Kriminaalasi nr 1-10-9714 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2010.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-9714 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Mar
§ 76
lg 2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Imro Kirsipuu temale Tallinna Linnakohtu 28. jaanuari 2002.a. otsusega mõistetud karistuse 15(viisteist) aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
§ 76
lg.4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ehk kuni 11.05.2014. Kohustada Imro Kirsipuud katseajal järgima
§ 75lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
- esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta
- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks
- saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 1
(5)
§ 75
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata Imro Kirsipuu*le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2.asuda tööle hiljemalt 30 päeva möödumisel vangistusest vabanemisest või selle võimatuse korral võtta ennast arvele Töötukassas; 3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, nende isikute ringi määratlemine toimub kriminaalhooldaja abil. Määrata Imro Kirsipuu kriminaalhoolduse teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Imro Kirsipuu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
§ 78
lg.2 alusel hakata Imro Kirsipuu katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Imro Kirsipuu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Imro Kirsipuu on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 12.05.1999.a. otsusega nr 1/ 2-7391999 Krk § 176 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat. Liidetud on Tallinna Linnakohtu 12.09.1999a mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 aastat ja 3 kuud. Lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 11 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 05.08.2000a otsusega nr 1/1-48/00 on Imro Kirsipuu süüdi tunnistatud KrK § 15 lg 2- § 176 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vabadusekaotust, millele on liidetud Tallinna Linnakohtu 12.09.1999a mõistetud karistus 11 aastat 3 kuud vangistust osaliselt, lõplik karistus 13 aastat vangistust (30.08.2000a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega) alates 12.05.1999a. Tallinna Linnakohtu 28.01.2002a otsusega nr 1/ 2-3034/01 on Imro Kirsipuu süüdi tunnistatud KrK § 176 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vabadusekaotust, millele on liidetud Tallinna Linnakohtu 12.09.1999a mõistetud karistus, lõplik karistus 15 aastat vangistust alates 12.05.1999a. Otsus jõustus 15.02.2002a. Karistusaja algus 12.05.1999.a ja lõpp 11.05.2014.a. Elektroonilise valve alla ja tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse alates 13.08.2010.a. Tartu Vangla esitas 27.07.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Imro Kirsipuu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Materjalid edastati lahendamiseks Jõgeva kohtumajale 02.08.2010a. Tartu Vangla 15.06.2010a iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanedes elama abikaasa juurde Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Kinnipeetav on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati märtsis 2006.a. Vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Paarisuhete hoidmine ja taastamine ja Agressiivsuse asendamise treening. Vabanedes on olemas elamispind abikaasa xxxxxxxxxxxxxx juures, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Põhikooli lõpetas Tartu Vanglas. Vangistust kandnud alates 15 eluaastast. 2010a omandas puidupingi töölise eriala. Töökogemus ja majandusliku 2
