.2009.a. väärteomenetlus 2315,09,011588 ja Kristjan Rietile koostati väärteoprotokoll KarS § 262 järgi; (väärteotoimik lk. 22) - Menetlusaluse isiku Kristjan Rieti poolt IJnimele välja antud volikirja, I Jpassi koopiat ja IJ õigusalast haridust tõendava dokumendi koopiat; (väärteotoimik lk. 23-25) - Põhja Politseiprefektuuri B. Põdra (B.Põder) poolt 12.01.2010.a. koostatud taotlust, millisest nähtub, et nimetatud taotlus on esitatud Laferme Pubi töötaja Olga Smirnova nimele ja vastavalt VTMS § 31 lg 2 palutakse politseile väljastada väärteomenetluse nr. 2315,09,0011588 fakti suhtes väljavõtted Laferme Pubi aadressil Pirita tee 20 turvakaamerate salvestuses 16.12.2009.a. ajavahemiku kell 23.10 kuni 23.30 baaris ja baari ees toimunu kohta; (väärteotoimik lk. 26) - Olga Smirnova poolt politseile saadetud e-kirja väljavõtet, millises viimane teavitab 12.01.2010.a. politseid sellest, et kahjuks nad ei saa väljastada LaFerme pubi lindistust, kuna kaamerad ei ole töörežiimis ja seadistustööd on veel lõpetamata. Samuti teavitatakse sellest, et 15 antud momendil täidavad need maketi funktsiooni ja ei teosta lindistusi; (väärteotoimik lk. 2728) Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused, kaitsja arvamuse, tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku selgituse ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik Kristjan Riet vaidlustanud tema suhtes 14.01.2010.a. väärteoasjas nr. 2315,09,011588 koostatud otsuse sisuliselt, asudes seisukohale, et tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja menetlemise käigus on kohtuväline menetleja tõendite kogumisel oluliselt rikkunud väärteomenetluse norme - kogumata on jäetud tõendeid ja kasutatud on lubamatuid tõendeid, tuvastamata on jäänud tema – Kristjan Rieti süü, süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja antud asjaolude esinemine on kaasa toonud kohtuvälise menetleja poolt ebaseadusliku otsuse tegemise. Väärteomenetluse seadustiku §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg 1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. Riigikohus on juhtinud otsuses 3-1-1-72-07 p 8 tähelepanu sellele, et süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See tähendab seda, et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusnorme. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetleja poolt 17.12.2009.a. väärteoasja kohtuvälises menetluses IKsuhtes läbiviidud menetlustoimingu kohta koostatud tunnistaja ülekuulamise protokoll on lubatav, aga ebausaldusväärne tõend. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja otsuse tegemise aluseks ei saa olla tunnistaja ütlused, kellele ei ole vahetult enne ütluste andmist selgitatud tema õigusi ja kohustusi KrMS §-de 71-73 tähenduses ja keda ei ole nõuetekohaselt hoiatatud kriminaalvastutusest ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluste andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kõnealuse tunnistaja ütluseid ei ole otsuse tegemisel küll arvestatud, kuid mittte eelpool nimetatud põhjustel, vaid ütluste sisu tõttu. Samuti nähtub IKülekuulamise protokollist nagu oleks viimase suhtes teostatud menetlustoimingu käigu kohta koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollis parandatud menetlustoimingu läbiviimise kuupäeva ja kellaaega. Vaatamata sellele asub kohus käesolevat väärteoasja menetledes seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt toime pandud eelpool kirjeldatud menetlusnormide rikkumine on kõrvaldatav ning antud puuduse kõrvaldamine kohtumenetluse käigus ei too kaasa menetlusaluse isiku õiguste rikkumisi. Nimelt on kohus 16.03.2010.a. toimunud kohtuistungil tunnistajana üle kuulanud IK, hoiatades isikut vastutusest KarS §-de 318 ja 320 järgi, mis tähendab, et kohus kõrvaldas eelpool märgitud menetlusnormi rikkumise (kohtutoimik lk. 83). Tunnistaja IKandis sisulisi ütlusi selle kohta, millised