← Eesti

46

Obsah (8)§ 184§ 202§ 188§ 64§ 68§ 65§ 831§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2010.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2771 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ig

§-de 184 lg 2 p 2 ja 188 lg 2 p 2 järgi, Denis Naumovi (Naumov) süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi ja Sergei Vitrjanoi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.novembri 2009.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Piret Paukštys, süüdistatava Denis Naumovi kaitsja vandeadvokaat Andrus Repnau, süüdistatava Sergei Vitrjanoi kaitsja vandeadvokaat Helen Tomberg, süüdistatav Sergei Vitrjanoi, süüdistatav Arnold Praust Prokurör Piret Paukštys Süüdistatav Arnold Praust, ik. 37302240217, XX XXXXXXX, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXXX, töötas OÜ G., elukoht XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX, varem karistatud, karistus kustunud; kahtlustatavana kinni peetud 18.09.2008.a, tõkend - vahistamine kohaldatud 19.09.2008.a; Denis Naumov, ik. 37411220325, XXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXX XXXXXXXX XX XXXXXXX XXXXXXXXXX, elukoht 2 XXXXXXX XXX XXX-XXX, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: viimane karistus Harju Maakohtu 29.11.2006.a otsusega

§ 202

lg 2 p-de 1, 2 alusel vangistus 11 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud; karistus kantud, kuid kustumata; kahtlustatavana kinni peetud 29.10.2008.a; tõkend - vahistamine kohaldatud 30.10.2008.a; Sergei Vitrjanoi, ik. 37202050242, XX XXXXXXX, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXX; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: viimane karistus Harju Maakohtu 15.02.2007.a otsusega

§ 184

lg 1; 188 lg 2 p 1 alusel vangistusega 5 aastat, katseaeg 3 aastat; katseaja lõpp 15.02.2010.a, kahtlustatavana kinni peetud 29.10.2008.a; tõkend - vahistamine kohaldatud 30.10.2008.a. Kaitsja Urmas Simon, Andrus Repnau, Helen Tomberg RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 13.novembri 2009.a otsus Arnold Prausti süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja Sergei Vitrjanoi süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 2 järgi jätta sisuliselt muutmata, kuid teha selles täpsustused ja täiendada otsuse resolutiivosa sellega, et: 1. Mõista Arnold Praust süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks kuriteoepisoodides, mille kohaselt omandas Arnold Praust 28.05., 03.06., 12.06., 02.07., 08.07., 12.07., 17.07., 30.07., 04.08., 14.08., 23.

  1. ja 05.09.2008.a ebaseaduslikult täpselt tuvastamata kohas Sergei Vitrjanoilt igal korral suures koguses s.o umbes 500 gr kanepit, mida andis ajavahemikul 28.05.2008.a - 18.09.2008.a korduvalt ebaseaduslikult edasi teistele tuvastamata isikutele ning millest osa, s.o 22,67 gr kanepipuru ja -õisikuid valdas enda elukohas aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinn kuni 18.09.2008.a, mil see Maksu-ja Tolliameti ametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
  2. Mõista Sergei Vitrjanoi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks kuriteoepisoodides, mille kohaselt andis Sergei Vitrjanoi 28.05., 03.06., 12.06., 02.07., 08.07., 12.07., 17.07., 30.07., 04.08., 14.08., 23.

  1. ja 05.09.2008.a igal korral Arnold Praustile edasi ebaseaduslikult suures koguses, s.o umbes 500 gr kanepit.
  2. Mõista Sergei Vitrjanoi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks 29.oktoobri 2008.a kuriteoepisoodis, mille kohaselt andis Sergei Vitrjanoi Denis Naumovile edasi suures koguses, s.o 391,5 gr kanepiõisikuid. 4.Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 13.aprillil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu 3 otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 13.novembri 2009 otsusega üldmenetluses tunnistati Arnold Praust süüdi

§ 188

lg 1 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 1 aasta, süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 18.september 2008.a.

Tõkend -vahistamine- jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskuluna mõisteti A. Praustilt riigituludesse sundraha 10875 krooni, ekspertiisitasu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest 5430 krooni, ekspertiisitasu narkootilise aine ekspertiiside teostamise eest 9060 krooni ja tasu õigusabi eest 743. 40 krooni. Sama otsusega tunnistati Sergei Vitrjanoi süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 3 aastat.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 15.02.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistus 5 aastat ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks vangistus 8 aastat.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 29.oktoober 2008.a.