(5)toimetulemise kogemus vabaduses puudub,. Vangistuse ajal pidev sissetulek puudub, haginõuded on tasutud. Vabanedes võimalik tööle asuda xxxxxxxxxxxxx firmas või abikaasa isaga ehitusel. Toetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad abikaasa, kellega abiellus vanglas ja sugulane xxxxxxxxxxxx. Vanemad on surnud. Tutvusringkonda kuulub endisi kinnipeetavaid, kuid peab vabanedes prioriteetseks pereelu. Viimastel aastatel on oma käitumist ja suhtumist parandanud, osalenud aktiivselt rehabiliteeriva iseloomuga tegevustes. Alkoholi tarvitamisega väidetavalt probleeme ei ole esinenud. Motivatsioon seadusekuulekalt toime tulla peegeldub ka tegudes. Varasemat vangistust iseloomustavad distsiplinaarrikkumised ja uued sooritatud kuriteod. Tartu Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Imro Kirsipuu kriminaalkorras karistatud 10 korral, vanglas viibib teist korda. Abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxx tutvus interneti kaudu, abiellusid 11.03.2008a. Vabanemisel on elukoht abikaasa juures olemas, kus omab ka sissekirjutust. Abikaasa toetab igati kinnipeetavat, ta töötab raamatupidajana ja tema majanduslik olukord on hea. xxxxxxxxxxxxxei ole Imro Kirsipuuga enne vangistust eriti suhelnud, kuid lubab teda moraalselt toetada. Tööd ei ole tal, seoses rakse majandusliku olukorraga, Imro Kirsipuule võimalik pakkuda. Vangistuses on Imro Kirsipuul esinenud psühholoogilisi probleeme, on saanud enesetapukatse tagajärjel psühhiaatri poolt määratud ravi. Kriminaalhooldaja ei toeta Imro Kirsipuu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemisel puudub töökoht, töökogemus ja tööharjumus. Puudub ka kooselu kogemus. Kuna elukoht kuulub tema abikaasale, suhete purunemisel on oht kaotada elukoht. Töö puudumisel ja perekonfliktidel võib sattuda sõprade negatiivse mõju alla. Seoses pika vangistusega võivad tekkida kohenemisraskused, on omaks võtnud vangla subkultuuri. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on otstarbekas rakendada kriminaalhooldust hiljem, karistuse kandmise viimases perioodis, et säiliks järelevalve pikemaks ajaks ja selle aja jooksul on võimalik läbida sotsiaalsete oskuste arendamise sotsiaalprogramm, mis aitaks toime tulle eluga väljaspool vanglat. 01.08.2007a Murru Vanglale esitatud kriminaalhooldusosakonna arvamuses on märgitud kinnipeetava elukaaslasena xxxxxxxxxxxxxxx, kelle sõnul said nad tuttavaks 5 aastat tagasi, tunneb Imro Kirsipuud üsna vähe. Tema karistusaega on pidevalt pikendatud põgenemiste eest. Kaitsja esitas kohtuistungil garantiikirjad abikaasalt xxxxxxxxxxxxxxxt ja sugulaselt xxxxxxxxxxxxxlt ja nende mõlema palgatõendid, millest nähtub sissetuleku stabiilsus ja tase. Garantiikirjade andjad kinnitavad, et on nõus vabanevat Imro Kirsipuud toetama moraalselt ja materiaalselt. Kohtuistungil 27.09.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta kannab reaalset vangistust esimest korda, pärast vangistuse algust on uute kuritegude tõttu karistust korduvalt pikendatud. I:Kirsipuu arvab, et ta peab vabaduses kindlasti tööd leidma, see on tema ainus võimalus. Ta on omandanud vanglas puidutisleri eriala, praegu käib keevitajate kursusel, lõpetanud 9.klassi. Sotsiaalprogramme on läbinud kolm, s.h. ka kolmekuulise programmi „Oska käituda“. I.Kirsipuu usub, et ta on vanglas muutnud oma hoiakuid. Tal ei ole varasema eest kellelegi etteheiteid esitada, ta on käitunud vastutustundetult. Talle on selgeks saanud, et selliselt käitudes hakkabki kinni istuma. Oma praeguse abikaasaga sai tuttavaks veebruaris 2007 ja sellest alates on kõik hakanud ülemäge minema. Abikaasa sõnad tähendasid nii palju. I.Kirsipuu arvab, et abikaasa on teinud väga raske otsuse teda omaks võttes ja Imro Kirsipuu ei taha seda usaldust kahjustada..I.Kirsipuu kinnitab, et ta on nõus vabanemisel lisakohustusi võtma. Ta on kindel, et alkoholi ja narkootikumidega tal probleeme ei tule. Prokurör nõustub Imro Kirsipuu vabastamisega enne tähtaega. Ehkki on sooritanud raske kuriteo ja vangistuses pannud toime korduvalt uusi kuritegusid, on ta senisest vangistusest 3
