Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 05.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-11207 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave A

§76lg.4 määrata Hannes LAASILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Hannes LAASI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Hannes LAASI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Hannes LAAS kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Hannes LAAS karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt Hannes LAASILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) makstud tasu summas 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hannes Laasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Hannes Laas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8; §184 lg.1 ja §329 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud 17 päeva alates 11.03.2008. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides Tööalane nõustamine vanglas, Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Taastava õiguse programm. Kinnipeetav määrati vanglas majandustöödele, millest ta keeldus. Viru Vangla sotsiaaltöötaja andmetel on kinnipeetav vestlustel meelestatud äärmiselt negatiivselt, on vaenulik vanglaametnike ja kogu süsteemi suhtes. Kinnipeetav ei suuda nimetada viha maandavaid tegureid, ei soovi konsulteerida psühholoogiga ega vestelda sotsiaaltöötajaga. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat sugulased, sõbrad ja perekond. Viru Vangla finantsosakonna andmetel on kinnipeetaval tasumata hagisid summas 34 570 krooni. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav ema ja kasuisaga. Kinnipeetav on olnud amfetamiinisõltlane, on proovinud ka kanepit. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Sissetulekud mängis maha kasiinodes. Kinnipeetav on kahtlev, ei usalda ennast. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemustele. Kinnipeetav väljendab osaliselt kuritegelikke hoiakuid, on veendumusel, et täiesti seaduskuulekalt ei ole võimalik elada. Teatud vanglaametnikesse suhtub negatiivselt, käitub impulsiivselt, ei ole võimeline oma toimepandud tegusid analüüsima, süüdistab oma probleemides kõiki teisi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, tal on algharidus. Viru Vangla leiab, et kinnipeetava vabastamine kriminaalhoolduse alla on ennatlik, kuna vanglas ei ole ta ennast näidanud positiivsest küljest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%, neist vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 35%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, et anda talle võimalus tõestada, et lõpuks suudab ta elada ilma seadust rikkumata. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemisel järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala, alluda ettenähtud ravile, kui on selleks nõusoleku andnud ja mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Kriminaalhooldusametniku vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et ema on igati valmis poega toetama ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama emale kuuluvasse korterisse, mis on korralikult remonditud. Töökoha ja omapoolse toetuse on kinnipeetavale garanteerinud Ivo Järvmägi. Positiivselt mõjub kinnipeetavale lähedaste igakülgne toetus, kindla elukoha olemasolu ja loodetav võimalus tööle saada. Negatiivselt võib kinnipeetavat mõjutada endiste sõprade olemasolu ja vanglas tekkinud tutvusringkond. Risk on olemas ka seoses varasema narkootikumide tarvitamisega, samuti on kinnipeetaval varasemalt esinenud enesevigastamise ja suitsiidimõtteid ning käitumisprobleeme. Kinnipeetaval esinevad mõtlemise ja käitumisega seonduvad asjaolud, mis viitavad sellele, et ta võib olla ohtlik enesele ja teistele ning toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetaval puuduvad konkreetsed eesmärgid oma elu korraldamiseks tulevikus. Maakohtu istung Kinnipeetav Hannes Laas taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et peale abiellumist 2 kuud tagasi on tekkinud motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt. Narkootikume ei tarvita ta juba 2 aastat 7 kuud ning on vanglas käinud puidupingitöölise kursustel. 3 Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning tegi ettepaneku panna talle vabanemisel KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja rõhutas, et ka kriminaalhooldusametnik on leidnud, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võib anda häid tulemusi. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Uue kuriteo sooritas kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, neist 2 on käesoleval ajal kehtivad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 27.09.

1. Käesolevaks ajaks on kinnipeetava vangistuses viibinud 2 aastat 7 kuud, kanda jääb veel 11 kuud. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 11 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt 4 vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 11 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Korter koosneb kööktoast, kus on tehtud korralik kapitaalremont. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Nimetatud asjaolu on kriminaalhooldusametniku polt kontrollitud. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustas kuni abiellumiseni 2 kuud tagasi kinnipeetava ema, kes on jätkuvalt valmis igati oma poega ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Seoses abiellumisega on kinnipeetaval võimalik toetust saada ka abikaasalt. Peres kasvab ka 2-aastane tütar. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, et varasemalt on tema elus abikaasa ja isikliku perekonna toetus puudunud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid ca 34 570 krooni. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega muuhulgas käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat muuhulgas karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud nii alkoholi kuritarvitamist, kui narkootikumide tarvitamist. Samast iseloomustusest nähtub ka kinnipeetava soov vanglasse tagasi mitte sattuda. Selle kohta annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses on ta läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud Convictuse tugigrupi töös. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal enne tähtaega, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus jätkata 1-aastase katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogrammides osalemist. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava puhul on olnud olukordi, kus ta on kaotanud enesevalitsuse ja käitunud impulsiivselt. Samas nähtub samast iseloomustusest, et kinnipeetav on ka selle oma probleemiga vangistuses tegelenud ja läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid antud kinnipeetava puhul seotud eelkõige sõltuvusainete tarvitamise, mõtlemise 5 ja käitumisega. Maakohus leiab, et uue kuriteo riske on võimalik vähendada kriminaalhoolduse korras tehtava töö ja lisakohustuste panemisega katseajaks. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud muuhulgas narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 652,80 krooni. Maakohus leiab nimetatud summa olevat põhjendatud. Kuna taotlus kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus kaitsjatasu summas 652,80 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. 6 Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 18.10.2010 Nooremreferent Liivi Õun 7