4-10-2680/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-2680 (2390.10.000981) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Andrus Roosa Väärteo asi Aleksei Kallas´e väärtegu süüdistuses Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2010.a Menetlusalune isik Aleksei Kallas – sündinud
3. oktoobril
4. a *, *, * kodanik, IK 35510160308,*, ülalpeetavaid *, *haridus, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus Aleksei Kallas´e süüdistuses KarS § 262 järgi tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KarS § 262 järgi Lääne Politseiprefektuuri ülemkonstaabel Andrus Roosa on koostanud Aleksei Kallase kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
5. augustil 2010.a kell 10.00, olles alkoholijoobes, viibides Hiiumaal Kõrgessaare vallas T. A. elukohas, sõimas viimast ebatsensuursete sõnadega, millega häiris perenaise kodurahu ja isikut solvates rikkus Kõrgessaare valla korraeeskirja p 7.
6. nõudeid ja pannes seega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Aleksei Kallas seekord ennast süüdi ei tunnista. Ta oli
7. augustil
8. a läinud T. A. poole ja nad olid koos ära joonud pudeli valget viina. Siis oli ta aidanud perenaisel konservi avada ja selle pinnalt oli neil tekkinud tüli. T. A. koer on Aleksei Kallasega suur sõber ning käib tal tihti järel.
9. augustil
10. a oli Aleksei Kallas kaine ning läks randa kalale, kuhu talle järsku T. A. koer juurde ilmus. Siis viis Aleksei Kallas koera perenaise juurde koju ja pani ketti. T. A. oli aga taas alkoholi tarvitanud ning hakkas ise Aleksei Kallast sõimama. Aleksei Kallas ei teinud sellel päeval paha ei T. A.le ega tema koerale. T. A. tütart ega politseid ta sellel päeval ei näinud. Tunnistaja, T. A. tütre R. K., ütluste kohaselt viibis ta ühel augustipäeval Eesti Posti autojuhina Kõrgessaare piirkonnas postiringis kui nägi et Luidjal tuli talle vastu Aleksei Kallas tema ema T. A. koeraga. Siis ta helistas emale ja sai läbi telefoni aru, et ema on purjus, nutab ja seletab, et Aleksei Kallas on tema koera lahti lasknud ja teda sõimanud. Siis helistas ta politseile. Ise ta sellel päeval ema juures ei käinud ega näinud, mis tegelikult juhtus. Emal on suured probleemid alkoholiga ning seda eriti mõni aeg tagasi. Aga ka Aleksei Kallasel ei ole Luidja külas head kuulsust kuna tarvitab samuti tihti alkoholi ja käib siis mööda küla naisi tüütamas. Tunnistaja T. A. ütluste kohaselt tuli ühel päeval, kuud ja päeva ta ei mäleta, tema poole Aleksei Kallas, kellel oli kaasas pudel valget viina, mille nad rõdul ühiselt ära jõid. Siis tahtis ta konservi avada ja Aleksei Kallas pakkus ennast appi. Tema abi ei vajanud ja konservi avamisel pritsis talle kallerdist pluusile, mille tõttu ta sai Aleksei Kallase peale vihaseks ja ütles talle pahasti. Seepeale laskis Aleksei Kallas tema koera lahti ja sõimas teda. Alkohol talle meeldib ning kui keegi pakub, siis joob kindlasti. Aleksei Kallas aga tüütab külas naisi ja võiks hoopis meestega rohkem rääkida. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on Aleksei Kallasega tihti pahandusi olnud.
11. augustil
12. a kell 10.00 helistas konstaablile T. A. tütar R. K., kes teatas, et Aleksei Kallas on tema ema koera ketist lahti lasknud ja ema sõimanud. Konstaabel jõudis asjaolusid kontrollida alles kell kolm õhtupoolikul. T. A. poole jõudes nägi ta, et viimase koer on kodus ketis ning perenaisel on tuvastatavad alkoholi tarvitamise tunnused. T. A. rääkis, et Aleksei Kallas on tema koera ketist lahti lasknud ja teda sõimanud. Kes koera uuesti ketti pani, ta ei tea. Konstaabel samal päeval Aleksei Kallast ega R. K. ei kohanud. Nii Aleksei Kallas kui ka T. A. on alkoholilembesed isikud, kuid Aleksei Kallasel on tihti raskusi ka seaduskuulekusega. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et kohtuliku uurimise käigus ei ole Aleksei Kallase poolt temale seekord süüks arvatav seaduserikkumine tuvastamist leidnud. Tunnistaja R. K. nägi ainult, et tema ema T. A. koer on ketist lahti ja koos Aleksei Kallasega Luidja küla vahel. Ema ütles talle läbi telefoni, et koera laskis lahti Aleksei Kallas, kes teda ka sõimas. Ise tunnistaja sellel päeval ema juures ei käinud, kuid kinnitab, et läbi telefoni oli tunda, et ema oli alkoholijoobes ja alkoholi tarvitab ta pidavalt. Tunnistaja T. A. ei mäleta mingeid kuupäevi, kuid kinnitab, et jõi koos Aleksei Kallasega ära pudeli valget viina ning pärast seda tekkis neil konservikarbi avamise pärast tüli, mille alustas just T. A. ise. Aleksei Kallast ta ei salli, kuid kui see talle alkoholi pakub, on varmas seda vastu võtma ja tarvitama. Kohtuväline menetleja ei näinud T. A. koera ketist lahti laskmist vaid hoopis seda, et koer oli politsei külaskäigu ajal kodus ketis ning perenaine alkoholi tarvitamise tunnustega. Samuti ei ole fikseeritud mingit sõimu ega T. A. kodurahu rikkumist. Kogu süüdistus põhineb
13. augustil
14. a alkoholi tarvitanud T. A. ütlustel. Väärteoprotokollis märgitud Aleksei Kallase alkoholijoovet keegi tuvastanud ei ole ja tagantjärele pole selle tuvastamine samuti võimalik. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kes eelnimetatud kuupäeval T. A. koera ketist vabastas ja uuesti ketti pani. Aleksei Kallase ja T. A. sõnavahetust alustas
15. augustil
16. a viimane ise, kuid selle sisu pole enam võimalik tuvastada. Seega ei ole Aleksei Kallase süütegu KarS § 262 järgi kindlaks tehtud. Kõik kahtlused tuleb tunnistada menetlusaluse kasuks mitte kahjuks. Süütuse presumptsioon on sätestatud juba Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s
17. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki vettpidavat tõendit, mis kinnitaksid Aleksei Kallase süüd KarS § 262 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises ja kuna tema käitumises väärteo tunnused puuduvad, tuleb tema suhtes menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, lõpetab maakohus Aleksei Kallase süüdistuses KarS § 262 järgi menetluse. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik