KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16121 (08240103241) Kohtukoosseis Kohtunik Inn

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja Anastassia Lebedeva süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova JULIA KIURU, isikukood 49008112221, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub, õpib xxx, varem kohtu poolt karistatud: 1. 21.01.2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 184

lg 1 järgi 1 aastase vangistusega katseajaga 18 kuud, Viibis vahi all 06-07.08.2008, kokku 2 päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 07.08.

1. ANASTASSIA LEBEDEVA, isikukood 49112142230, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub, õpib xxxpoolt karistamata. Viibis vahi all 06-07.08.2008, kokku 2 päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 2 07.08.
2. Kaitsjad RESOLUTSIOON Julia Kiuru kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Anastassia Lebedeva kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 1,3, 311, 312, 313, 315 kohus O t s u s t a s: JULIA KIURU süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1,2 järgi. Mõista karistuseks 3 (kom) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg. 2 vähendada Julia Kiurule mõistetud karistust ühe kolmandiku, 1 aasta 2 kuud, võrra. Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Julia Kiurule Viru Maakohtu Kohtla

Järve kohtumaja 21.01.2008 kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistuse osa 1 aasta vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 2 aasta 4 kuud vangistust, Viru Maakohtu 21.01.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa, 1 aasta vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68alusel arvestada karistusaega eelvangistuses viibitud aega kokku 2 päeva.

Kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistus kandmisele vanglasse saabumise kuupäevast KrMS § 414 lg 1 ja 2 sätestatud korras. Lastekaitseseaduse § 59 alusel teatada Kohtla-Järve linna omavalitsusele abi vajavast lapsest Dxxx xxx ik 50702222219), kes asub xxx xxx 9-67 koos vanaema Nxxx Kxxx( ik 46601182214) ja süüdimõistetust emaga Julia Kiuruga. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. ANASTASSIA LEBEDEVA süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1 järgi. Mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 3 Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg. 2 vähendada Anastassia Lebedevale mõistetud karistust ühe kolmandiku, 1 aasta, võrra. Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68alusel arvestada karistusaega eelvangistuses viibitud aega kokku 2 päeva.

Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes

§ 74

lg 1,3 jätta vangistus tingimisi Anastassia Lebedeva suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Anastassia Lebedeva katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg.

1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 04.06.2010

§ 75

lg 1 p 1-5 ja lg 2 p 8 tulenevalt kohustada Anastassia Lebedevat käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Määrata Anastassia Lebedeva katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Anastassia Lebedeva suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Julia Kiurult riigituludesse menetluskulud: 800 (kaheksasada) krooni sundraha. Menetluskulud: 10075 (kümme tuhat seitsekümmend viis) krooni sundraha, 4460,40 krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 1020 (üks tuhat kakskümmend) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 4 109 (ükssada üheksa) krooni 50 senti toimiku paljundamise eest. - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel Välja mõista Anastassia Lebedevalt riigituludesse menetluskulud: 800 (kaheksasada) krooni sundraha. Menetluskulud: 10075 (kümme tuhat seitsekümmend viis) krooni sundraha, 4460,40 krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 1072.80 (üks tuhat seitsekümmend kaks) krooni 80 kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 109 (ükssada üheksa) krooni 50 senti toimiku paljundamise eest. - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbanki, viitenumber
7. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud - 6134 (kuus tuhat ükssada kolmkümmend neli) krooni ekspertiiside tegemise eest,- jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel Rahandusministeeriumi deposiitarvel olevast summast 10961 krooni – 961 (üheksasada kuuskümmend üks) kroon - tagastada Julia Kiurule kohtuotsuse jõuistumisel, 10000 (kümme tuhat) krooni – tagastada Anastassia Lebedevale kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: narkootilised ained- mis on hoiul Tallinnas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudisjätta EKEI käsutusse; kõnekaart „DIIL“ 8937201007110756159 ja 193 tk kasutamata minigrippi – mis asuvad kriminaalasja juures - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 11.06.2010 5 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 25.06.
8. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 13.07.2010 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Julia Kiuru on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja otsusega