(5)ka ilmselt õiged järeldused teinud: viimasel ajal distsiplinaarkaristusi enam ei ole ja varasemad karistused on kustunud. Ei ole vanglas tegevusetult istunud, vaid on omandanud põhihariduse ja kutse, läbinud sotsiaalprogramme. Abikaasa leidmine on positiivne- see motiveerib seaduskuulekalt elama. Kuna väga pikk vangistus on juba ära kantud, võib loota, et käitumises ongi toimunud muudatused. Kui vabaduses olemisega seaduskuulekalt toime ei tule, on tagajärg teada- uuesti vangistusse. Kaitsja taotleb I.Kirsipuu ennetähtaegset vabastamist. On näha, et Imro Kirsipuu suhtumises ja mõtlemises on toimunud muutused ja see ei ole olnud kerge tulema- seda näitavad distsiplinaarkaristused. I.Kirsipuu sattus esmakordselt vanglasse 15-aastaselt ehk lapsena, ema suri samal aastal. Ta oli sel ajal sotsiaalselt ebaküps, vanglasse sattumisega sotsiaalse küpsemise aeg pikenes. Praeguseks on ta näidanud arusaamist, et nii enam jätkata ei saa. Vabaduses on tal toetavad isikud, kõik menetluskulud on makstud. Kui kontrollnõudeid ei suuda täita, tuleb asuda uuesti vangistust kandma. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Imro Kirsipuu vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Käesolevaks ajaks on Imro Kirsipuu olnud vangistuses rohkem kui 11 aastat, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Imro Kirsipuu on jäetud varasemalt Tallinna Linnakohtu 28.01.2002a otsusega mõistetud vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamata järgmiselt: 06.09.2007a Harju Maakohtu määrusega nr 1-07-10085, Tartu Maakohtu 29.06.2009a määrusega nr 1-09-
- Imro Kirsipuu on Justiitsministri 30.11.2000a määruse nr 72 alusel paigutatud julgeoleku kaalutlustel( oht vangla julgeolekule) paigutatud edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglast Tartu Vanglasse jaanuaris 2008a. Tartu Vangla direktori 01.10.2008.a. käskkirjaga on lõpetatud Imro Kirsipuu suhtes täiendavad julgeolekuabinõud (mis kehtestati 09.09.2008a Tartu Vangla direktori käskkirjaga), kuna kinnipeetav ei ole alates 09.09.2008.a. rikkunud vanglat reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarkaristuste registrist nähtub viimane distsiplinaarkaristus märtsist
- Selline olukord võimaldab teha järelduse, et I.Kirsipuu käitumine on muutunud just viimaste aastate kestel ehk et vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid, distsiplinaarkaristused ja suhtlemine abikaasaga on muutnud kinnipeetava mõtlemist ja hoiakuid. Sotsiaalprogrammides ja õppetegevuses osalemine ei ole kinnipeetavale sunduslik, kuid fakt, et Imro Kirsipuu on neis osalemise võimalust aktiivselt kasutanud, on tõenduseks, et ta soovib oma hoiakuid muuta ja tegutseb ise aktiivselt selle nimel. Vangla hariduskorraldaja on juhtinud tähelepanu I.Kirsipuu avatusele ja positiivsele hoiakule õppetegevuses. Kohus leiab, et selline ilming on hea eeldus, et vabanemisel I.Kirsipuu on valmis võtma kriminaalhoolduse võimalustest maksimaalse 4
(5)positiivse, on avatud, valmis õppima ja muutuma. Vabanemisel on I.Kirsipuul olemas kindel elukoht, kus puuduvad ka varasemad negatiivsed suhted, on moraalselt toetav abikaasa ja sugulane, kes on oma toetust ka kirjas kinnitanud. I.Kirsipuu vabanemisfondis on umbes 13000 krooni. Seega on olemas ka materiaalsed eeldused tema vabastamiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et I.Kirsipuu käitumine karistuse kandmise ajal, tema elutingimused ja tagajärjed, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabastamine, on kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad. Kuna I.Kirsipuu on vangistuses viibinud juba sedavõrd kaua, et tema sotsiaalne toimetulek ja oskused vabaduses võivad mitte vastata vanglavälisele keskkonnale, on talle kindlasti vajalik kriminaalhoolduse järelevalve ja ka tugi. Kohus leiab, et I.Kirsipuu põhilisteks raskusteks vabaduses võivad kujuneda pikaajalisest vangistusest viibimisest tulenevad oskamatused ja et need ei süveneks, on põhjendatud isiku vabastamine kontrolli ja järelevalve alla. Kohus määrab I.Kirsipuule lisakohustused, s.h. lisakohustuse, mis on suunatud tema suhtlusringkonna kujundamisele. Ei ole välistatud, et käitumiskontrolli ajal ilmneb vajadus täiendavate kohustuste määramiseks (
§ 75lg.3).
Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et süüdimõistetule ja ühiskonnale tervikuna on Imro Kirsipuu vabastamine kasulikum (kui mittevabastamine) temale Tallinna Linnakohtu 28.01.2002.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ülle Raag 5
(5)