1-09-3712/3

Kriminaalasi nr. 1-09-3712 KOHTUMÄÄRUS

1. oktoobril.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõistlik tõlk Imbi Kangur-Popova prokurör Vallo Kariler ja kaitsja Arina Liskmann-Getsu osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil prokuröri taotlust AIsuhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks tegi kindlaks: AI`i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, töötades alates 01.04.2006.a keevitajana SVS M OÜ-s, asukohaga XXX, Tallinn, sai seoses tööülesannete täitmisega perioodil 01.04.2006.a - 25.06.2007.a enda valdusse SVS M OÜ-le kuuluvad tööriistad : kruvikeerajate komplekti maksumusega 325.- krooni, mutrivõtmete komplekti maksumusega 159.- krooni, magnetloodi 25 cm maksumusega 190.- krooni, spetsiaalse vesiloodi maksumusega 62.- krooni, vesiloodi 1,8 m maksumusega 490.- krooni, loodi 60 cm maksumusega 190.- krooni, komplekti kuuskant võtmeid maksumusega 265.- krooni, otsikute komplekti „Holex“ maksumusega 286.- krooni, mõõdulindi 5 m maksumusega 151.- krooni, mõõdulindi 10 m maksumusega 252.- krooni, magnetotsikuhoidja maksumusega 150.- krooni, paralleelkaliibri maksumusega 550.- krooni, magnetpadrunid drellile kogumaksumusega 265.krooni, nurklõikaja „Metabo“ maksumusega 2 840.- krooni, drelli „Metabo“ maksumusega 1 995.- krooni, elektrikeevituse komplekti maskiga „Art-135“ maksumusega 7 567.- krooni, löökdrelli „Bosch“ maksumusega 4 740.- krooni, pikendusjuhtme 50 m maksumusega 649.- krooni, pikendusjuhtme 50 m maksumusega 593.- krooni, universaalse tööriista komplekti maksumusega 2 849.- krooni, OÜ-lt L OÜ SVS M poolt renditud tööriided – ühe komplekti suviseid tööriideid maksumusega 545.- krooni ja ühe komplekti talviseid tööriideid maksumusega 1 195.- krooni, samuti OÜ-le SVS M kuuluva mobiiltelefoni Nokia 1112 väärtusega 699.- krooni. Lahkudes töölt 25.06.2007.a ei tagastanud AI nimetatud esemeid tööandjale, vaid jättis need endale, tekitades SVS M OÜ-le selliselt kokku varalise kahju 27 007.- krooni suuruses summas. Seega pani AI, varem varguse toime pannud isikuna, toime enda valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör asus kohtus 05.10.2010.a. toimunud istungil seisukohale, et antud kriminaalasjas kuuluvad kohaldamisele kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätted ja seda alljärgnevatel põhjustel: Tegemist on teise astme kuriteoga. Süüks arvatavad teod on toime pandud 2006.a kuni 2007.a., mistõttu praegusel juhul süüdistava karistamine on ebaotstarbekas. Samuti on süüdistatav hüvitanud täielikult kannatanule kahju ning SL tema suhtes mingeid pretensioone pole. Uusi kuritegusid AI toime pannud ei ole ning on käesolevaks ajaks asunud ravile alkoholi-ja narkosõltlaste võõrutus-ja rehabilitatsioonikeksusesse „Lootuse Küla“. Kuivõrd AI viibib ravil ning ei oma sissetulekut, siis prokurör ei taotle täiendavalt kindlaksmääratud rahasumma tasumist riigituludesse. Küll tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluskulud. AI’i süü ei ole suur, samuti puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi, mis tingiks kriminaalmenetluse jätkamise. Süüdistatav ning tema kaitsja on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
2. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
3. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
4. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
6. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad AI suhtes ülalloetletud tingimused ning eeltoodu alusel kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalasjas nr 1-09-3712 menetlus süüdistatava AI(isikukood 38208150291) suhtes. Kohustada AI’i tasuda 3 kuu jooksul, s.o. hiljemalt
7. jaanuar 2011.a. kriminaalmenetluse kulud, milleks oli kohtueelses menetluses kaitsjatasu 495,60 krooni. Kriminaalmenetluskulud tasuda 3 kuu jooksul kohtumääruse väljaandmisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
8. Selgitusse märkida määruse kuupäev, kriminaalasja number ja kriminaalmenetluskulud. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik