← Eesti

1-10-4291/7

1-10-4291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2010.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4291

(09260105665)Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi Vello Õun süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Vello Õun, isikukood 35009052762, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht AS Pristis kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge elukoht Kohus otsustas: RESOLUTSIOON
  1. Tunnistada Vello Õun süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäär 178 krooni) s.o 17800 krooni. Karistusseadustiku § 66 lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb rahaline karistus tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igas kuus 1483 krooni 40 senti kuni kogusumma tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 SEB Pangas viitenumber 4100065035 või kontole 221023778606 Swedbangas viitenumber
  2. Välja mõista Vello Õun’alt riigituludesse menetluskulud sundraha 6525 krooni, tasu õigusabi eest 3060 krooni ja 1 kriminaaltoimiku paljundamise tasu 29,6 krooni. Menetluskulud kokku 9614,6 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 viitenr 2800049874 SEB Pangas või kontole 221023778606 viitenr 2800049874 Swedbangas 1 aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igas kuus 801 krooni 30 senti kuni kulude tasumiseni. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kuulutamisest. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse 07.07.2010.a. Kui apellatsiooni esitamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Süüdistus Vello Õuna süüdistatakse selles, et tema 06.12.2009.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõi xxxxxxxxxxx, kägistas käega kõri, lõi käelaba servaga vastu suud ning mitmel korral lahtise käega vastu pea piirkonda, millise tegevuse tagajärjel tekitas xxxxxxxxxxxe tervisekahjustuse – huule ja suuõõne pindmise vigastuse, ülahuule turse ja kaelal hüpereemilised alad. Seega Vello Õun lüües teist inimest, millega põhjustas tema tervise kahjustamise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Vello Õun ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et süüdistus on endise elukaaslase xxxxxxxxxx poolt fabritseeritud. Vello Õun tahtis elukaaslast leppimise märgiks ainult kallistada. Vello Õuna sõrmus võis minna kannatanule vastu põske. Eelnevalt oli tüli tekkinud, kuna elukaaslane ei tulnud Vello Õuna venna matustele. xxxxxxxxxx mängis politseiga kokku ja võis süüdistuse ka koos sõbrannaga fabritseerida. xxxxx eesmärk on saada endale asjad, mis Vello Õun tema koju on ostnud. Kannatanu xxxxxxxxxk andis ütlusi selles, et Vello Õun oli tema elukaaslane, koos elati alates juulist 2006.a xxxxxxxxxxxx kuuluvas korteris. Vello Õun kooselu ajal sageli sõimas ja alandas kannatanut. Vello Õun on mitmel korral varem olnud vägivaldne. Vello Õun muutub agressiivseks alkoholi tarbides. 06.12.2009.a algas tüli sellest, et kannatanu ei läinud Vello Õuna venna matustele. Vello Õun oli poes käinud ja hakkas „tinistama“. Vello Õun alustas sõnadega solvamisega, surus kannatanu rinnaga nurka, et silmast silma sõimata ja solvata. Vello Õun lõi kannatanule vastu pead umbes kolmel korral, lahtise käega kõrva piirkonda. Löökidest tundis kannatanu pea uimasust ja kumisemist. Seejärel võttis Vello Õun kätega kannatanu kõrist kinni ja kägistas. Kannatanu tundis surmahirmu, kurk oli pärast kaks päeva valus. Seepeale paiskas Vello Õun kannatanu voodi peale pikali. Kannatanul tuli huulest verd, Vello Õun käskis kannatanul minna vannituppa ja veri ära pesta. Kannatanu pesi. Vello Õun 2 ütles, et mine puhka natuke. Kannatanu pani villased sokid, haaras jope ja läks Jaama tänavale sõbranna juurde. Sõbranna on xxxxxxxxxxxxxi. xxxxx soovitas kannatanul politseisse minna ja ütles, et kannatanu ei pea oma kodust välja kolima, Vello Õun peab. Kannatanu ise poleks politseisse läinud, kuna kartis Vello Õuna. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selles, et 06.