on käesolevas väärteoasjas vaidluse esemeks ning ka kaebuse esitajal oli võimalus omapoolsete küsimuste esitamiseks, mida kaebuse esitaja kaitsja ka kasutas. Samuti nõustub kohus kaebuse esitaja Kristjan Rietiga selles osas, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest so tunnistaja AK ülekuulamise protokollist (väärteotoimik lk. 4) ja joobeseisundi kontrollimise protokollist (väärteotoimik lk. 17) nähtub nagu oleks ühel ajahetkel 16 st. ühel kuupäeval ja kellaajal 16.12.2009.a. kell 23.45 teostatud mõlemat menetlustoimingut. Väärteomenetluse käigus menetlusnormide võimaliku rikkumise kontrollimiseks ja kõrvaldamiseks kuulas kohus kohtuvälise menetleja ametnikuna kohtumenetluse käigus üle MSi, kes selgitas 16.03.2010.a. toimunud kohtuistungil, et tegemist on olnud menetleja „inimliku eksitusega ning tegelikult kuulas ta sel ajal tunnistajat üle“. Kuna kohtumenetluses käigus on tõendites esinev ebatäpsus korrigeeritud, siis kohtu hinnangul on tegemist lubatavate tõenditega. Asjaolu, kas kaebuse esitanud isik oli väärteo toimepanemise ajal alkoholijoobes või mitte, ei ole KarS §-s 262 sätestatud süüteo objektiivne tunnus, mistõttu alkoholjoobe täpne tuvastamine ei ole vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda järgmistele tõenditele: menetlusaluse isiku suhtes koostatud joobeseisundi kontrollimise protokollile ja joobeseisundis kainenemisele paigutamise protokollile õiguslikku hinnangut, asudes seisukohale, et tegemist on käesolevas väärteoasjas mittetähtsust omavate tõenditega. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku Kristjan Riet väitega selles osas nagu viimast ei oleks kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse käigus menetlusaluse isikuna üle kuulatud, kohus peab antud väidet paljasõnaliseks ja põhjendamatuks. Nimelt nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Kristjan Riet kuulati menetlusaluse isikuna üle 17.12.2009.a. kell 12.
18. Kohus juhib tähelepanu sellele, et menetlusalune isik on omakäeliselt andnud ütlusi selle kohta, et 16.12.09.a. oli tema oma tüdruksõbraga baari juures ning, et ta läks politsei juurde, ta võeti kinni ja toimetati jaoskonda (väärteotoimik lk. 18). Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on kohuvälises menetluses võimaldanud menetlusalusel isikul anda toimunu kohta omapoolset selgitust, samuti on viimasele enne menetlustoimingu teostamise algust selgitatud VTMS § 19 tulenevaid tema õigusi ja kohustusi. Kohus ei loe põhjendatuks Kristjan Rieti väidet selle kohta, nagu kohtuväline menetleja ei oleks põhjendanud tema – Kristjan Rieti poolt 29.12.2009.a. väärteoasjas nr. 2315,09,011588 esitatud vastulause mittearvestamist. Kohtuvälise menetleja poolt 14.01.2010.a väärteoasjas tehtud otsuses on üksikasjalikult kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule selgitanud kohtuvälise menetleja poolt vastulauses esitatu arvestamata jätmise põhjuseid ja kohus ei pea käesoleval juhul asjakohaseks hakata kordama menetlejapoolseid sellekohaseid seisukohti. Ka politsei esindaja kinnitas kohtus, et vastulause mittearvestamise põhjendus on väärteotoimiku lk. 30 2 reast kuni kohani karistuse määramise kohta. Riigikohtu otsuse nr. 3-1-1-3-08 p 8 kohaselt väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 pdele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteomenetluse seadustiku 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. VTMS § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni täiendatakse protokolli. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse koostanud 14.01.2010.a. so peale tunnistajate OI, RLja AK 12.01.2010.a. toimunud ülekuulamist, so väärteomenetluse kestel, 17 mille tõttu ei saa väärteoprotokollile tõendite lisamist väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kohtu hinnangul vaatamata sellele, et menetlusalusele isikule oli teada VTMS § 19 tulenevad tema õigused ja kohustused st. menetlusalune isik oli teadlik sellest, et temal on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, samuti oli viimasel õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, milliseid protokollitakse, anda ütlusi ja esitada tõendeid ja taotlusi ja seda kogu väärteomenetluse kestel ning, et kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks takistanud menetlusalusel isikul realiseerimast oma õigusi tutvumaks viimase suhtes koostatud väärteoprotokolliga ning väärteootsuses märgitud tema süüdistust toetavate tõenditega, loeb kohus kohtuvälise menetleja poolset tegevusetust so menetlusalusele isikule kogutud lisatõendite kogumisest teatamata jätmist oluliseks menetlusnormide rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohus asub käesolevas väärteoasjas seisukohale, et tõendusteabe lisamine kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitaja suhtes koostatud väärteoprotokollile on kooskõlas VTMS § 68 lg 2 sätestatuga, kuid sellest tuleb menetlusalust isikut informeerida ning anda võimalus nendega tutvumiseks. Sellise informeerimise õiguslikku vormi seadus ei sätesta, kuid tõendusteabe lisamisest informeerimine oleks kooskõlas kaitseõiguse tagamise nõudega, sõltumata sellest, kas koostatakse täiendav või uus protokoll. Kohus juhib tähelepanu sellele, et VTMS § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohtule esitatud, kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitaja Kristjan Rieti suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB 1182941 teokirjeldusest nähtub, et „isik tülitas pahatahtlikult LaFerme baaris baari administraatorit A K , kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes“, rikkudes Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Kaebuse esitaja Kristjan Riet on ka kohtumenetluse kestel jäänud oma seisukoha juurde, et seoses sellega, et väärteoprotokollis on kirjas, et tema rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid – ei olnud tal võimalik aru saada, milles teda süüdistatakse ning seetõttu oli tal ka võimatu end kaitsta. Kohus nõustub kaebuse esitaja Kristjan Rietiga selles osas, et sellise pealkirjaga eeskirja ei ole õigusaktides olemas. Kohtuväline menetleja selgitas kohtule kohtuistungil, et „nemad kirjutavad välja vaid avaliku korra eeskirja, tervet nime nad välja ei kirjuta, põhjust, miks nii tehakse ta ei tea“ (kohtutoimik lk. 87 pöördel). Kohtu hinnangul kaebuse esitaja Kristjan Rieti väited selle kohta, et väärteoprotokollis kasutatud õigusakti nime erinevus riivas kaebaja kaitseõigust, on otsitud. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis välja toodud „Tallinna linna avaliku korra eeskiri“ on igale mõistlikule isikule arusaadav ning puuduolev fraas „ ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ ei muuda kaebaja jaoks sisuliselt midagi, kuivõrd antud väärteoasjas on tegemist just avaliku korra rikkumisega, mitte avaliku koosoleku korraldamisele esitatavate nõuete rikkumisega. Kohtu hinnangul ei kujuta selline asjaolu endast kaitseõiguse riivet. Kohus märgib siiski, et kohtuvälise menetleja poolt oleks olnud korrektne märkida menetlusaluse isiku poolt rikutavaks 18 õigusaktiks ja normiks „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p
19. Avalikus kohas ebatsensuursete väljenditega kaaskodanike solvamine on vaieldamatult vastuolus nii heade tavade kui kommetega, samuti oli see 16.12.2009.a vastuolus Tallinna linnas avaliku korra tagamiseks kehtestatud „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 sätestatuga. Viide kohaliku omavalitsuse õigusaktile ei oma seejuures aga asjas iseseisvat õiguslikku tähtsust ega mõjuta väärteoasja olemust. Riigikohus on 04.12.2007.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-82-07 märkinud, et „KarS § 262 ei ole blanketne koosseis ning seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjale. Kuigi kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel.“ Käesolevas asjas oleks seega väärteo toimepanemine tuvastatav ka ilma viiteta eelpool märgitud KOV õigusaktile. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt ebakorrektne sõnastus väärteoprotokollis menetlusalusele isikule etteheidetava rikkumise aluseks olevale õigusaktile ei ole oluline menetlusnormide rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et käesolevas väärteoasjas esinevad menetlusnormide rikkumised st. osa tõendid, millele kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tugines võib lugeda ebausaldusväärseteks, sest nende kogumisel ei ole järgitud väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korda, kohtuväline menetleja ei ole menetlusalusele isikule tutvustanud viimase suhtes koostatud väärteoprotokollis tehtud parandusi, ei pea neid kohus siiski neid sellisteks, mis tooks enesega automaatselt kaasa Kristjan Rieti suhtes KarS § 262 järgi alustatud väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohtuväline menetleja jättis menetlusaluse isiku teavitamata väärteoprotokolli tehtavatest täiendustest ja kohus luges selle oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, siit tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1182941 asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas saab teha VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku – Kristjan Rieti olukorda. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas vaidlust selle üle, et menetlusalune isik Kristjan Riet viibis 16.12.2009.a. kell 23.15 Tallinnas, Pirita tee 20 asuva baari LaFerme territooriumil. Kohus märgib, et vaidlus on tekkinud selles, et kaebuse esitaja Kristjan Riet on asunud seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et just tema – Kristjan Riet väljendas ebasündsate väljenditega lugupidamatust teiste isikute suhtes KarS § 262 tähenduses. Kohtu hinnangul on Kristjan Rieti väide, nagu käesolevas väärteoasjas ei oleks tõendamist leidnud asjaolu, et tema 16 detsembril 2009.a. kella 23.15 ajal oleks tülitanud Tallinnas, Pirita tee 20 asuvas LaFerme baaris baari administraatorit AK kasutades ebasündsaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes, alusetu. Karistusseadustiku § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. 19 Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamise. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Kohtule esitatud väärteoprotokolli sisukirjeldusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette just Kristjan Rieti poolset lugupidamatut käitumist LaFerme baari baariadministraatori AK suhtes. Kohus märgib, et Kristjan Rietile süüks arvatud KarS § 262 järgi inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud ja seda eelkõige kohtus tunnistajatena ülekuulatud OI, RL, A Kabanstevi, IK ütlustega. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil on tunnistajad A K ja OI andnud kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et 16.12.2009.a. õhtul kella 23 paiku tuli LaFerme baari seltskond. Tekkis konflikt kaebaja ja AK vahel lõhutud klaaside hüvitamise pärast. Baaris viibimise ajal solvas kaebaja nii OIt kui ka AK – OI sõnade kohaselt väljenditega „mine vittu, mul on pohhui, ma situn selle peale“ ja AK sõnade kohaselt „mine putsi“. Samuti on tunnistajad Roman Ljahoski ja IKkohtuistungil selgitanud, et mõlemad nad said väljakutse LaFerme baari juurde, täpset kuupäeva ei mäleta, aga kaebajas tundsid tunnistajad ära isiku, kes RLtunnistuse kohaselt sõimas administraatorit „kukeks ja lubas maha matta“ ning IKütluste kohaselt ähvardas kaebaja administraatorit peksmise ja tapmisega. Samuti on kõik eelpool nimetatud tunnistajad selgitanud, et kaebaja oli eelpool märgitud ajal ja kohas agressiivne. Samuti on tunnistaja TLütlustega tõendatud asjaolu, et tema koos kaebajaga tõepoolest viibis eelpool märgitud ajal LaFerme