Tõkend –vahistamine- jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskuluna mõisteti S. Vitrjanoilt riigituludesse sundraha 10 875 krooni ja ekspertiisitasu narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 604 krooni. Sama otsusega tunnistati Denis Naumov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ja loeti

§ 68lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks 29.oktoober 2008.a.

Menetluskuluna mõisteti D.Naumovilt riigituludese sundraha 10 875 krooni ja ekspertiisitasu narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 1510 krooni. 2. A.Praust tunnistati

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema omandas ebaseaduslikult 18.09.2008 kella 12.08 ajal XXXXXX XXX XX, Tallinnas asuva maja juures S. Vitrjanoilt viimase kasutuses olevas sõiduautos BMW 520i reg nr XXX XXX kilekoti, milles oli suures koguses, s.o 447,3 gr narkootilise aine kanepi õisikuid, mida valdas enda juures enda kasutuses olevas sõiduautos Opel Astra Caravan reg nr XXX XXX kuni 18.09.2008 kella 12.10-ni, mil ta Maksu-ja Tolliameti ametnike poolt kahtlustatavana kinni peeti ja sõiduauto Opel Astra Caravan reg nr XXX XXX läbiotsimise käigus nimetatud narkootiline aine leiti ja ära võeti. Süüdistusest

§ 184

lg 2 p 2 järgi jättis kohus tõendamatuse tõttu välja episoodid ajavahemikul 28.05.2008.a kuni 18.09.2008.a S. Vitrjanoilt igal korral suures koguses kanepi saamises, korduvalt ebaseaduslikult teistele tuvastamata isikutele edasi andmises ning osa, s.o 22,67 gr kanepipuru ja õisikute enda elukohas valdamises.

§ 188

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse episoodis, selles, et A.Praust isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, omandas 2008.a suve teisel poolel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult kanepiseemneid, millised külvas maha ning kasvatas oma elukohas aadressil XXXXXX XXX XX-XX, Tallinn selleks kohandatud kapikarkassi sees 15 kanepitaime (mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2% ning mille kogumass kuivatatult on 14,66 gr) kuni 18.09.2008.a, mil need läbiotsmise käigus koos leitud 11,86 gr kanepiseemnete, kanistri kanepitaimede kasvatamiseks vajaliku taimeväetise ning valgustus-/soojenduslambiga ära võeti, kvalifitseeris maakohus ümber

§ 188

lg 1 järgi, kuna kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et A.Praust oleks varem, s.o enne 2008.a suve narkootilisi aineid käidelnud. 3. S. Vitrjanoi tunnistati

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal enne 18.09.2008.a kella 12.08 tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 447,3 gr 4 narkootilise aine kanepi õisikuid, mida valdas ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos BMW 520i reg nr XXX XXX kuni 17.09.2008 kella 12.08-ni, mil andis nimetatud narkootilise aine, s.o 447,3 gr kanepiõisikuid XXXXXX XXX XX, Tallinnas asuva maja juures ebaseaduslikult edasi A. Praustile. 18.09.2008.a teostati A.Prausti kasutuses olevas sõiduautos Opel Astra Caravan reg nr XXX XXX läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära 447,3 gr kanepiõisikuid. Süüdistusest

§ 184lg 2 p 2 järgi jättis kohus tõendamatuse tõttu välja episoodid S.

Vitrjanoi poolt ebaseaduslikult ajavahemikul 28.05.2008.a kuni 18.09.2008.a omandatud tuvastamata kohas ning isikult korduvalt suures koguses, s.o iga kord umbes 500 gr kanepit, mida valdas enda juures ning andis korduvalt edasi A. Praustile ja 29.10.2008.a narkootilise aine käitlemise episoodis, mille kohaselt omandas S. Vitrjanoi täpselt tuvastamata ajal enne 29.10.2008.a kella 14.07 tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 391,5 grammi narkootilise aine kanepi õisikuid, mida valdas ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos BMW 520i reg nr XXX XXX kuni 29.10.2008.a kella 14.07-ni, mil andis nimetatud narkootilise aine, s.o 391,5 grammi kanepiõisikuid XXXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX X, Tallinnas majade vahel asuval parkimisalal ebaseaduslikult edasi D. Naumovile. 4.D.Naumov tunnistati

§ 184

lg 1 järgi süüdi selles, et tema omandas ebaseaduslikult 29.10.2008.a kella 14.07 ajal Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX X asuvate majade vahelisel parkimisalal S. Vitrjanoilt, viimase kasutuses oleva sõiduauto BMW 520i r/n XXX XXX pagasiruumist kilekoti, milles oli suures koguses s.o 391,5 grammi narkootilise aine kanepi õisikuid. Pärast nimetatud narkootilise aine omandamist valdas D. Naumov seda enda juures kuni 29.10.2008.a kella 14.10-ni, mil ta Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXX asuva kaupluse S. parklas Maksu-ja Tolliametnike poolt kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine s.o 391,5 grammi kanepiõisikuid tema juurest leiti ning ära võeti. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustasid maakohtu otsuse riigiprokurör P. Paukštys, D. Naumovi kaitsja vandeadvokaat A. Repnau, S. Vitrjanoi kaitsja vandeadvokaat H. Tomberg ning süüdistatavad S.Vitrjanoi ja A. Praust. Kohtuliku arutamise ajal loobus süüdistatava D. Naumovi kaitsja apellatsioonist ja tulenevalt KrMS § 333 lg-st 5 lõpetas ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtumäärusega D. Naumovi suhtes. 5.Riigiprokurör P. Paukštyse apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa omavahelise vastuolu tõttu ning A. Praustile

§ 188

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo) ümberkvalifitseerimist

§ 188lg 1 järgi.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus otsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et tõendatud ei ole A. Praustile ja S. Vitrjanoile esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 järgi 28.05., 03.06., 12.06., 02.07., 08.07., 12.07., 17.07., 30.07., 04.08., 14.08., 23.

