4-09-17696/19

4-09-17696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-17696 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi Anatoli J’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri 13.08.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,004766 Kaebuse esitaja Anatoli J (isikukood: xxx elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik, töökoht AS N ) Kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares (Advokaadibüroo Vares & Partnerid) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; korrakaitsebüroo Kohtuistungi aeg ja koht
3. september 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Anatoli J, kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlustoiming Kaitsja tasu hüvitamise taotluse lahendamine Põhja Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 23, § 48 lg 1 p 1, § 193 lg 1 kohus määras: Välja mõista Anatoli J’i kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigi eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumäärusest kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 13.08.2009.a Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistati Anatoli J’it LS § 7415 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares esitas 01.09.2009.a maakohtule kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 11.03.2010.a Harju Maakohtu otsusega lõpetati väärteomenetlus seoses aegumisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks välja riigieelarve vahenditest Anatoli Ji kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 30 090 krooni või muus põhjendatud ulatuses. Riigikohtu 31.08.2010.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 11.03.
4. a kohtuotsus, Riigikohus saatis väärteoasja, sealhulgas kassatsioonile lisatud kaitsja taotluse A. Jile kaitsjatasu hüvitamiseks, maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu otsuse p 11 kohaselt peab maakohus kaitsjale makstud tasu hüvitamise otsustamisel juhinduma Riigikohtu praktikas kujunenud kriteeriumidest, sh arvestama tasu maksmise põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-25-06, p 8). Arvesse võib võtta ka seda, mil määral oli kohtumenetluse kestvus ja sellest tulenevalt kulude tekkimine tingitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja käitumisest. 15.09.2010.a kohtuistungil jäid Anatoli J ja kaitsja õigusabi eest makstud tasu hüvitamise taotluse juurde, palusid selle rahuldada põhjendatud ulatuses. Kaebaja selgitas, et advokaadiga kliendilepingut sõlmides ei osanud ta ette näha nii pikka ja kulukaks osutuvat kohtumenetlust. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus õigusabi eest makstud tasu osalise hüvitamisega, ei vaidlustanud kaitsjal õigusabi osutamiseks kulunud aja arvestust. 17.09.2010.a otsusega lõpetas kohus Anatoli Ji suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohtu 28.04.2006.a otsuse p 8 kohaselt väärteoasjas nr 3-1-1-25-06 tuleb lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Arvestamisele kuulub ka kaitsja poolt menetluses tehtud töö mahu vajalikkus ja põhjendatus, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega. Lahendis nr 3-1-1-131-04 on Riigikohus märkinud ka seda, et kaitsja tasu hüvitamisel saab mõistlikuks lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. Vaidlustatud otsusega määrati Anatoli J’ile rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800 krooni, maksimaalne võimalik karistus LS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Arvestades menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi suurust ning talle süüks arvatud väärteo eest kohaldatavat suurimat võimalikku rahatrahvi, ei saa seega lugeda 30 090 krooni suuruse kaitsjatasu hüvitamise taotlust põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et arvestades väärteoasjas kaitsja esitatud menetlusdokumentide mahtu (kaebus ja kohtuvälises menetluses kogutule lisaks kogutud tõendid), kohtuistungite arvu ja kestvust (4 kohtuistungit kestvusega 5 min, 40 min, 50 min ja 2h15 min) ning kaitsja tööpanust nii kaebuse koostamiseks kui kohtuistungitel (sh tunnistajate ülekuulamine) saab lugeda mõistlikuks ja Anatoli J’ile hüvitamisele kuuluvaks summaks ca pool esitatud taotluses märgitud summast, s.o 15 000 krooni. Ehkki ka selliselt ületavad hüvitatavad õigusabikulud oluliselt nii Anatoli J’ile kohtuvälise menetleja poolt määratud kui ka LS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kohaldatavat suurimat võimalikku trahvisummat 2 (vastavalt 1800 krooni ja 3000 krooni), ei oleks õigusabikulude veelgi väiksemas mahus hüvitamine arvestades kaitsja töö mahtu ja sisu kohtu hinnangul põhjendatud. Väidetav võimalik liikluskahju hüvitise vähendamine ei ole kaitsja tasu hüvitamise taotluse lahendamisel asjassepuutuv, kuivõrd kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et selline võimalus tuleneb vabatahtliku kahjukindlustuse puudumisest ehk lähtub kaebajast endast. Marie Tammsaar Kohtunik 3