4-10-2457/6

Ärakiri 4-10-2457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2457 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. september
4. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Karin Lilles kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik A. Kleeman 26.07.2010 otsusele väärteoasjas nr 2570,10,002868, mille kohaselt karistati K.Lilles`t liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni s.o 3 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Karin Lilles, isikukood 47703114719, elukoht *, emakeel * keel, töökoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Karin Lilles kaebus ja tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik A.Kleeman 26.07.2010 otsus väärteoasjas nr 2570,10,002868 ning lõpetada väärteomenetlus Karin Lilles suhtes liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast talle süükspandud tegu.
6. Jätta rahuldamata Karin Lilles taotlus menetluskulu – kaitsjatasu väljamõistmiseks.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri K.Lilles`ele ja Lääne Pprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 Ärakiri 4-10-2457 Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Andrus Kleeman 26.07.2010 otsusega väärteoasjas nr 2570,10,002868 karistati K.Lilles`t liikluseeskirja (edaspidi LE) § 68 p 5, § 70 p 3 rikkumise eest – 25.05.2010 kell 13.50 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Metsa 30 olles sõidukijuht, sõidutas sõitjat, kellel ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö. Ei esitanud politsei nõudel sõiduki registreerimistunnistust, mis on seadusega ette nähtud. Sellega pani menetlusalune isik toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7435 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest määrati K.Lilles`ele LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 180 krooni s.o 3 trahviühikut. Kaebaja taotlus 09.08.2010 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Karin Lilles kaebus väärteootsusele nr 2570,10,
8. Kaebuse esitaja vaidlustas väärteootsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja mõista välja kohtuväliselt menetlejalt menetluskulud menetlusaluse isiku kasuks (tasutud kaitsjale). Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 1.09.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 15.09.2010 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja leiab, et K.Lillesele hiljem protokolli koostanud J.Porn tõepoolest on eksinud väärteo toimepanemise kellaajaga. Väärteoprotokolli on jäänud märkimata konkreetsed kellaajad millal üks või teine väärtegu konkreetselt toime pandi. Kuivõrd on eksitud protokollis kellaaja märkimisega ja seda ei ole võimalik hiljem ümber muuta, siis tuleb tunnistada eksimust ja lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2570,10,002868 vea parandamatuse tõttu. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtumenetluses on võimalik tehtud viga parandada ning palub kohtul otsus väärteoasjas lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused /tl 22/ Kohtuväline menetleja tunnistajate kohtuistungile kutsumist ei pea vajalikuks ning nõus kirjaliku menetlusega /tl 21/. 20.09.2010 saatis kohus K.Lilles`ele kohtuvälise menetleja seisukoha ja 24.09.2010 teatas K.Lilles kohtule, et on nõus, et kohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses. K.Lilles palub kohtul otsustada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma vastuses asunud seisukohale, et protokollis ei kajastu väärtegude toimepanemise ajad ja seega tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohus juhindub otsuse tegemisel Riigikohtu
9. jaanuari
10. a lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-9407, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukohta: „Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud täielikult K.Lilles`ele ette heitmast talle süükspandud väärtegusid, 2 Ärakiri 4-10-2457 siis tuleb väärteomenetlus K.Lilles suhtes LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsjatasu Kaebuses on kaebuse esitaja esitanud taotluse mõista välja kohtuväliselt menetlejalt menetluskulud tema kasuks (tasutud kaitsjale). VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohtu lahjendis nr 3-1-1-32-06 punktis 4 on Riigikohus leidnud: „Kuna seadus ei näe valitud kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule hüvitamiseks ette eraldi menetlust, tuleb ka see küsimus lahendada põhimenetluse raames Väärteomenetluse seadustiku 12., 13.,
11. või
12. peatükis sätestatud korras. Väärteomenetluse seadustiku § 38 lg-st 1 nähtub muu hulgas, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 ple 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, ? mille hulka KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ? ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub VTMS § 111 p-st 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada VTMS §s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab VTMS §-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kui taotlus esitatakse posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt väärteoasja läbivaatamise ajaks.“ K.Lilles on küll kaebuses kohtule kaitsjatasu hüvitamise taotluse esitanud, kuid väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks osalenud kaitsja, samuti ei ole kohtule esitatud ühtki dokumenti, mis tõendaks, et menetlusalune isik oleks kaitsjale tasu maksnud või, et tal oleks tekkinud tasu maksmise kohustus. Kaebuse esitaja on kohtule teatanud, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti oli kaebuse esitajale teada asjaolu, et kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seega oli kaebuse esitajale arusaadav, et käesolevas väärteoasjas kohtuistungit ei toimu ja asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldama taotluse menetluskulude (kaitsjatasu) väljamõistmiseks. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 2, § 29 lg 1 p-st 1, § 38 lg 1, § 120 lg-st 1, § 132 p-st 3, § 155 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 156 lg-st 1 ja 3 ning KrMS §
13. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3