  1. ja 05.09.2008 kuriteoepisoodides, mille kohaselt andis S. Vitrjanoi nimetatud kuupäevadel A. Praustile edasi igal korral suures koguses, s.o umbes 500 gr kanepit, mille A. Praust andis korduvalt ebaseaduslikult edasi teistele tuvastamata isikutele ning millest 22,67 gr kanepipuru ja -õisikuid leiti ja võeti ära A. Prausti elukoha läbiotsimise käigus ning S. Vitrjanoile esitatud süüdistus 29.oktoobri 2008 episoodis, mille kohaselt S. Vitrjanoi andis D. Naumovile edasi suures koguses, s.o 391,5 gr kanepiõisikuid ning asunud seisukohale, et süüdistuse mahtu ülalnimetatud episoodide osas tuleb vähendada, kuid samas on kohus jätnud otsuse resolutiivosas süüdistuse mahu vähendamise kajastamata ja süüdistatavad ülanimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõistmata. Et otsuse põhiosas esitatud järeldused süüdistuse mahu vähendamise osas ei tugine kohtus uuritud tõenditele, taotletakse A. Prausti ja S. Vitrjanoi süüdimõistmist kogu neile esitatud süüdistuses. 5 5.
  2. Süüdistatava S.Vitrjanoi kaitsja vandeadvokaat H. Tombergi apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud S.Vitrjanoi poolt 18.09.2009.a A.Praustile suures koguses narkootilise aine üleandmine. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohus järelduste tegemisel jätnud tegelikult analüüsimata ja võrdlevalt kaalumata erinevad tõendid. Kohtu poolt välja toodud vastuolud tõendite vahel on näilised, mitte tegelikud ja S.Vitrjanoi poolt ära selgitatud, mida ei ole aga kohtuotsuses ümber lükatud. Seetõttu on kohtu tegevus tõendite uurimisel olnud ühekülgne ja puudulik. Kohtuotsus on ebaõige materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, mis puudutab S.Vitrjanoilt äravõetud raha 73 000 krooni konfiskeerimist. 5.
  3. Süüdistatava S. Vitrjanoi apellatsiooni motiivide kohaselt on kohtuotsus ühekülgne ja puudulik, milles on arvestatud ainult süüstavate tõenditega. Tunnistaja O. B. ja kaassüüdistatava A.Prausti ütlused ei ole õiged. Konfiskeeritud raha 73 000 krooni ei ole saadud kuritegelikul teel. 5.
  4. Süüdistatava A. Prausti apellatsiooni motiivide kohaselt on talle mõistetud karistus liialt karm ja kohus ei ole arvestanud süüd kergendavate asjaoludega. Palub kergendada talle mõistetud karistust ja asendada tähtajaline vangistus tingimisi vangistusega.
  5. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavd A. Praust ja S. Vitrjanoi toetasid apellatsioone, süüdistatava S. Vitrjanoi kaitsja toetas apellatsioone ja palus S. Vitrjanoi talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ning konfiskeeritud raha tagastada. Prokurör toetas apellatsiooni ja palus teha uus otsus, millega A.Praust ja S.Vitrjanoi süüdi tunnistada vastavalt neile esitatud kogu süüdistuse mahus ning jätta süüdistatavate ja nende kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et apellatsioonides esitatud väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohtukolleegium otsuse sisuliselt muutmata, küll taga teeb tulenevalt KrMS § 337 lg 2 p-st 2 sellesse täpsustusi, täiendades otsuse resolutsiooni. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt. 6.
  6. Esmalt annab kohtukolleegium hinnangu prokuröri apellatsioonis esitatud väidetele. Nõustuda tuleb prokuröri apellatsioonis esitatud väitega, et vaidlustatud otsuse resolutiivosas ei kajastu maakohtu seisukoht A.Praustile ja S.Vitrjanoile esitatud süüdistuse mahu vähendamise kohta ja kohus on jätnud süüdistatavad 28.05., 03.06., 12.06., 02.07., 08.07., 12.07., 17.07., 30.07., 04.08., 14.08., 23.
  7. ja 05.09.2008 kuriteoepisoodides ja süüdistatava S. Vitrjanoi 29.oktoobri 2008.a kuriteoepisoodis õigeks mõistmata. Vastavalt KrMS § 313 lg-le 2 tuleb juhul, kui süüdistatavale on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, kohtuotsuse resolutiivosas märkida, millises süüdistuses süüdistatav on õigeks ja millises süüdi mõistetud. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-61-08 väljendanud samuti seisukohta, mille kohaselt kohtuotsuse resolutiivosas peab kajastuma ka otsuse põhiosas tehtud järeldus süüdistuse mahu vähendamise kohta. Kohtukolleegium leiab, et eelnimetatu puhul ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse ning toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks Apelleeritud otsuse põhiosa motiividest ja seisukohtadest nähtub üheselt, et kohtu tahe on olnud suunatud süüdistatavatele A.Praustile ja S.Vitrjanoile

§ 184lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse mahu vähendamisele.

Kuna kohtukolleegium, jättes otsuse sisuliselt 6 muutmata, saab käsitletava minetuse ise kõrvaldada, tuleb teha esimese astme kohtuotsuse resolutiivosas vastavasisuline täiendus ja mõista A. Praust ja S.Vitrjanoi süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi ülalnimetatud kuriteoepisoodides õigeks.

6.

