Kohustada Anatoli PURTOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Anatoli PURTOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Anatoli PURTOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Anatoli PURTOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Purtovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anatoli Purtov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 2 kuud 21 päeva alates 21.10.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav õppis kutseharidussüsteemi õppes abikokaks, osales riigikeeleõppe algtaseme kursusel, osaleb edasijõudnute kursusel ja osales võrkpalliturniiril. Kinnipeetaval on rahalised kohustused summas 91 484,27 krooni, vanglas töötanud ei ole. Kinnipeetava suhted lähedastega on head, elukaaslasega toimuvad sageli kokkusaamised. Kinnipeetav on proovinud amfetamiini, kanepit ja marihuaanat, kuid sõltuvust eitab. Kinnipeetav õigustab oma tegusid, tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst. Kinnipeetav soovib elada seaduskuulekalt, kuid leiab, et oskusi jääb selleks väheks, kuna ta on vähe viibinud vabaduses. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused, üldiselt ei käitu kinnipeetav agressiivselt, kuid on olnud juhtumeid, kus kasutas füüsilist jõudu. Korduv karistatus näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist ühiskonda ja kehtivatesse õigusnormidesse. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, teeb nendega koostööd vaid omakasu eesmärgil. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib neljandat korda. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 18%. 2 Vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud tasakaalukalt, ametnikega ega kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole. Negatiivseks aspektiks on korduvkaristatus, positiivseteks aspektideks lähedase toetus, elu- ja töökoha olemasolu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et formaalselt sobib kinnipeetav kriminaalhooldusele, kuna tal on kindel elukoht, töökoht ja toetav võrgustik. Negatiivne asjaolu on see, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kriminaalhooldajal puudub veendumus selles, et ta on teinud sellest järeldusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle kohtu määratud ajaks; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega; osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama Maardusse, korter on 3-toaline ja heas korras. Kinnipeetava elukaaslase sõnul on kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda tööle, kuid töökoha andmeid elukaaslane ei teadnud. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat perekond ja on valmis toetama ka vabanemise korral kuni oma töötasu saamiseni. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: risk seoses suhete ja elustiiliga on minimaalne; risk seoses sõltuvustega puudub; risk seoses majandusliku olukorraga on minimaalne; risk seoses hoiakutega on olemas. Maakohtu istung Kinnipeetav Anatoli Purtov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on valmis kõiki käitumiskontrolli nõudeid katseajal täitma. Prokuröri abi Aivar Lembit toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vangistuse ajal on talle määratud üks distsiplinaarkaristus, mis ei ole käesoleval ajal enam kehtiv. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud põhiliselt distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel 3 pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise heas korras korteriga. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx. Lisaks sellele kinnitas kinnipeetav maakohtu istungil, et teise töökohana kavatseb ta tagasi minna tööle haiglasse, kus töötas enne vangistust. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kuhu kuuluvad elukaaslane, kellega on kinnipeetav koos elanud juba 7 aastat, 5-aastane poeg, ema koos elukaaslasega, vend ja õde. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetaval vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametnikule olemas järelevalve ja toetus ka kodust. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tema toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leiab, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele. Ainsaks uue kuriteo toimepanemise riskiks peab kriminaalhooldusametnik korduvkaristatust. Maakohus nõustub selle seisukohaga, et korduvkaristatus on uue kuriteo sooritamise risk, kuid leiab samuti, et nimetatud riksi saab kriminaalhoolduse käigus lisakohustuste panemisega vähendada. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud 4 - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 18.10.2010 Nooremreferent Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.