§ 184

lg 1 järgi, alates jaanuarist 2008 aasta omandas ebaseaduslikult KxxxŽxxxt ning Mxxx Lxxxja valdas grupis koos Anastassia Lebedevaga, narkootilisi aineid suures koguses ja edastas xxx: - Axxxr Sxxxajavahemikul alates juuni kuni 06.08.2008 umbes 10 korda 1 doosi kaupa marihuaanat hinnaga 100 krooni 1 doosi eest. 06.08.2008 avastati isiku läbivaatuse ajal J. Kiuru käekotist ja riietest ning võeti ära 9 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega. Vastavalt läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi aktile23.09.2008 nr AN1036-08/4082 võeti J. Kiurult ära 2,25 g marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2%. 06.08.2008 leiti korteri, aadressil: xxx, milles elasid J. Kiuru ja A. Lebedeva, läbiotsimise käigus ja võeti ära 11 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega, 32 tabletti ja pakkimismaterjal. Vastavalt läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi 01.08.2008 aktile nr AN1035-08/4077 võeti korterist ära 2,55 g marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% ja 10,91 g tablette, mis sisaldavad 30% metüleendioksümetamfetamiinkloriidi , seega on tablettides kokku 2,75g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mis vastavalt kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktile on suur kogus. Saades iga nädal Mxxx Lxxx ja Kxxx Žxxx käest ligikaudu 20 grammi marihuaanat, jagasid nad selle 40 doosiks, müüsid 1 doosi marihuaanat hinnaga 100 krooni ja jätsid igast müüdud doosist endale 25 krooni. Saadavast narkootikumist poole andis J. Kiuru müümiseks A. Lebedevale, kes andis saadud raha J. Kiurule. Saades A. Lebedeva käest raha tema poolt müüdud narkootikumide eest, läks J. Kiuru koos summaarse sissetulekuga M. Lxxxjuurde järjekordse narkootikumide partii järgi. Peale marihuaana andis M. Lxxx iga nädal J. Kiurule ja A. Lebedevale müümiseks 20 metüleendioksümetamfetamiinkloriidi sisaldavat tabletti, mida nad müüsid hinnaga 100 krooni 1 tablett, jättes endale igast müüdud tabletist 20 krooni. 6 Metüleendioksümetamfetamiinkloriid, kanep ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, v a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani Julia Kiuru toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on toime pandud grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud rahvatervisevastase süüteo, s.o

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Anastassia Lebedeva on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, alates 2008 aasta jaanuarist omandas ebaseaduslikult xxx Žxxxt ning MxxxLxxx ja valdas grupis koos Julia Kiuru’ga narkootilisi aineid suures koguses ja edastas need xxx: - Axxx Saxxx ajavahemikul alates juuni kuni 06.08.2008 umbes 10 korda 1 doosi kaupa marihuaanat hinnaga 100 krooni 1 doosi eest. 06.08.2008 avastati isiku läbivaatuse ajal A. Lebedeva käekotist ja riietest ning võeti ära 15 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega. Vastavalt läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi aktile 23.09.2008 nr AN1036-08/4081 võeti A. Lebedevalt ära 3,73 g marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2%. 06.08.2008 leiti korteri aadressil: Kohtla-Järve, Olevi 13 – 43, milles elasid J. Kiuru ja A. Lebedeva, läbiotsimise käigus ja võeti ära 11 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega, 32 tabletti ja pakkimismaterjal. Vastavalt läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi 01.08.

1. a aktile nr AN1035-08/4077 võeti korterist ära 2,55 g marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% ja 10,91 g tablette, mis sisaldavad 30% metüleendioksümetamfetamiinkloriidi , seega on tablettides 7 kokku 2,75g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mis vastavalt kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktile on suur kogus. Saades iga nädal Mxxx Lxxxja KaxxxŽxxx käest ligikaudu 20 grammi marihuaanat, jagasid nad selle 40 doosiks, müüsid 1 doosi marihuaanat hinnaga 100 krooni ja jätsid igast müüdud doosist endale 25 krooni. Saadavast narkootikumist poole andis J. Kiuru müümiseks A. Lebedevale, kes andis saadud raha J. Kiurule. Saades A. Lebedeva käest raha tema poolt müüdud narkootikumide eest, läks J. Kiuru koos summaarse sissetulekuga M. Lxxx juurde järjekordse narkootikumide partii järgi. Peale marihuaana andis M. Lxxx iga nädal J. Kiurule ja A. Lebedevale müümiseks 20 metüleendioksümetamfetamiinkloriidi sisaldavat tabletti, mida nad müüsid hinnaga 100 krooni 1 tablett, jättes endale igast müüdud tabletist 20 krooni. Metüleendioksümetamfetamiinkloriid, kanep ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
2. a määruse nr 73 („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani Anastassia Lebedeva toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on toime pandud grupis, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuliku arutamise käigus on kohus uurinud järgmiseid tõendeid. Süüdistatav J. Kiuru selgitas kohtu küsimustele, et ta tunnistab ennast antud kuriteos süüdi osaliselt ning väidab, et tema poolt kuriteo toimepanemise ajavahemikuks jääb mitte alates