  1. Süüdistuse kohaselt omandas S. Vitrjanoi ebaseaduslikult alates 28.05.2008.a kuni 18.09.2008.a tuvastamata kohas ning isikult korduvalt suures koguses, s.o iga kord umbes 500 grammi kanepit, mida valdas enda juures ning andis korduvalt edasi A. Praustile, kelle elukoha läbiotsimise käigus 18.09.2008.a leiti ja võeti ära 22,67 grammi kanepipuru ja -õisikuid. Et süüdistatav S. Vitrjanoi on eitanud suures koguses narkootilise aine korduvat edasiandmist A. Praustile süüdistuses nimetatud kuupäevadel, oli maakohtu käsutuses sisuliselt ainukeseks otseselt süüstavaks tõendiks süüdistamaks A. Prausti ja S. Vitrjanoid eelpoolkirjeldatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemises süüdistatava A. Prausti poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused ja tema elukohast läbiotsimise käigus leitud märkmepaberid raha saamise ja tasumise kohta ((I kd tl 101-109). Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega selles, et ainuüksi süüdistatava A. Prausti ennast ja kaassüüdistatavat S.Vitrjanoid süüstavatest ütlustest ei piisa, tegemaks veenvaid ja ümberlükkamatuid järeldusi antud kuriteoepisoodides narkootilise aine suures koguses korduva käitlemise osas A. Prausti enda või S. Vitrjanoi poolt. A. Prausti elukohas läbiotsimise käigus leitud esemete (kasutamata mingirip kilekottide, ainejääkidega digitaalkaalu jm) põhjal jõudis kohus põhjendatult järeldusele, et A. Praust on tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega oma kodus, kuid arvestades seda, et ta tegeles kodus ka kanepi kasvatamisega, ei saa märkmete põhjal järeldust sellest, et narkootilise aine, mille käitlemisega ta tegeles, toimetas temale just S. Vitrjanoi. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohus tõendina uurinud A.Prausti elukohast leitud ja äravõetud märkmepabereid, milledel A.Prausti kinnitusel on nendel kajastanud kuupäevad, mil ta kanepit sai ja saadud kanepi kogused, mille ta hiljem 50 gr kaupa edasi pakendas. Märkmete vaatlemisel ilmneb, et viimane A.Prausti kanne 500 gr kanepi saamisest oli tehtud 17.09.2008.a., mitte 18.09.2008.a kui ta sai kanepit S.Vitrjanoilt, milline A.Prausti kinnipidamisel temalt ära võeti ja milles on kohus mõlemad süüdistatavad süüdi tunnistanud. 6.
  2. Vastuseks süüdistatava S.Vitrjanoi kaitsja apellatsiooni taotlusele S.Vitrjanoi talle esitatud süüdistuse järgi täielikult õigeks mõista, märgib kohtukolleegium, et maakohus on tõendite hindamisel menetlusõigusest kinni pidanud ega pole A.Prausti ütlusi S.Vitrjanoi ütlustest usaldusväärsemateks pidanud. Arvestades mõlema isiku protsessuaalse seisundi võrdsust on need kooskõlas KrMS § 61 lg-ga
  3. Ka 18.09.2008.a kuriteoepisoodis, mille kohaselt S. Vitrjanoi andis A. Praustile edasi 447,3 gr kanepi õisikuid, on S. Vitrjanoi narkootilise aine käitlemist ja selle edasiandmist A. Praustile eitanud ning A. Praust end süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, mille kohaselt narkootilise aine sai ta S. Vitrjanoilt. Antud kuriteoepisoodis kinnitavad A. Prausti ütlusi veel jälitusprotokollid (I kd tl 4-5, 8-9) ning läbiotsimisprotokoll (I kd tl 98-100). Kohtukolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et tunnistaja O. B. 18.09.2008.a. kella 12.00 ajal süüdistatava S Vitrjanoi sõidukis ei viibinud, mistõttu tuleb tema ütlused jätta tähelepanuta. Juhul kui tunnistaja O. B. viibinuks eelnimetatud ajal süüdistatava S.Vitrjanoi autos, osanuks tunnistaja kindlalt nimetada, millisel kuupäeval sündmus toimus, mis oli süüdistataval A. Praustil seljas, kuidas oli pargitud süüdistatava S. Vitrjanoi sõiduk jne., mis aga ei ole kooskõlas kohtuistungi protokollis fikseerituga. Miks tunnistaja O. B. ei ole kohtueelsel uurimisel süüdistatava S. Vitrjanoi poolt nimetatud võimaliku tunnistajana kui isikut, kes koos temaga viibis 18.09.2009.a kella 12.00 paiku autos, kui narkootiline aine üle anti või seda väidetavalt A. Prausti poolt S. Vitrjanoile pakuti, ei ole kohtukolleegiumi arvates protokollist nähtuvalt ära selgitatud ega arusaadavalt põhjendatud. Küll aga võib teha järelduse sellest, et S. Vitrjanoi ei ole andnud selles kuriteoepisoodis tõeseid ütlusi. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited A.Prausti S.Vitrjanoid rõõnavatest ütlustest on oletuslikku laadi ega põhine asjas kogutud ja hinnatud tõenditele. 7 6.
  4. A. Praustile süüksarvatud

§ 188

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo maakohtu poolt ümberkvalifitseerimisega

§ 188lg 1 järgi kohtukolleegium nõustub.

