← Eesti

1-10-7188/14

Obsah (9)§ 329§ 424§ 65§ 179§ 50§ 69§ 55§ 64§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7188 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed St

§ 329järgi lühimenetluses.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. juuni 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Aleksander Tšitšerov Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Dmitri Jakovlev isikukood 37607140343, elukoht XXXXX X-XX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXX, varem viiel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 13.11.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 5 kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 7 kuud ja 21 päeva vangistust, mis asendati 462 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 8 kuud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks. Kaitsja Adv Talvi Vaske RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2010.a otsus Dmitri Jakovlevi õigeksmõistmises

§ 329järgi.

Teha uus otsus: Tunnistada Dmitri Jakovlev süüdi

§ 329järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära ulatuses s.o 15 000 krooni. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 10 000 krooni, s.o 200 miinimumpäevamäära. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank’s nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064900 ning selgitus „Dmitri Jakovlev, 1-107188, rahaline karistus“. Välja mõista

§ 179lg 1 p 2 alusel Dmitri Jakovlevilt sundraha 6 525 krooni riigituludesse.

Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 23.04.2008.a Harju Maakohtu otsusega tunnistati Dmitri Jakovlev süüdi

§ 424

järgi ja karistati 9 kuu ja 10 päevase vangistusega osaliselt tingimisi, 4 eelvangistuses viibitud päeva arvati karistusaja hulka ning kohesele kandmisele määrati 3 kuud ja 6 päeva vangistust, ülejäänud 6 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

§ 50lg 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

1.2 13.11.2008.a tunnistati D. Jakovlev taas süüdi

§ 424

järgi ning karistati 5-kuulise vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks vangistus 7 kuud ja 21 päeva, mis asendati

§ 69

alusel 462 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 8 kuud.

§ 50lg 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks.

1.3 Käesolevas süüdistusasjas oli Dmitri Jakovlev kohtu alla antud süüdistatuna

§ 329

järgi selles, et ta hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Olles 13.11.2008.a Harju Maakohtu poolt karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis uuesti 16.05.2010.a kella 22.15 ajal Tallinnas Mustakivi teel sõiduautot VW Passat nr XXX XXX. 1.4 Maakohus mõistis D. Jakovlevi

§ 329järgi õigeks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtuti Harju Maakohtu 13.11.2008.a kohtuotsuses põhikaristuse mõistmisel

§st 65 lg

  1. Halvendamata aga süüdistatava olukorda, oleks pidanud lisakaristuse aega samuti arvestama alates
  2. aprillist 2008.a, mil kuulutati kohtuotsus.

§ 50lg 1 p 1 alusel saab sõiduki juhtimisõigust ära võtta kuni 3 aastaks.

Käesoleval juhul aga on D. Jakovlevilt see õigus ära võetud 3 aastaks ja 6 kuuks.

§ 55

alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega, laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtueelses menetluses on menetleja ekslikult lähtunud lisakaristuse alguse 2 arvestamisel kohtuotsuse jõustumise ajast. Käesoleval juhul on 23.04.2010.a lisakaristuse kandmine lõppenud. APELLATSIOONI SISU 2. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega D. Jakovlevi süüditunnistamist

§ 329järgi, karistuseks 6-kuulise vangistuse mõistmist, Kr

MS § 238 lg 2 alusel selle 1/3 võrra vähendamist ja asendamist üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses tähtajaga 12 kuud. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 2.1 Dmitri Jakovlev on 23.04.2008. a. süüdi mõistetud

§ 424

järgi ning temalt on selle otsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 29.09.

  1. a. Peale seda on Dmitri Jakovlev 13.11.
  2. a. uuesti süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi ning kuna ta oli uue teo toime pannud katseajal, mõisteti talle karistuseks üldkasulik töö. Samuti kohaldati tema suhtes uuesti ka lisakaristust, millega võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 21.11.

  1. a. 2.2 Lisakaristuse algusaeg on seotud kohtuotsuse jõustumisega. KrMS § 408 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kui kohtuotsus on jõustunud, pööratakse nii põhikaristus kui lisakaristus täitmisele. Lisakaristus pööratakse täitmisele KrMS § 421 korras. Harju Maakohtu 13.11.
  2. a. kohtuotsus on jõustunud 21.11.
  3. a., mis tähendab, et sellest hetkest peale ei saa nimetatud otsust enam vaidlustada ning Dmitri Jakovlev ei tohtinud mootorsõidukit juhtida 2 aastat ehk kuni 21.11.
  4. a. 2.3 Harju Maakohus on Dmitri Jakovlevi õigeks mõistes ekslikult leidnud, et kui isik on samaliigilise teo eest mitmel korral süüdi mõistetud ja tema suhtes on mitmel korral kohaldatud lisakaristust, siis tuleb nimetatud lisakaristused liita samamoodi nagu põhikaristused.

ei näe ette lisakaristuste liitmise võimalust.

§ 64lg 5 sätestab, et eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt.

Sama kehtib ka samaliigiliste lisakaristuste kohta. Seega kehtivad Dmitri Jakovlevil samaaegselt kahe otsusega mõistetud lisakaristused ehk 23.04.

