Kriminaalasi nr. 1-05-45 K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalmenetluse lõpetamiseks Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2010.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-45 Koh

§ 22lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel. Kr

MS § 183 alusel jätta menetluskulu – kaitsja Otto Preemi kaitsjatasu summas kolm tuhat (3 000) krooni (sealhulgas käibemaks 500.-) riigi kanda. ASJAOLUD Kriminaalasjas süüdistatakse Anna KURVITS´at selles, et tema olles Jaanus Iluskile raha võlgu, eesmärgiga võlast vabaneda võõra vallasja ebaseadusliku omastamise teel, kihutas J. I. vargusele, kes nähes selles võimalust võla tagasisaamiseks, organiseerides raie ja väljaveo, varastas salaja ajavahemikul 01.12.

1. a - 23.01.
2. a xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xx xxxx&xxx xxxxxxxxx xxxxx x maaüksuse metsaeralduselt nr 9 67,59 tm metsamaterjali, koguväärtusega 42000 krooni, mis jäi politsei sekkumise tõttu realiseerimata ja tagastati omanikule. Varguse käigus metsaõigusnormide rikkumisega põhjustati keskkonnale 29 574 krooni suurune kahju. Võõra vallasasja äravõtmisele kihutamisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani Anna Kurvits toime KarS § 199 lg.1- § 22 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 1-05-45 menetlus KrMS §202 lg 6 alusel Anna KURVITS´a süüdistuses KarS §

§22lg 2 järgi ning kohustati A.Kurvits´at tasuma kindla summa s.o.

1 000 krooni riigi tuludesse hiljemalt 16.jaanuariks 2007.a.. Kuna Anna KURVITS 16.08.2006.a. määrusega talle pandud kohustusi ei täitnud, esitas ringkonnaprokurör Toomas Liiva 09.juulil 2009.a. kohtule taotluse menetluse uuendamiseks. Tartu Maakohtu 29.06.2010.a. määrusega uuendati kriminaalmenetlus Anna KURVITS´a süüdistuses KarS §199 lg 1-§22 lg 2 järgi. Ringkonnaprokurör esitas 14. septembril 2010.a. kirjaliku taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks Anna KURVITS´a suhtes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 järgi. Taotluse motiivide kohaselt on käesolevaks ajaks Anna KURVITS oma kohustused täitnud täies mahus ning seega ei ole muutunud alused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise ja süüdistatava väikese süü põhjal. Lisaks nähtub taotluse motiividest, et kuriteost on möödunud pikk aeg ja uus kohtulik arutamine ei toimu mõistliku aja jooksul. Taotluse kohaselt ei tule A.Kurvits´a suhtes täiendavaid kohustusi rakendada ning menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Samuti on A.Kurvits´a kaitsja adv.O.Preem 14.09.2010.a esitanud kohtule taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kaitsja poolt esitatud taotluse motiivide kohaselt on A.Kurvitsa suhtes kestnud menetlus käesolevaks ajaks 7 aastat 7 kuud ja 1 päev. Seega on rikutud A.Kurvitsa osas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lõikes 1 sätestatud õigust menetlusele mõistliku tähtaja jooksul ning toimuv menetlus kuulub lõpetamisele. Süüdistatav Anna KURVITS on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega /II köide,tl.206/. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste 2

§22lg 2 järgi ehk kaassüüdistatava kihutamises metsamaterjali vargusele.

/Vargus perioodil 01.12.2002 – 23.01.2003/ Varastatu koguväärtuseks oli 29 574 krooni. A.Kurvits tunnistati kahtlustatavaks 13.02.2003.a. 17.02.2005.a koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistati A.Kurvitsat KarS §

§22lg 2 järgi.

Siinkohal asub kohus seisukohale, et antud süüdistuse puhul võimaldanuks selle keerukuse aste - tavaline keskmine kriminaalasi - iseenesest asja kiiremat lahendamist kui seda on käesoleval hetkel 7 aastat ja 7 kuud. Inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et ehkki EIÕK art 6 ei eelda süüdistatavalt aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, on isiku käitumine käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte. Anna Kurvitsa ja tema kaitsja kaitsetaktikale käesoleva asja menetlemisel ei ole põhjust ette heita venitavat ja ebakohast käitumist/kaitsetaktikat. Alates 21.02.2005.a., kui Valga Maakohus sai süüdistusakti A.Kurvitsa kohta, on toimunud perioodil 25.02.2005 - 28. novembrini 2005 I astme kohtus 5 kohtuistungit. Üks kohtuistung on edasi lükatud tsiviilhageja mitteilmumise tõttu. A.Kurvits on osalenud kõikidel kohtuistungitel. Seega asub kohus ühesele seisukohale, et süüdistatava ja tema kaitsja kaitsetaktika ei ole tinginud kriminaalasja menetlemisel I astme kohtus menetluse venitamist. Menetluses on tekkinud pikem viivitus menetluse KrMS § 202 lõpetamise järel, kus A.Kurvits’al lasus kohustus tasuda riigi tuludesse 1000 krooni hiljemalt 16.01.2007.a. Prokuratuur esitas taotluse menetluse uuendamiseks 09.07.2009.a., s.o. 2,5 aastat kohustuse täitmata jätmisest hiljem. Kohus uuendas menetluse kriminaalasja 29.06.2010.a., mil määrati ka istungi toimumise aeg – 14.09.2010.a. Seega möödus A.Kurvitsa poolt rahalise kohustuse mittetäitmisest kuni esimese kohtuistungini 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EÕIK artikkel 6 lg 1 eesmärgiks on vältida kriminaalasjades olukordi, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. Käesoleval juhul on avalik menetlushuvi ebaproportsionaalne süüdistatava õiguse riivega. Kokkuvõtteks leiabki kohus, et kogu menetlus A.Kurvits´a süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest 2003.a. alustatud kriminaalmenetluse puhul. Et tegemist on üheepisoodilise ja tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ja menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi, siis kohus leiab, et see kõik kokku annab piisava aluse Anna Kurvits´a suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS §

§22

lg 2 järgi otstarbekuse tõttu lõpetada, et edasine mõistliku aja riive enam ei süveneks. Samas pole mõistliku menetlusaja riive sedavõrd intensiivne, et Anna Kurvits tuleks süüdistuses KarS §

§22lg 2 järgi õigeks mõista.

Küll on kohtu hinnangul õige lõpetada antud kriminaalmenetlus tema suhtes otstarbekuse tõttu, mitte aga avaliku menetlushuvi puudumise ja süü väiksuse tõttu. Kohtu hinnangul tuleb menetlus lõpetada otstarbekuse tõttu, kuna A.Kurvits on olnud kriminaalmenetlusele allutatud süüdistuses KarS §

§22

lg 2 järgi juba 7 aastat ja 7 kuud, siis on ta pidanud pidevalt selle aja jooksul arvestama mitmesuguste kriminaalmenetlusest tulenevate piirangute ja kohustustega ning sellest sõltuvalt korraldama oma töö- ja eraelu. Kohus viitab ka prokuröri taotluses märgitud motiividele, et kuriteost on möödunud pikk aeg ja menetluse uuendamine ning asja kohtulik arutamine ei saa toimuda enam mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et Anna Kurvits ei pea kandma seda riski, et 3

§22lg 2 järgi viiakse läbi ebamõistliku aja jooksul.

Kõike eeltoodut arvestades tuleb Anna Kurvits´a suhtes menetlus süüdistuses KarS §

§22lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Hele Ilisson Kohtunik 30.09.2010.a 4