Süüdistatava A.Prausti kohtuistungitel antud ütlustest nähtub, et 2008.a suvel omandas ta Euroopast tuttavate kaudu kanepiseemneid, millised külvas maha talus XXXXXXXX ning kasvatas 15 kanepitaime oma elukohas selleks kohandatud kapikarkassi sees kuni 18.09.2008.a. Et toimikus puuduvad tõendid ja kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et A. Praust oleks varem, s.o enne 2008.a suve narkootilisi aineid suures koguses käidelnud, on A.Prausti tegevus seonduvalt kanepitaimede kasvatamisega õigesti kvalifitseeritud

§ 188lg 1 järgi.

Süüdistatava S.Vitrjanoi ütlused kohtuistungil (III kd tl 73) selles, et A.Praust oli koos temaga kasvatanud 2000.a kanepit Harjumaal, XXXXXX vallas, ei ole usaldusväärsed ega muude kogutud tõenditega põhjendatud. 6.5. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus tõendeid hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et 29.10.2008.a narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise episood, mille kohaselt nimetatud kuupäeval kella 14.07 ajal omandas D. Naumov Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX X asuvate majade vahelisel parkimisalal S. Vitrjanoilt, viimase kasutuses oleva sõiduauto BMW 520i r/n XXX XXX pagasiruumist kilekoti, milles oli suures koguses s.o 391,5 grammi narkootilise aine kanepi õisikuid, valdas seda enda juures kuni 29.10.2008.a kella 14.10-ni, mil ta Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XXX asuva kaupluse S. parklas Maksu-ja Tolliametnike poolt kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine tema juurest leiti ning ära võeti, tuleb tõendamatuse tõttu S. Vitrjanoile

§ 184lg 2 p2 esitatud süüdistuse mahust välja jätta.

D. Naumov selgitas, et aine, mis tema juurest kinnipidamisel leiti ja ära võeti, tõi temale lapsepõlvesõber Vladimir, et võlga tasuda ja S. Vitrjanoi kutsus ta välja selleks, et viimane ütleks, kui palju see aine maksta võiks. Aine oli tema poolt pakendatud kilekotti ja seejärel veel spordikotti, mis jäi auto pagasiruumi ajal, kui ta ainet autosse istudes S.Vitrjanoile näitas. Analoogilisi ütlusi selles episoodis on andud ka süüdistatav S. Vitrjanoi. Jälitusprotokollist ja selle lisast (I kd tl 6-7) nähtub, et 29.10.2008.a alustati varjatud jälgimist kell 14.07, fikseeriti S. Vitrjanoi sõiduauto, mis parkis XXXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX X majade vahel parkimisalal, kell 14.08 väljus sõidukist D. Naumov, kes võttis pagasiruumist kilekoti, sulges pagasiruumi ja jätkas liikumist jalgsi ja kes kell 14.10 XXXXXXXXX XXX XXX juures kinni peeti. Et mõlemad süüdistatavad on selgitanud, kuidas narkootiline aine S.Vitrjanoi autosse sattus, S.Vitrjanoi auto viibivad isikud olid varjatud jälgimise alla võetud alles siis, kui D. Naumov istus juba autos, ei saa muude tõendite puudumisel jälitusprotokolli ja selles sisalduvat teavet kasutada tõendina selleks, et lükata ümber süüdistatavate versiooni toimunu kohta. 6.6. Kohtukolleegium ei nõustu süüdistatava S.Vitrjanoi ja tema kaitsja apellatsiooni väitega, milles leitakse, et kohtuotsus on materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ebaõige osas, mis puudutab S.Vitrjanoilt äravõetud 73 000 krooni konfiskeerimist ja seetõttu selle raha S.Vitrjanoile tagastamist.