1. a jaanuarist vaid sama aasta juunist kuni 06.08.
2. ta ei pannud talle süüksarvatud kuritegu jaaniarist kuni mai kuuni
3. Samuti ei andnud ta narkootilisi aineid tunnistaja A. Saxxx. Muus osas esitatud asüüdistust ei vaidlustata. Süüdistatav avaldas kahetsust toimepandust. Süüdistatav A. Lebedeva selgitas kohtu küsimustele, et ta tunnistab ennast antud kuriteos süüdi osaliselt ning kinnitas, et kuriteo toomepanemise ajavahemikuks on
4. a juunist kuni 06.08.
5. Ülejäänud osas ta ei vaidlusta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüdistatav kahetseb tehtut. Isiku läbivaatuse protokollist lk 2-3 nähtub, et 06.08.2008 alllutati läbivaatusele L. Kiuru ning tema käekotist avastati: 7 minigripp-pakikest 8 taimse päritolu ainega, Diil SIM-kaart, mobiiltelefon xxx sularaha summas 961 krooni. J. Kiuru aluspükstest leiti 2 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega. Isiku läbivaatuse protokollist lk 5-6 nähtub, et 06.08.2008 alllutati läbivaatusele A. Lebedeva ning tema käekotist avastati: 15 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega, isikutunnistus A. Lebedeva nimele ning mobiiltelefon xxx. Läbiotsimisprotokollist lk 11-12 nähtub, et 06.08.2008 korteris asukohaga xxx andis J. Kiuru vabatahtlikult „kogu kaup“, milleks on sularaha summas 6500 krooni, kasutamatud minigripp-pakikesed, 11 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega elutoast, 20 tabletti kapist elutoast, 12 tabeletti riiulilt elutoast ning sularaha summas 3500 krooni magamistoast. A.xxx tunnistajana ülekuulamise protokollist lk 22-24 nähtub, et alates juunist 2008 omandas ta vähemalt 10 korral ühe doosi kaupa marihuaanat hinnaga 100 krooni Anastassialt ja Juulialt, kes elavad xxx Ta tuli 06.08.2008 narkoainet osta ja oli kinni peetud politsei poolt. Kohtuistungil kohtuniku küsitletud J. Kiuru ei kinnitanud tunnistaja ütlusi, selgitades, et ta ei andnud kordagi sellisele isikule narkootilist ainet. Lühimenetluses ei ole kohtul võimalik tunnistajat ja süüdistatavat ristküsitleda ja nende ütluste usaldusväärsust kontrollida. Muid objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid A. Safjanovi ütlusi, kohtutoimiku materjalidest ei leidu. Äratundmiseks esitamise protokolli koopiast lk 63-65 nähtub, et J. Kiuri tundis fotode järgi ära Kxxx Žxxxa näo järgi, kes tegi talle ettepaneku müüa narkootikume. Äratundmiseks esitamise protokolli koopiast lk 67-69 nähtub, et J. Kiuri tundis fotode järgi ära Mxxx xxx kes tarnis talle ja Anastassiale narkootilisi aineid. Asitõendi vaatluse protokollist lk 80 nähtub, et asitõendiks tunnistatud ja vaadeldud kokku 35 minigripp-pakikest taimse päritolu ainega ning 32 tabletti, kõnekaart Diil ja kasutamatud minigripp-pakikesed 193 tk. Narkootilise aine ekspertiisi aktist lk 82 nähtub, et eksperdile on esitatud roheline taimepuru kaaluga 3,73 g, 15s minigripp-kilekotis. Taimepuru sisaldab kanepile iseloomulikke elemente ja keskmiselt 7,3% tetrahüdrokannabinooli, seega on tegemist peenestatud kanepiga ( marihuaanaga), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab 0,2%. Kanep ja selle töötlemisproduktid ( marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. Narkootilise aine ekspertiisi aktist lk 85 nähtub, et eksperdile on esitatud roheline taimepuru kaaluga 2,25 g, 9s minigripp-kilekotis. Taimepuru sisaldab kanepile iseloomulikke elemente ja keskmiselt 6,7% tetrahüdrokannabinooli, seega on tegemist peenestatud kanepiga ( marihuaanaga), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab 0,2%. Kanep ja selle töötlemisproduktid ( marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. 