1-09-3709/14

Kriminaalasi nr.1-09-3709 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.septembril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-3709 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Arne Sepp´a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arne Sepp, isikukood 35605192750 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Arne Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arne Seppa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arne Sepp on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 19.10.1999 otsusega KrK § 101 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust, KrK § 128 lg 1 järgi karistuseks mõisteti 2 kuud aresti. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus 04.03.1998 ja lõpp 04.04.2012. 1 Kinnipidamisasutuses Arne Sepp kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 26 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Kinnipeetaval on 6 klassi haridust ja eriala puudub. Enne vangistust tegi juhutöid ja elatus töövõimetuspensionist. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Suhteid lähedastega katkestas seoses vangistusega. Enne vangistust oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Sotsiaalprogrammides pole osalenud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust Arne Seppa tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Arvestades elukoha ja toetava lähivõrgustiku puudumist, varasemat kuritegeliku käitumist, samuti toimepandud kuritegude raskust, vanglarežiimi pidevat rikkumist, leiab kriminaalhooldaja, et Arne Seppa ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Tema vangistuses viibimise järelejäänud aeg kuni 04.04.2012.a. võimaldab Arne Seppal korda ajada elukoha küsimuse ning osaleda sotsiaalabiprogrammides, mis soodustab tema sotsialiseerimist vabanemisel ühiskonda ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Arne Sepp ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, kuna tal puudub vabaduses alaline elukoht. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist temal alalise elukoha puudumise tõttu, mis on järelevalve kohaldamise tingimus. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Arne Sepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.Seppa isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on 26 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Arne Sepp on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras kuid vaatamata sellele, et teda on varem karistatud raske isikuvastase kuriteo (tapmise) eest paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued samalaadse esimese astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendades toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda Arne Seppal puudub vabanemise korral kindel elukoht, mis ei võimalda tal täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustuslike kontrollnõudeid. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. 2 Arne Seppa puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Arne Seppa poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Arne Seppa vabastamata temale Kohtla-Järve Linnakohtu 19.10.1999 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 25.09.2010 Nooremreferent Liivi Õun 3