4-10-2147/5

4-10-2147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2147 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Tõlk Natalja Senkevitš Väärteoasi Albert T kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna menetlusteenistuse 28.06.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2315,10,002360 Kaebuse esitaja Albert T(isikukood: xxx elukoht: xxx; määratlemata kodakondsusega, töökoht puudub) Kaitsja Leo Glückmann (Õigusbüroo Markus) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond Kohtuistungi aeg ja koht
3. september 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Albert T, kaitsja Leo Glückmann Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4, § 181 lg 1, § 301, VTMS § 2, § 23, § 38 lg 1, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas:
4. Rahuldada kaebus.
5. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna menetlusteenistuse 28.06.2010.a otsus väärteoasjas nr 2315,10,002360 ning lõpetada väärteomenetlus Albert T suhtes VTMS § 29 lg 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
6. Asitõendid - Albert T’lt ära võetud pakendid pulbrilise ainega, taimepuruga ja tablettidega -, mis asuvad Ida politseijaoskonnas ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemialaboris, hävitada kohtuotsuse jõustumisel
7. Jätta ekspertiisikulud 42 080 (nelikümmend kaks tuhat kaheksakümmend) krooni riigi kanda.
8. Välja mõista Albert T kasuks õigusabi tasu hüvitamiseks 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni riigi eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud 22.03.2010.a koostas Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna välijuht Albert Tsuhtes väärteoprotokolli selle kohta, et ta omas 22.03.2010.a kella 17:50 ajal väheses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritava väärteo. 28.06.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna menetlusteenistuse otsusega karistati Albert Td NPALS § 15’ järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni.. 12.07.2010.a esitas Albert T28.06.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna menetlusteenistuse otsusele kaebuse, milles palus lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2315,10,002360 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja soovis asja arutamist kohtuistungil. Kohus edastas kaebuse kohtuvälisele menetlejale. 16.08.2010.a teatas kohtuväline menetleja, et on nõus kaebuse rahuldamisega täies ulatuses ning ei soovinud osa võtta kohtuistungist. 19.04.2010.a ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites sisaldunud teralises pulbris ja taimepurus narkootilisi- ega psühhotroopseid aineid ei leidunud. 13.09.2010.a kohtuistungil palusid kaebaja ja kaitsja lõpetada väärteomenetluse, välja mõista riigi eelarvest kaitsjatasu 4800 krooni ja jätta ekspertiiskulu riigi kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega ning taotletus määras õigusabikulu hüvitamisega, samuti ekspertiiskulu riigi kanda jätmisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebaja ja kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja, uurinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast kaebuse suhtes, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse rahuldamise ja väärteomenetlusega, millega on loobunud menetlusalusele isikule esitatud süüdistusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-94-07 p 8 märkinud, et „Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus Albert T suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2 VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas on menetlusalune isik taotlenud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 4800 krooni. Kuna maakohus lõpetab käesolevas asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, esineb alus õigusabikulu hüvitamise taotluse rahuldamiseks. A. T kaitsja esitas kohtuistungil taotluse õigusabi osutamise eest kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 4800 krooni, sh käibemaks 800 krooni. Kaitsjatasu 4000 krooni koosneb tasust väärteoasja materjalidega tutvumise, tõendite ja kvalifikatsiooni hindamise, analoogsete väärteoasjade lahendamisel Riigikohtu lahendite analüüsi, kaebuse koostamise, kohtuistungil ettevalmistamise ja sellel osalemise eest. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud taotletud ulatuses kaitsjatasu väljamõistmisele vastu. Kohus leiab, et esitatud taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks ei ole siiski põhjendatud kogu taotletud määras, s.o. summas 4000 krooni. Kuivõrd kohtuväline menetleja oli enne kohtuistungi toimumist nõustunud kaebuse rahuldamise ja väärteomenetluse lõpetamisega ning kaebaja oli sellest teadlik, ei ole põhjendatud õigusabikulu hüvitamine kohtuistungi ettevalmistamiseks märgitud 2 tunni eest. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu hüvitamine on põhjendatud 6 tunni eest, s.o arvestuslikult summas 3000 krooni, millele lisandub vastavalt taotlusele käibemaks 20%, s.o 600 krooni. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab need menetluskulud riik. Samuti jäävad riigi kanda narkootilise aine ekspertiisi kulud 42 080 krooni. Menetlusalune isik ja kaitsja on kohtuistungil avaldanud, et ei soovi ühegi menetlusaluselt isikult ära võetud ja ekspertiisi saadetud aine ega pakendi tagastamist ning on nõus nende hävitamisega. Kohus on seisukohal, et sellise kinnituse alusel saab lugeda väärteoasjas olevad asitõendid väärtusetuteks ja need saab määrata pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Marie Tammsaar Kohtunik 3