§ 831

lg 1 näeb ette, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seega kohus saab konfiskeerida üksnes selle raha, mille süütegelik päritolu on välja selgitatud. Kaitsja etteheide kohtule igasuguse seose puudumisest ja tuvastamata jätmisest S.Vitrjanoilt äravõetud raha ja tema suhtes menetletud süüteo vahel ei tulene asjas kogutud ja hinnatud tõenditest. Nähtuvalt S. Vitrjanoi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd tl 95-97) ja läbiotsimisprotokollist (II kd tl 103-112), peeti S. Vitrjanoi kahtlustatavana kinni 29.10.2008.a kell 17.05 ja kinnipidamise hetkel oli tal taskus minigripp kilekott 40 000 krooniga ning elukoha läbiotsimisel leiti muuhulgas elutoa sektsioonkapi kõige parempoolsest ülemisest kapist 33 000 krooni. Tuleb nõustuda kaitsja etteheitega, et otsuses ei ole analüüsitud, miks tuleb raha konfiskeerida, kuid see ei anna alust väita, et raha konfiskeerimine on toimunud õigusliku aluseta. Kohtukolleegium leiab, et konfiskeerimine on olnud seaduslik, sest S.Vitrjanoil ametlik sissetulek puudus ja ta tegeles narkootilise aine käitlemisega, mis on tõendatud A.Prausti ütlustega. Maakohtu istungil ei ole S.Vitrjanoi andud selgitusi raha päritolu kohta. 8 Apellatsioonikohtu istungil on S.Vitrjanoi esmakordselt andnud ütlusi, et temal kinnipidamisel kaasas olnud raha sai ta samal päeval ühelt inimeselt korteriremondi eest, kuid vastuoluliselt selgitanud, et selle tõenduseks puuduvad tal tšekid. Kohtukolleegiumi arvates ei ole süüdistatava ütlused selles osas usaldusväärsed. Samuti pole eluliselt usutav, et isik, saades teenuse osutamise eest raha, paneb 40 000 krooni sularaha väikesesse kilest minigripp kilekotti. 6.7. Vastuseks süüdistatava A.Prausti apellatsiooni taotlusele mõistetud vangistuse asendamiseks tingimisi vangistusega märgib kohtukolleegium järgmist. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub A.Prausti puhul käesolevas süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, st kellest võib arvata, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Sellise usalduse tekkimisest süüdistatava puhul aga rääkida ei saa, kuivõrd tema suhtes juba varasemalt kohaldatud karistusõiguslikud meetmed ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma.

§ 184lg 2 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse.

Maakohus on karistanud A.Prausti kolmeaastase vangistusega, so karistusega sanktsiooni alammääras. Apellatsioonikohtu istungil ei ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid esimese astme kohtuotsuse tühistamise A.Praustile mõistetud karistuse osas, sest kohus on mõistnud talle karistuse kooskõlas

§ 56sätetega.

A. Praust on toime pannud I ja II astme kuriteod. Maakohus on tema karistust kergendavaks asjaoluks lugenud oma süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse, süüd raskendavad asjaolud puuduvad. A. Praust on varem kohtulikult karistatud, kuid karistused on kustunud. Arvestades A. Prausti isikut, tema süü suurust ja seda, et tegemist on isikuga, kes tarvitas ka ise regulaarselt narkootikume, leidis maakohus õigesti, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis aga arvestades kergendavaid asjaolusid võib olla sanktsiooni miinimumi lähedane. 6.8. Kohtukolleegiumi hinnangul on nii A.Praustile kui ka S.Vitrjanoile mõistetud karistused seaduslikud ja põhjendatud. Et kohtukolleegium ei nõustunud prokuröri apellatsiooni väitega süüdistatavatele esitatud süüdistuste mahu olulise suurendamise ja selle alusel süüditunnistamisega, puudub alus ka S.Vitrjanoile

§ 184

lg 2 p 2 järgi ühes kuriteoepisoodis süüdimõistmise eest mõistetud karistuse karmistamiseks apellatsioonis märgitud suuruseni, s.o sanktsiooni keskmise määrani.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 2 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 13.novembri 2009.a otsus Arnold Prausti ja Sergei Vitrjanoi suhtes tuleb jätta küll sisuliselt muutmata, kuid otsuses tuleb teha ülalnimetatud täpsustused, täiendades otsuse resolutiivosa. Urmas Reinola Igor Amann Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 05 10 2010 otsusega nr 3-1-1-73-10 Paavo Randma 9 RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus osaliselt, s.o Sergei Vitrjanoilt

§ 831lg 1 alusel 73 000 krooni konfiskeerimises.

2. Konfiskeerida Sergei Vitrjanoilt

§ 831lg 1 alusel 50 000 krooni kuriteo toimepanemise tulemusel saadud raha.

  1. Tagastada Sergei Vitrjanoile 23 000 krooni temalt äravõetud raha.
  2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Vitrjanoi kasuks välja 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.