) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada TENE TOOMEJÕE KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Tene Toomejõe`lt 445 (nelisada nelikümmend viis) krooni P S (elukoht: xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tene Toomejõe`lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Tene Toomejõe`lt menetluskuluna kaitsjatasu 1492.80 krooni riigituludesse vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud ja kohtueelne menetlus. 18.juuli 2009.a õhtul tähistas A A oma 18. sünnipäeva. Pidu toimus tema vanaemale kuuluva maja hoovis xxxx alevikus xxxx.Teiste külaliste seas viibis ka Tene Toomejõe – A A sõbranna. Kuigi tarvitati alkoholi, oli esialgu kõik rahulik. Pärast keskööd hakkas alkoholijoobes Tene Toomejõe norima E B , miks viimane käib tema endise noormehega ja lubas B „kolakat anda“. Üks sünnipäevakülalistest püüdis pooli lepitada, kuid Toomejõe tõmbas ootamatult B käest, nii et viimane kukkus maha – vastu grilli. Püstitõusmisel sai ta Toomejõelt rusikalöögi kõhtu ja näkku, kusjuures Toomejõe hakkas hüüdma:“Appi, appi, E tuli kallale!“ Kui poolte läheduses seisnud S -A N tegi Tene Toomejõele valetamise kohta märkuse ning ütles, et Toomejõe läks ju ise esimesena E B kallale, lõi Toomejõe N rusikaga näkku, lükkas ta põõsasse pikali, tiris juustest, kriimustas vasaku silma laugu ja kaela. Kui teised sünnipäevalised sekkusid ja ka Tene Toomejõe ise kukkus, jätkas ta lamadeski S –A N küünistamist ja tiris teda juustest. S – A N pöördus AS xxxx Haigla Erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati vasaku silma laugude ja silmakoopa põrutus, vasaku põse ja vasaku põlve põrutus. Kuna kannatanul tuli maksta 25 krooni visiiditasu ning kaduma läksid tema värviläätsed, esitas tema ema – P S tsiviilhagi summas 445 krooni. 02.detsembril 2009.a. lõpetas prokurör menetluse
lg 7 alusel ja pani Tene Toomejõele kohustuse teha 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 01.mai 2010 ning heastada samaks tähtajaks kannatanule tekitatud materiaalne kahju. Kuna Tene Toomejõe talle pandud kohustusi ei täitnud, on menetlus uuendatud. II Süüdistuse sisu Tene Toomejõe`d süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 19.juulit 2009.a. xxxx alevikus xxxx hoovis tõmbas E B järsu liigutusega, mille tulemusel viimane kukkus maha vastu grilli, lõi püsti tõusnud kannatanule rusikaga kõhtu ning näkku ja lõi teda korrale kutsunud S –A N rusikaga näkku, seejärel lükkas ta pikali, tiris juustest, kriimustas küüntega silmalauge ning kaela, põhjustades kannatanutele valu ning S –A N vasaku silma laugude ja silmakoopa põrutuse, vasaku põse ja vasaku põlve põrutuse. Seega Tene Toomejõe, lüües korduvalt teisi inimesi ning põhjustades neile muu kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek 2 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb Tene Toomejõe süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, s.o summas 4500 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus Tene Toomejõe käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Tene Toomejõe käitumises KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Tene Toomejõe puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu P S avaldanud, et kahju suuruseks on 445 krooni, millest tema tütre S –A ärakadunud värviläätsede maksumus on 420 krooni ja visiiditasu haiglas oli 25 krooni. Tuvastatud on, et kannatanule S –A N `le põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 130, 1043 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 28.septembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.