p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja JOONA PEHME, ik. 47108230028, advokaat Kaire Aus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada JOONA PEHME kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta Joona Pehme’ le mõistetud vangistus tingimisi kaheksateist
lg 1 alusel kohustada Joona Pehme’ t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 2 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et Joona Pehme’ le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Joona Pehme anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 27. septembrist 2010.a. Kohtuotsuse jõustumisel Joona Pehme lahkumise keeld - tühistada. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast Välja mõista Joona Pehme’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 2000 (kaks tuhat) krooni. Sundraha tuleb Joona Pehmel tasuda kümne
Prokurör on saatnud toimiku Joona Pehme süüdistuses
p1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Joona Pehme on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Joona Pehme ja tema kaitsja nõustusid Joona Pehme ’ le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Joona Pehme’ le nõutava karistuse liigis ja määras.
Joona Pehme selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. Joona Pehme on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav Joona Pehme, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohus leiab, et Joona Pehme tuleb süüdi tunnistada
p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses
§-s 56 sätestatuga. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub Joona Pehme’ lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Joona Pehme ülalpidamisel on kaks koolis käivat alaealist last, lapsi kasvatab ta üksinda, seoses vahepealse töötusega on 4 kasvanud tema võlad eluasemele, muud rahalised kohustused. Joona Pehme on oma süüd tunnistanud, väljendanud kahetsust toimepandu üle. Joona Pehme ütluste kohaselt on tema majanduslik olukord raske. Kuna ta oli vahepeal tööta, siis kasvasid elamispinna kasutamise eest üürivõlad ja teda ähvardab oht koos lastega elamispinnalt väljatõstmiseks. Seniselt töökohalt on ta ühel korral palka saanud ja töötasu on jäänud alampalga piiresse. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Joona Pehme võib vabastada osaliselt sundraha tasumisest, mõistest temalt riigituludesse sundrahana 2000 krooni ja on põhjendatud võimaldada temal see tasuda osamaksetena. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.