  1. a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud lisakaristus lõppes 29.03.
  2. a. ning 13.11.
  3. a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud lisakaristus lõpeb 21.11.
  4. a. 2.4 Harju Maakohus on käesolevas otsuses ebaseaduslikult ja põhjendamatult väljunud oma pädevuse piiridest ja asunud ümber arvutama varasema jõustunud s.o. 13.11.
  5. a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse määra. 2.5 Seega on käesolevas kriminaalasjas Dmitri Jakovlev juhtinud mootorsõidukit Harju Maakohtu 13.11.
  6. a. otsusega mõistetud karistuse ajal s.o. 16.05.
  7. a., mistõttu leiab prokurör, et Harju Maakohus on ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust mõistes Dmitri Jakovlevi esitatud süüdistuses õigeks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  8. Prokurör jäi põhiosas apellatsiooni juurde, kuid kuivõrd süüdistatav ei avaldanud nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks, taotles karistusena rahalise karistuse mõistmist. Süüdistatav möönis, et on toime pannud kuriteo, kuid palus süüdimõistmise korral karistamist rahalise karistusega, üldkasulikku tööd ei oleks tal võimalik põhitöö kõrvalt teha. 3 Kaitsja ei nõustunud apellatsiooniga ning taotles maakohtu otsuse muutmatajätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised. 4.1 Apellant märgib põhjendatult, et lisakaristuse algust tuleb arvestada kohtuotsuse jõustumisest (KrMS § 421 lg 1), mitte aga kuulutamisest, nagu seda maakohus oma otsuses sedastas. Käesolevas asjas ei oma aga see asjaolu määravat tähendust. 4.2 Oluline on käesolevas süüdistusasjas aga see, et maakohus on ebaõigesti leidnud, nagu tuleks juhul, kui isik on mitmel korral samaliigilise kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud ning viimase otsusega

§ 65

lg 2 alusel mõistetud põhikaristustest liitkaristus moodustatud, tuleks ka mõistetud lisakaristused liita. Tuleb silmas pidada, et karistusseadustik ei näe ette lisakaristuste liitmise võimalust. Seetõttu ei oma ka mingit tähendust asjaolu, milline on D. Jakovlevile kahe kohtuotsusega (23.04.2008.a ja 13.11.2008.a otsused) mõistetud lisakaristuste tähtaeg kokku. 13.11.2008.a kohtuotsuses on põhjendatult leitud, et vaatamata D. Jakovlevi suhtes juba varem kohaldatud karistusõiguslikud meetmed ei ole avaldanud piisavat mõju järgimaks liikluskorda ning seega on kohus otsustanud mõista ka pikema tähtajaga lisakaristuse. Seega, kuivõrd erinevate kohtuotsustega mõistetud lisakaristustest liitkaristust ei moodustata, tuleb D. Jakovlevile esitatud süüdistuse põhjendatuse tuvastamiseks kontrollida, kas 16.05.2010.a, mil ta sõiduautot VW Passat juhtis, oli 13.11.2008.a otsusega mõistetud lisakaristuse 2-aastane tähtaeg juba möödas või mitte. Pikemate arvutustetagi on selge, et D. Jakovlev juhtis mootorsõidukit ajal, mil ei olnud talle kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse tähtaeg lõppenud. Prokurör märgib apellatsioonis põhjendatult, et Harju Maakohtu 13.11.2008. a. kohtuotsus on jõustunud 21.11.2008. a, mis tähendab, et sellest ajast arvates 2 aasta jooksul e kuni 21.11.2010.a ei tohtinud Dmitri Jakovlev mootorsõidukit juhtida. D. Jakovlev pani seega toime

§-s 329 ettenähtud kuriteo ning talle tuleb mõista karistus. 4.3 Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, mida on maakohus silmas pidanud viitega

§le 55 käesoleva süüdistusasja kontekstis. Tõsi, et viimatinimetatud paragrahv sätestab, et lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega, laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. See tähendab seda, et kohtuotsusega määratud lisakaristuse kestuse hulka ei arvata vangistuse kandmise aega. Ning ka juhul, kui süüdlane mõistetud vangistusest tingimisi §-de 73-74 alusel on vabastatud osast mõistetud vangistusest, peatub tähtajalise lisakaristuse kulg vangistuse kandmise ajaks. Konkreetselt D. Jakovlevi süüdistuse puhul ei mängi see põhimõte rolli, kuivõrd ta pärast 13.11.2008.a kohtuotsust vangistust ei kandnud, kuid tema suhtes langetatud eelmise, 23.04.2008.a kohtuotsusega mõistetud 1,5-aastase lisakaristuse kestuse arvestamisel tulnuks lähtuda sellest, et D. Jakovlev kandis vangistust 4 kuud ja 21 päeva. See tähendab, et 4 kuuks ja 21 päevaks peatus lisakaristuse kulg ja jätkus pärast vangistusest vabanemist. Kuid nagu öeldud, käesoleva süüdistusasja kontekstis see asjaolu tähendust ei oma. 4.4 Prokurör taotles apellatsioonis D. Jakovlevi karistamist vangistusega ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Kuivõrd D. Jakovlev aga ringkonnakohtu istungil oma nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks ei väljendanud, siis prokurör leidis, et on otstarbekas süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine. Kohtukolleegium nõustub prokuröri 4 karistusettepanekuga.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Lähtuvalt D. Jakovlevi süü suurusest ja tema isikuandmetest leiab kohtukolleegium, et karistuse eripreventiivne eesmärk on saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. 4.5 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 4 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.06.2010.a otsuse, teeb uue otsuse, millega tunnistab D. Jakovlevi süüdi ja mõistab talle karistuse. Apellatsioon rahuldada. Malle Preimer Sten Lind 5 Paavo Randma

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.