9 Narkootilise aine ekspertiisi aktist lk 88-89 nähtub, et eksperdile on esitatud roheline taimepuru kaaluga 2,55 g, 11s minigripp-kilekotis ning 32 tabletti kaaluga 10.91 g. Taimepuru sisaldab kanepile iseloomulikke elemente ja keskmiselt 8,1% tetrahüdrokannabinooli, seega on tegemist peenestatud kanepiga ( marihuaanaga), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab 0,2%. Tabletid sisaldavad 30% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, seega on tablettides kokku 2,75 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja kanep ja selle töötlemisproduktid ( marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist lk 97-98 nähtub, et tavaline narkojoovet tekitav marihuaana annus on 0,5-1 g, seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanat. MDMA narkojoovet tekitav annus on 75-200 mg, sega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 750-2000 mg ehk 0,75-2 g. Nimetatud tõendite ning A. Lebedeva ja J. Kiuru kuriteo toimepanemise ülestunnistamisega leiab kohus tõendatuks järgmiste asjaolude esinemist. Alates 2008 aasta juunist kuni 06.08.2008 A. Lebedeva ja J. Kiuru, tegutsedes grupis, omandasid ebaseaduslikult teistelt käesolevas protsessis tuvastamata jäatud isikutelt ja valdasid narkootilisi aineid suures koguses. 06.08.2008 valdas A. Lebedeva narkootilist ainet marihuaanat koguses 3,73 g. 06.08.2008 valdas J. Kiuri narkootilist ainet marihuaanat koguses 2,25 g. 06.08.2008 A. Lebedeva ja J. Kiuru valdasid grupis oma elukohas Olevi 13-43 Kohtla-Järvel narkootilist ainet maruhuaanat koguses 2,55 g ning 32 tablette, milles on 2,75 g puhast MDMA. Saades iga nädal teiste käesoleva protsessi käigus tuvastamata jäetud isikutelt käest ligikaudu 20 grammi marihuaanat, jagasid nad selle 40 doosiks, müüsid 1 doosi marihuaanat hinnaga 100 krooni ja jätsid igast müüdud doosist endale 25 krooni. Saadavast narkootikumist poole andis J. Kiuru müümiseks A. Lebedevale, kes andis saadud raha J. Kiurule. Saades A. Lebedeva käest raha tema poolt müüdud narkootikumide eest, läks J. Kiuru koos summaarse sissetulekuga teise käoesoleva protsessi käigus tuvastamata jäetud isiku juurde järjekordse narkootikumide partii järgi. Peale marihuaana andis teine käesolevas protsessis tuvastamata jäetud isik iga nädal J. Kiurule ja A. Lebedevale müümiseks 20 metüleendioksümetamfetamiinkloriidi sisaldavat tabletti, mida nad müüsid hinnaga 100 krooni 1 tablett, jättes endale igast müüdud tabletist 20 krooni. Ülalnäidatud faktiliste asjaolude esinemist ( nimelt narkootiliste ainete omandamist, valdamist ja edasiandmist teistele isikutele) ei vaidlustanud süüdistatavad ise. Narkootiliste ainete valdamine ( seega ka omandamine) on usaldusväärselt tõendatud objektiivsete tõenditega: süüdistatavate läbivaatuse protokoollide ja narkootilise aine ekspertiisi aktidega, millest nähtub, et mõlema süüdistatava juurest, nende käekotiides olid avastatud marihuaana, 10 nende elukohast Olevi 13-43 oli leitud tablette, milles puhast MDMA om 2,75 g. Kohus leiab, et ei ole usaldusväärselt tõendatud narkootilise aine edasiandmine A. Safjanovile. Süüdistatav J. Kiuru kohtuistungil ei kinnitanud nimetatud asjaolu esinemist. Lühimenetluses puuduvad kohtul võimalusi tunnistaja ülekuulamiseks ristküsitluses ja seega tema ütluste usaldusväärsuse tõhusaks kontrollimiseks. Muid tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja ütlusi, ei ole kohtule esitatud. Asjassepuutuvad normid

