Obsah (4)

§ 424§ 68§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2010.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-12893 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi Arvo Loren

kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav Arvo Lorents § 424 järgi Isikukood: 35409204211, xxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokuröri abi Pille Juhkov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, § 256¹; § 2564 lg 4; § 2565 lg 1 p 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Arvo Lorents

§ 424

järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 402 krooni), s.o. 12 060 (kaksteist tuhat kuuskümmend) krooni.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 03.10.2010-04.10.2010 s.o rahalise karistuse 6 päevamäära, (s.o 2412 krooni), seega kuulub kandmisele rahaline karistus 24 päevamäära s.o 9648 (üheksa tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) krooni.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võtta Arvo Lorents´ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Arvo Lorents´ilt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu 1 riigi õigusabi eest 600 (kuussada) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „Arvo Lorents 1-1012893 rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „Arvo Lorents, 1-10-12893 menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Arvo Lorents’it süüdistatakse selles, et tema 03.10.2010.a kella 22.00-22.05 ajal x linnas x mnt. ja x tn. ristmikul juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga xxxxxx, mõõtes tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 EST nr. ARAF-0005 tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks lõpliku tulemusena 0,77 mg/l alkoholi, seega juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 31 p1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku isik süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 402 krooni), s.o. 12 060 krooni.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 03.10.2010-04.10.2010 s.o rahalise karistuse 6 päevamäära, (s.o 2412 krooni), seega kuulub kandmisele rahaline karistus 24 päevamäära s.o 9648 krooni.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võtta Arvo Lorents´ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Arvo Lorents on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Arvo Lorents on varem kriminaalkorras karistamata. 2

§ 424

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades Arvo Lorents´i poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et Arvo Lorents on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid. Kohus leiab, et Arvo Lorents´ile tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni alammääras. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 30 päevamäära, s.o 12 060 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistatava päevasissetulek on 402 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 402 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summa 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 600 krooni. Anu Tammeniit kohtunik 3