Toimik nr 1-09-4299 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-4299 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Pilipenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Maksim Pilipenko, isikukood: 38903044236, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Maksim Pilipenko talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Pilipenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maksim Pilipenko on viimati süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 09.04.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise s.o 18.12.2007 Pärnu Maakohtus mõistetud kandmata karistuse 3 kuud 29 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.10.2008 ja lõpp 11.03.2012. Maksim Pilipenko andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 73). 1
(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.06.
- Kinnipidamisasutusest Maksim Pilipenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 5 korda distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on osalenud Viru Vanglas alates 18.08.2009-05.09.2009 sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, alates 14.07.2009-24.07.2009 „Eluviisitreeningu“ programmis. Alates 01.09.2009 õpib kinnipeetav kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. On osalenud 06.07.2009-09.07.12009 kutseharidussüsteemis arvuti algõppes. Kinnipeetav on läbinud ajavahemikul 27.07.200907.08.2009 Auto-Gadi arvutikoolituse. Samuti on läbinud riigikeele algtaseme kursuse. 17.08.2009 toimus vestlus sotsiaaltöötajaga. Osales korvpalliturniiril 31-08-2009-28.09.
- Iskul on keskharidus. Omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Isikut on kriminaalkorras karistatud avaliku korra raske rikkumise eest, mis seisnes alkoholijoobes võõrale noormehele kallale tungimises ja füüsilise valu tekitamises. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse § 71 alusel. Isiku sõnul on üksikutel kordadel tarvitanud kokaiini, ecstasyt ja amfetamiini. Regulaarsemalt tarvitas kanepit, u 3 korda nädalas. Tunnistab sõltuvust. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras kümnel korral. Isiku kuriteod ja käitumine vangistuse ajal ei väljenda positiivset suhtumist ühiskonda, vangla kodukorda. On rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, jättes täitmata määratud karistuse. Isiku sõnul venitas määratud töö tegemisega. Sooritas uue kuriteo katseaja jooksul. Viru Vangla nõustub kinnipeetava vangistusest elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Maksim Pilipenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik tutvudes kinnipeetava tausta ning varasema käitumiskontrolli toimikuga võib eeldada, et kinnipeetaval võivad tekkida probleemid käitumiskontrollinõuete täitmisega. On varasema käitumiskontrolli ajal jätkanud seadusrikkumiste sooritamist ning suhtus ükskõikselt temale määratud kontrollnõuete järgimisse. Samas kriminaalhooldusametniku arvamusekohaselt oleks otstarbekas elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kriminaalhoolduslik järelevalve annaks võimaluse valvata kinnipeetava käitumise ning soodustada kinnipeetava sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Elektroonilise valve kohaldamise kestvus peaks olema vähemalt kuus kuud. Ennetähtaegne vabastamine oleks otstarbekas kuna pärast lõplikku karistuse ära kandmiost võib isik omandada vangla subkultuurile omased väärtushinnangud, mis aga tõstavad uue kuriteo sooritamise riski. Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Maksim Pilipenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht vanemate juures. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Kinnipeetavat on 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimase narkokuriteo pani toime katseaja jooksul. Tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokurör leiab, et ei saa nõustuda kriminaalhooldaja arvamusega. M. Pilipenko opuhul on uue kuriteo toimepanemise risk üsna suur. Samuti ei ole kohtule esitatud elamispinnal elava Vladimir Pilipenko vajalikku kirjalikku nõusolkut elektroonilise seadme paigaldamiseks. Teise perekonnaliikme (ema) kinnitust, et isa on ilmtingimata nõus, ei saa aktsepteerida kui isiku kirjalik nõusolek. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Maksim Pilipenko tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud Pärnu Maakohtu 18.12.2007 kohtuotsusega avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga 4 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 24 kuud, allutamisega käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal eiras käitumiskontrolli nõudeid ja temale kohtumäärusega pandud kohustusi. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise grupi poolt. Pärnu Maakohtu 09.04.2009 kohtuotsusest (lk 17-20) on näha, et M.Pilipenko andis 2008 a. augustikuus edasi ebaseaduslikult alaealisele narkootilist ainet MDMA sisaldava tableti (ecstasy) ja 04.10.2008 andis alaealisele edasi narkootilist ainet kanepit. Samuti omandas grupis koos kaaskohtualusega ebaseaduslikult 112 narkootilist ainet MDMA sisaldavat tabletti /ecstasy/. Antud kogusest 40 tabletti leiti samal päeval kaaskohtualuse autost ning 72 tabletti leiti Maksim Pilipenko kinnipidamisel tema jope taskust. Seega süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et Maksim Pilipenkot on 9 korral väärteokorras karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 3 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, kusjuures 2 viimast rikkumist on toime pandud katseaja jooksul. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Maksim Pilipenko puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud viit distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristused on määratud kaaskinnipeetava ründamise eest, vangla vara kahjustamise eest, vanglaametniku korralduse eiramise eest ja keelatud esemete omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreeningu“ programmis. Õpib kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. On osalenud kutseharidussüsteemis arvuti algõppes. On läbinud Auto-Gadi arvutikoolituse ja riigikeele algtaseme kursuse. 17.08.2009 toimus vestlus sotsiaaltöötajaga. Osales korvpalliturniiril 31-08-2009-28.09.2009. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 13.07.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise eramajaga. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Txxx Lxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 16). Samas elektroonilise nõusoleku lehel on Txxx Lxxxkinnitus selle kohta, et Vxxxr Pixxx on andnud oma nõusoleku ka. Vxxx Pxxx kirjalik nõusolek puudub. Vabanemisel puudub Maksim Pilipenkol kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Samuti puudub tal eriala ning töökogemus, mis omakorda raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava vanemad on nõus poega materiaalselt toetama seni kuni ta saab isikliku sissetuleku. Kinnipeetava ema Txxx Lxxx töötab poole kohaga lasteaiaõpetajana (palgatõend lk 14) ja isa Vlxxx Pxxxo töötab xxxpalgatõend lk 15). 3
(4)Arvestades Maksim Pilipenko poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla õigustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu vangistuse ajal kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Süüdimõistetul on vabanemisel kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kuid lähedaste toetus ja õppekoha omamine Lasnamäe Mehhaanikakoolis ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna, sealhulgas viimane esimese astme narkokuritegu. Süüdimõistetu võimalused tööturul on kasinad, tal puudub eriala ja töökogemus. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised kohustused 81613,69 krooni suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Maksim Pilipenkol narkokuritegu toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Maksim Pilipenko temale Pärnu Maakohtu 09.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 28.09.2010 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)