§ 184

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 2 p 3 sätestab, et käitlemine seaduse mõttes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik, kui seda käideldakse NPAS sätteid eirates. „§3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise piiramine

§ 184

järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada. Sama põhimõtet on järgitud lahendis 3-1-1-68-09 p 8.2. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt narkootilise aine suue koguse esinemist on võimalik tuvastada nii tunnistajate ütlustega ( lahend 3-1-1- 6809 p 8.4) kui ka tuginedes eksprdi arvamusele ( lahend 3-1-1-67-08 p 15). Kuigi A. Lebedeva ja J. Kiuru ei vaidlusta narkootilise aine käitlemisega kaetud ajavahemikku juunist 2008 kuni 06.08.2008 ega dooside arvu ( igal nädal omandasid grupis 40 doosi naerkotilist ainet selle käitlemiseks), ei ole kohtule esitatud piisavalt andmeid, kas kõik need doosid või milline osa on olnud piisavad narkootikumidega puutuvale isikule narkojoobe tekitamiseks. Ainuke tunnistaja A. Safjanovi ütluste järgi, tundis ta A. Lebedevalt ja J. Kiurult ostetud narkootilise aine doosi tarvitamisele järgselt oodatud joovet, kuid kohus on juba jõudnud järeldusele, et kuba süüdistatav J. Kiuru 12 tunnistaja ütlusi ei kinnita ning tunnistaja ütluste usaldusväärsust lühimenetluses tõhusalt kontrollida ei saa ning objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja ütlusi, saadud ei ole, siis tuleb A. Sxxxa puutuvat osa süüdistusest välja jätta. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et A. Lebedeva ja J. Kiuru oma elukohas xxx valdasid grupis 32 tabletti, milles on 2,75 g puhast MDMA ning A. Lebedeva ja J. Kiuru valdasid, hoides enda juures ja nende elukohas, kokku 35 minigripp-pakikest, millest on kokku 8,53 g maruhuaanat. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga on tuvastatud lk 97-98, et tavaline narkojoovet tekitav marihuaana annus on 0,5-1 g, seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanat. MDMA narkojoovet tekitav annus on 75-200 mg, sega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 750-2000 mg ehk 0,75-2 g. Ekspertiisi aktile tuginedes leiab kohus, et kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmine marihuaana kogus on 7,5 g, ning keskmine MDMA kogus on 1,375 g. Seega, A. Lebedeva ja J. Kiuru grupi valduses oleva marihuaana kogus 8,53 g ja MDMA kogus 2,75 g on piisav kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Süüdistatava valduses olnud kogused ületavad kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vastava narkootilise aine keskmist kogust. Kohus jõuab järelduse, et süüdistatate tegu on kvalifitseeritud õigesti. Anastassia Lebedeva pani toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on toime pandud grupis, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Julia Kiuru pani toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis on toime pandud grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud

12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo s.o

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J. Kiuru on varem

12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik, sest ta on Viru Maakohtu 21.01.2008 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistatud 1-aastase vangistusega katseajaga 18 kuud. ( lk 137-138). A. Lebedeva ja J. Kiuru tegu on õigesti kvalifitseeritud kui grupiline kuritegu. Teo toimepanemine grupis ehk kaastäideviimine tähendab eeskätt seda, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et koosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et A. Lebedeva ja J. Kiuru elasid korteris xxx3, kus hoidsid omandatud narkootilisi aineid. Samuti saades iga nädal teiste isikute käest marihuaanat, jagasid nad selle 40 doosiks, müüsid 1 doosi marihuaanat hinnaga 100 krooni ja jätsid igast müüdud doosist endale 25 krooni. Saadavast narkootikumist poole andis J. Kiuru müümiseks A. 13 Lebedevale, kes andis saadud raha J. Kiurule. Saades A. Lebedeva käest raha tema poolt müüdud narkootikumide eest, läks J. Kiuru koos summaarse sissetulekuga M. Liiva juurde järjekordse narkootikumide partii järgi. Peale marihuaana andis teine isik iga nädal J. Kiurule ja A. Lebedevale müümiseks 20 metüleendioksümetamfetamiinkloriidi sisaldavat tabletti, mida nad müüsid hinnaga 100 krooni 1 tablett, jättes endale igast müüdud tabletist 20 krooni. Nimetatud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtub, et A. Lebedeval ja J. Kiurul igaühel oli narkootilise aine käitlemises oma roll ja vastav panus, ning nende tegevuse tagajärjel sai tegu tervikuna ka täidetud ja kuriteokosseis realiseeritud. Tahtlus Vastavalt

§ 15

lg 1, kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest ning

§ 16lg 1, tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Lähtuvalt

§ 16

lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Subjektiivsest küljest on A. Lebedeva ja J. Kiuru ühine tegu pandud toime kavatsetusega. J. Kiuru ei eita, et teine isik tegi talle ettepaneku, et ta hakkas narkootikume omandama eesmärgiga anda need edasikolmandatele isikutele tasu eest. Seega, oli tema tegevus narkootikumide hankimisel ja edasiandmisel sihipärane. J. Kiuru korraldas oma tegevust grupis A. Lebedevaga nii, et süüteokoosseis sai realiseeritud. A. Lebedeva tegutses narkootikumide valdamisel ja kolmandatele isikutele edasiandmisel sihipäraselt. Süüdistatavate teo kaudu oli korraldatud narkootiliste ainete edasijõudmine kolmandate isikute kätte ning müügist saadud tulu suunamine narkoäri järgmise taseme tegelastele. A. Lebedevale ja J. Kiurule süüksarvatud tegu on õigusevastane. Seadus keelab narkootiliste ainete käitlemist, välja arvatud meditsiinilistel, teaduslikel, pedagoogilistel ja kuritegude tõkestamise eesmärgil. Kohus ei tuvastanud A. Lebedeva ja J. Kiuru teo õigusevastasust välistavaid asjaolusid. J. Kiuru ja A. Lebedeva on kuriteo toimepanemises süüdi, sest nad mõlemad on täisealised ehk süüvõimelised ning kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei olnud tuvastatud J. Kiuru ja A. Lebedeva süüd välistavaid asjaolusid. 14 Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