baaris ning seal oli mingi seltskonna vahel konflikt. Kohus loeb tunnistaja TLselgitusi selle kohta, et „Kristjan oli rahulik ja viimane ei sõimanud kedagi ja, et LaFerme baari administraatoriga neil konflikti ei olnud“ vastuolus olevaks teiste väärteoasjas kogutud tõenditega st. eelpool märgitud tunnistajate kohtus antud ütlustega. Ka kaebuse esitaja Kristjan Riet ise kinnitas kohtus, et „LaFerme baaris oli mingi ütlemine, mis tekkis tema sõbral ja baaritöötajal, aga ta ei näinud seda pealt“. Analüüsides kaebuse esitaja ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas kaebaja püüdis kohut veenda selles, nagu ta poleks kunagi rääkinud LaFerme administraatoriga ja ta ei tea isegi, mis soost administraator on(kohtutoimik lk. 62 pöördel) Samas peab kohus peab vajalikuks märkida, et vastuolu esineb kaebaja ja ka tema sõbra TLütlustes, kus viimane märgib, et nad tulid koos ühe autoga baari juurde, kui kaebaja on ise märkinud, et tuli koos pruudiga Piritale LaFerme baari juurde viimase sõidukiga Peugeot
20. TLaga ei tea kaebaja pruudi olemasolust ega tema sõidukist baari juures midagi. Kuna ka ükski teine kohtus ülekuulatatud tunnistaja ei rääkinud sõidukist Peugeot 206, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed ning seetõttu on kohtul alus kahelda ka teistes kaebaja poolt esitatud väidetes, mis puudutavad tema käitumist baari territooriumil. Kristjan Rieti kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et väärteoasjas on tõendamata talle süüks arvatud „pahatahtlikkus, samuti see, milliseid ebasündsaid väljendeid ta kasutas ning millisel moel ja milliste teiste isikute suhtes ta väljendas lugupidamatust“ asjakohatuteks ja esitatuks eesmärgiga vabaneda vastutusest. Käesolevas väärteoasjas kohus tuvastas, et Kristjan Riet 16.12.2009.a. kella 23.15 ajal näitas lugupidamatut käitumist üles Pirita tee 20, Tallinn asuvas LaFerme baaris baaritöötaja AK suhtes kasutades selleks väljendeid „mine vittu, mul on pohhui, ma situn selle peale“ ja „mine putsi“, 20 mida kuulsid tunnistaja OI tunnistuse kohaselt pealt ka teised baarikülastajad. Kohtu hinnangu Kristjan Rieti poolt antud väljendite kasutamist võib lugeda viimase poolt lugupidamatuks käitumiseks AK suhtes. Kohus juhib tähelepanu, et avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Koht, kus Kristjan Riet AK suhtes näitas üles lugupidamatut käitumist, oli LaFerme baaris ja kõigil isikutel oli sinna vaba juurdepääs. Seega oli tegemist avaliku kohaga ning Kristjan Riet oleks pidanud arvestama oma käitumismudeli valikul ka teiste, samas ruumis viibivate, isikute huvidega. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et on tõendatud, et Kristjan Riet rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust teise inimese (AK) vastu, so rikkudes „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 pannes toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus asub seisukohale, et Kristjan Rieti poolt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega. Kohus selgitab, et „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. KarS § 262 näeb ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süüteo raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kristjan Rieti teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Eeltoodu alusel on Kristjan Rieti karistamine KarS § 262 sätestatud väärteo toimepanemise eest õiguspärane ja kohus kordab, et väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. KarS § 47 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Arvestades kaebaja süü suurust ja karistust nii kergendavate kui raskendavate asjaolude puudumist peab kohus põhjendatuks Kristjan Rieti karistamist alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et selline karistus on piisav mõjutamaks kaebajat käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival ja arvestaval viisil. Aulike Salo Kohtunik 21