  3. umbes poole nelja ajal tuli tema juurde sõbranna xxxxi. Tal oli seljas punane jope, jalas sinised dressipüksid, triibulised villased sokid ja helepruunid lahtised toasussid. Nägu oli ära nutetud, ülemine huul oli paistes, oli endast väljas, värises. Kannatanu seletas, et kodus oli Vello Õun alkoholi tarbima hakanud, tülitseti, Vello Õun oli kannatanut mitu korda löönud. Kannatanu ütles, et pea on väga valus. Näitas kaela, seal olid punased näpujäljed paremal pool. Silvi oli kodust haaranud jope ja võtmed, jalanõusid polnud aega panna. Tunnistaja soovitas kannatanul pöörduda politseisse ja arsti poole. Vello Õuna süü on tõendatud kannatanu xxxxxxxxxx ütlustega selles, et Vello Õun lõi teda umbes kolmel korral lahtise käega vastu pead, seejärel võttis kätega kannatanu kõrist ja kägistas ning lõpuks paiskas kannatanu voodile pikali. Süü on tõendatud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustega selles, et tema juurde jooksis ehmunud xxxxxxxxxx, värisev, toasussides ja rääkis, et Vello Õun oli teda löönud ning kägistanud, xxxxxxxxxxx oli huul katki ja paremal pool kaelal pigistamise jäljed. Jõgeva Haigla 06.12.2009.a xxxxxxxxxu kohta koostatud tervisekaardis on fikseeritud põhidiagnoos: huule ja suuõõne pindmine vigastus; välispõhjus: rünne kehalise vägivallaga; anamnees: koduvägivalla ohver, on kägistatud ja löödud vastu suud; objektiivne leid: ülahuul turses, kaelal hüpereemilised alad, 165/90 mm/Hg. Vello Õun andis ütlusi xxxxxxxxxxxkoostööst politseiga ja koos xxxxxxxxxxxxxxxxx süüdistuse fabritseerimisest. Samuti andis Vello Õun ütlusi selles, et politseis ta enda antud ütlusi läbi ei lugenud, lihtsalt kirjutas alla, uurija pani ütlused kirja oma suva järgi, Vello Õuna eesmärk oli kiiremini politseist pääseda. Vello Õuna sellised ütlused on väga ebaloogilised. Niivõrd ebaloogiliste ennastõigustavate versioonide esitamine annab aluse arvata, et Vello Õuna ütlused on ebausaldusväärsed. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu kirjeldatud sündmuste käik on loogiline. Tervisekaart kajastab kannatanu vigastusi. Asjaolud, et kartusest Vello Õuna ees ei soovinud kannatanu politseisse pöörduda, ja et peale vägivallaakti Vello Õuna poolt jooksis kannatanu toasussides kodust ära ja sõbranna juurde jõudes oli suures ärevuses, tõendavad kannatanu hirmu Vello Õuna vägivaldsuse ees. Mingit muud võimalust, kuidas kannatanu võis vigastused saada, ei ole ilmnenud. Seega Vello Õun on toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese löömise, millega põhjustas teise inimese tervise kahjustamise. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vello Õuna ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja väärteokorras on teda karistatud ühel korral. Vello Õun töötab alaliselt turvatöötajana ning tal on olemas sissetulek. Tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Vello Õuna mõjutamiseks on piisav tema karistamine rahalise karistusega. Rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. 3 Menetluskulud KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista sundraha 6525 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista tasu määratud korras osutatud õigusabi eest 3060 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista kriminaaltoimiku paljundamise kulu 29,6 krooni. Kohus asja lahendamisel juhindub KrMS §-dest 233 lg 1 ja 3, 235’ lg 1 p 1, 236, 237, 238 lg 1 p 4 ja lg
  4. Haide Rimmel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.