sätestatud karistamise eesmärkidest, arvestades, et isiku karistuse aluseks on tema individuaalne süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt, kui sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval ka muid kergemaid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhistama. Narkootikumidega seotud kuriteod kuuluvad ühiskonnas levinumate kuritegude hulka. Taunitav on narkootikumide tarvitamine ja loogiline, et veelgi taunitavam on narkootilise aine edasiandmine ehk narkootikumide käibesse laskmine. Narkootikumide levitamine soodustab kuritegude toimepanemist ja muude õigusevastaste tegude sooritamist, ohustab rahvatervist tervikuna. J. Kiuru karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J. Kiuru pani toime esimese astme kuriteo, mille eest on võimalik karistada rahalise karistuse või vangistusega 3-st kuni 15 aastani. Tegemist on narkootikumidega seotud kuritegudest ühe rangemalt karistatava teoga. Veelgi suuremad karistused on ettenähtud üksnes alaealisi puudutavas narkokuriteos

§ 185lg 3.

J. Kiuru puhul tuvastas kohus narkootilise aine käitlemise perioodiks 2 kuud 6 päeva ( 66 päeva), mida ei saa pidada pikaajaliseks tegutsemiseks, kuid ei saa öelda, et tegemist oleks üksikteoga. Käitlemise intensiivsus on marihuaana 40 doosi ja 20 tabletti MDMA nädalas, mis on kohtu arvates piisavalt intensiivne, ehk marhuaana 5-6 doosi ja 3 tabletti MDMA päevas. Kui üks doos ja tablett maksis 100 krooni, siis päevane käive on vähemalt 800-900 krooni, kogi kuriteo toimepanemise ajavahemiku käigus tehtud käive on 52800-59400 krooni. Sellest rahast ühe viiendiku ( MDMA müümisest ¼) jätsid süüdistatavad endale. Käitlemise mahuks on kohus tuvastanud narkootilise aine ( marihuaana ja MDMA) suure koguse. Kuritegu on toime pandud grupis. J. Kiuru õpib Virumaa xxx Kasvatab alaealist 2007 aastal sündinud last. Kuriteo toimepanemisest on möödunud 1 aasta 8 kuud. Kuriteo toimepanemise ajal oli J. Kiuru alaealine, 17-aastane. J. Kiuru ona varem ühel korral karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 alusel ning ühel korral karistatud kriminaalkorras Viru Maakohtu 21.01.2008 kohtuotsusega esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest. J. Kiuru puhul peab kohus peamiseks, et karistus oleks selline, et isik ei paneks enam toime süütegusid. Kui isiku poolt uue kuriteo toimepanemise 15 risk on väike, siis ühiskonnale on tähtsam ja kasulikum isiku seadusekuulekale elule tagasipöördumine, mitte aga ühiskonnast isoleerimine ja isiku ülalpidamine vanglas. Kohtul ei ole andmeid, et peale 06.08.2008 oleks J. Kiuru uusi süütegusid toime pannud. Kriminaalhooldaja arvamusel (lk 139-143) uue kuriteo toimepanemise risk on suur, kriminaalhooldaja koostöö tegemisel ei olnud J. Kiuru piisavalt avatud ja kööstööle valmis, ja hoolimata eelnevale karistusele jätkas salalaadse kuriteo toimepanemist. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku kohaldada vangistust. Kohus leiab, et J. Kiuru puhul on uue, narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise risk on suur. Ta pani uue esimese astme grupilise narkokuriteo toime katseajal. Iseseisva sissetuleku puudumine suurendab ohtu, et ta võib uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et J. Kiuru tuleb karistada vangistusega,

§ 184lg 1 p 1,2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral.

Kuna J. Kiurul on veebruaris 2007 sündinud laps, kelle üle hoolt kannab süüdistatava ema Natalja Kiuru, peab kohus põhjendatuks kõigepealt arvestada alaealise lapse huvisid. Süüdistatava lapse huvi on muuhulgas ka selles, et ei katkeks lõplikult ema ja lapse vaheline suhe. Selles valguses peab kohus põhjendatuks, et vaatamata sellele, et J. Kiuru tuleb karistada juba teist korda esimese astme narkokkuriteo toimepanemise eest, võib J. Kiurule mõistetava vangistuse määr olla

§ 184

lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni alammäärale lähedane – 3 aastat 6 kuud vangistust. Kaitsja esitas kohtule taotluse

§ 61kohaldamiseks ehk J.

Kiurule karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära.

§ 61

sätestab, et erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus leiab, et kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi põhjendust, mida tuleks J. Kiuru puhul lugeda erandlikeks asjaoludeks. Kaitsja on osutanud sellele, et kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 2 aastat, süüdistataval on 3aastane laps, J. Kiuru õpib ja omandab eriala. Ta ei ole enam uusi süütegusid toime pannud. Kõik nimetatud asjaolud on kohtu poolt karistusemäära valimisel arvesse võetud. Kohus ei näe nimetatud asjaoludes midagi erandlikku. Ka muid erandlikke asjaolusid ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus karistuse mõistmiseks

§ 61kohaldamisega ehk alla seaduses sätestatud alammäära, tuleb jätta rahuldamata.

Kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub karistus vähendamisele 1/3 võrra, kandmisele kuulub 2 aastat 4 kuud vangistust. Kuna J. Kiuru poolt toimepandud kuritegu on Viru Maakohtu 21.01.2008 kohtuotsusega määratud 18-kuulisel katseajal, tuleb lähtudes

§ 65lg 2 mõista J.

Kiurule liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2 aastat 4 kuud eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 aasta võrra, mõistes liitkaristusena 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 16 kokku 2 päeva, kandmisele kuulub lõplikult 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. A. Lebedeva karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. A. Lebedeva pani toime esimese astme kuriteo, mille eest on võimalik karistada rahalise karistuse või vangistusega 3-st kuni 15 aastani. Tegemist on narkootikumidega seotud kuritegudest ühe rangemalt karistatava teoga. Veelgi suuremad karistused on ettenähtud üksnes alaealisi puudutavas narkokuriteos

§ 185lg 3.

A. Lebedeva tuvastas kohus narkootilise aine käitlemise perioodiks 2 kuud 6 päeva ( 66 päeva), mida ei saa pidada pikaajaliseks tegutsemiseks, kuid ei saa öelda, et tegemist oleks üksikteoga. Käitlemise intensiivsus on marihuaana 40 doosi ja 20 tabletti MDMA nädalas, mis on kohtu arvates piisavalt intensiivne, ehk marhuaana 5-6 doosi ja 3 tabletti MDMA päevas. Kui üks doos ja tablett maksis 100 krooni, siis päevane käive on vähemalt 800-900 krooni, kogi kuriteo toimepanemise ajavahemiku käigus tehtud käive on 52800-59400 krooni. Sellest rahast ühe viiendiku ( MDMA müümisest ¼) jätsid süüdistatavad endale. Käitlemise mahuks on kohus tuvastanud narkootilise aine ( marihuaana ja MDMA) suure koguse. Kuritegu on toime pandud grupis. A. Lebedeva õpibTäiskasvanute Gümnaasiumis 11.klassis. Kasvatab alaealist 2008 aastal sündinud last ( lapse vanus 1 aasta 8 kuud). Kuriteo toimepanemisest on möödunud 1 aasta 8 kuud. Kuriteo toimepanemise ajal oli A. Lebedeva alaealine, 16-aastane. A. Lebedeva ona varem viiel korral karistatud väärteokorras

§ 218lg 1 alusel ning Alkoholi seaduse rikkumise eest.

Kriminaalkorras karistatud ei ole. A. Lebedeva puhul peab kohus peamiseks, et karistus oleks selline, et isik ei paneks enam toime süütegusid. Kui isiku poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väike, siis ühiskonnale on tähtsam ja kasulikum isiku seadusekuulekale elule tagasipöördumine, mitte aga ühiskonnast isoleerimine ja isiku ülalpidamine vanglas. Kohtul ei ole andmeid, et peale 06.08.2008 oleks A. Lebedeva uusi süütegusid toime pannud. Kohus leiab, et A. Lebedeva tuleb karistada vangistusega,

§ 184lg 1 p 1,2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral.

A.Lebedeva pani toime küll esimese astme raske narkokuritegu, kuid see on esmaskordselt. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks, A. Lebedevale mõistetava vangistuse määr olla

§ 184lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni alammääras– 3 aastat vangistust.

Kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub karistus vähendamisele 1/3 võrra, kandmisele kuulub 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega kokku 2 päeva, kandmisele kuulub lõplikult 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. 17 Kriminaalhooldaja arvamusel ( lk 144-148) uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. A. Lebedeva oli varem 2008.aastal määratud ÜKT tegemisele, mis oli sooritatud edukalt. Tema ema on kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, seega puudub peres positiivne eeskuju. Kriminaalhooldaja teeb ettepanekumõista vangistust, kuid kohaldada

§ 74

ja vabastada A.Lebedeva karistuse kandmisest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile vasvavalt

§-le 75. Kohus leiab, et A. Lebedeva puhul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Ta pani toime esimese astme grupilise narkokuriteo, olles 16-aastane. Iseseisva sissetuleku puudumine suurendab ohtu, et ta võib uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et A. Lebedeva võib vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult, allutades käitumiskontrollile, määrates katseaega 18 kuud. Kuna A. Lebedeva on pragu 18-aastane, uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks oleks otstarbekohasene määärata talle täiendavaks kohutuseks osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates, eeskätt noortele ettenähtud sotsiaalabiprogrammides. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et A. Lebedeva tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1 alusel ja karistada vangistusega 3 aastat, Kr

MS § 238 kohaldamisega 2 aastat vangistust,

§ 74

ja 75 lg 1 alusel vabastada ta karistuse kandmisest tingimuslikult, määrates katseaega 18 kuud.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata A.

Lebedevale täiendavaks kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammides. Karistusaja hulka tuleb arvestada vahi all viibitud aega kokku 2 päeva. Kohus leiab, et J. Kiuru tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1,2 alusel ja karistada vangistusega 3 aastat 6 kuud, Kr

MS § 238 kohaldamisega 2 aasatat 4 kuud, Viru Maakohtu 21.01.2008 kohtuotsusega mõistetus karistuse liitmisega mõista liitkaristusena 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvestada vahi all viibitud aega kokku 2 päeva. Asitõendid A. Lebedeva elukohast ära võetud raha summas 10000 krooni, mis on deposiitarvel lk 93, tagastada A. Lebedevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. J. Kiurult ära võetud raha summas 961 krooni, mis on deposiitarvel lk 93, tagastada J. Kiurule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Prokurör esitas kohtule taotluse

§ 83

-1 alusel konfiskeerida raha summas 5000 krooni, ülejäänud summa 5961 krooni tagastada süüdistatavatele. Kohus leiab, et prokuröri taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. 18

§ 83

-1 lg 1 sätestab, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Ei ole vaidlust, et raha summas 961 kuulus J. Kiurule, raha summas 10000 krooni kuulus A. Lebedevale. J. Kiuru selgitas kohtuistungil, et raha 961 krooni, on toitja kaotuse pension, mis oli saadud 05.08.

1. A. Lebedeva selgitas kohtuistungil, et raha summas 10000 krooni, on summa, mis oli tal kogutud pikema ajal jooksul seoses rasedusega väljamakstud toetuste arvelt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et nimetatud rahasummad on süüteoga saadud vara. Ained marihuaana kaaluga 8,53 g ja 32 tabletti MDMA on hoiule jäetud EKEI-le. Loetletud ained tuleb jätta ekspertiisiasutusele NPAS § 7 lg 3 alusel Kõnekaart ja kasutamatud minigripppakikesed 193 tk, mis on kriminaaltoimiku juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p
2. Tõkend A. Lebedeva ja J. Kiuru tõkendiks valitud allkiri elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt, süüdimõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 kohaselt, menetluskuludeks on riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud ( § 175 lg 1 p 3), määratud kaitsja tasu ( § 175 lg 1 p 4), koopiate tegemise kulud ( § 175 lg 1 p 5), sundraha ( § 175 lg 1 p 9). Antud kriminaalasjas menetluskuludeks on: narkootilise aine ekspertiiside tegemise kulud– 6134 krooni, A. Lebedevale kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi kulud– 4460.40 krooni, A. Lebedevale kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi kulud –1072.80 krooni, J. Kiurule kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi kulud– 4460.40 krooni, J. Kiurule kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi kulud –1020 krooni, paljundamise kulud 109 krooni, igaühe süüdistatava kohta. Esimese astme kuriteo puhul sundraha summaks on 10875 krooni igaühelt süüdistatavalt. 19 Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatavate resotsialiseerimise väljavaateid, tuleb suurem osa menetluskulusid jätta riigi kanda, sest kohtukulude täielik summa käiks isikutele ilmselt üle jõu. Kohus leiab, et riigi kanda tuleb jätta ekspertiiside tegemise kulud, toimiku paljundamise kulud, samuti kaitsjatasud ning osaliselt ka sundraha summa. Kohus märgib, et tegemist on noortest süüdistatavatega. A. Lebedevalt ja J. Kiuru ülalpidamisel on väiksed lapsed. Võrreldes toitjakaotuspensioni suurusega, mis on J. Kiuru puhul 961 krooni, poleks kohtukulude tasumise kohustuse panemine ilmselt ebaproportsionaalne. Suurte rahaliste kohustuste panemine süüdistatavatele võib hakata häirima laste heaolu. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 11.10.10 Nooremreferent Liivi Õun