Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 05.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-6631 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave AR

§76lg.4 määrata Heiko PUUSEPALE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Heiko PUUSEPPA katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Heiko PUUSEPPA katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist asuda kas omandama üldharidust Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis või seal vabade kohtade puudumisel tööle või võtta enda töötuna Töötukassas arvele - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Heiko PUUSEPP kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Heiko PUUSEPP karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus ja määrata tema poolt Heiko PUUSEPALE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 600 (kuussada) krooni (s.h. materjalidega tutvumine 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) makstud tasu summas 600 (kuussada) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heiko Puusepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Heiko Puusepp on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.03.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §61, §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 28 päeva alates karistuse täitmisele pööramisest. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav jätkab vanglas hariduse omandamist 11ndas klassis, lõpetas elektritööde kursuse, sooritas autokoolis MEWO B-kategooria sõiduki juhiloa eksami, lõpetas puidutöö kursused ning osales sotsiaalprogrammides Agressiooni asendamise treening ja Eluviisitreening. Vangistuses keegi kinnipeetavat materiaalselt ei toeta. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 47 794 krooni. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud, samuti on kinnipeetaval kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Kinnipeetava seletustest jääb mulje, et ta on teiste poolt mõjutatav, seda näitab ka eelnev käitumine vabaduses, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav suhtleb ema, venna ja sõpradega kirja teel. Vabaduses tarvitas kinnipeetav tihti alkoholi, joobes on ette tulnud füüsilisi konflikte. Narkootikumidest on kinnipeetav tarvitanud amfetamiini ja kanepit ning viibinud võõrutusravil psühhiaatriakliinikus. Peale ravi jätkas narkootikumide tarvitamist, on tegelenud vahendamisega. Kinnipeetav kaldub moonutama ühiskonna poolt kehtestatud norme ja reegleid, ametnikega suhtlemisel on reserveeritud ja ettevaatlik. Kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on pigem väline, tal jääb puudu oskustest näha riskitegureid. Kinnipeetaval on diagnoositud psüühikahäire. Vestlusel on kinnipeetava enesehinnang kõrgendatud, probleeme esimese reaktsioonina ei tunnista. Kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale vastavad suhtlemisoskused, võib väita, et ta tüdineb kergesti, käitub tihti hetketuju ajel, ei tunnista probleemide olemasolu, on neid lahendanud ebaefektiivselt, tema tulevikueesmärgid on mittekonkreetsed. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 19%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et see on otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht või võtta end arvele Töötukassas, jätkata õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, läbida vabatahtlikult narkojoobe kontroll kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetava ajavahemiku järel. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema elukaaslasele kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava ema elukaaslane on neli korda kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal allutatud kolmandat korda käitumiskontrollile. Kinnipeetava elamaasumisega tema korterisse on nõustunud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid ta soovib asuda edasi õppima xxx xxx. Kinnipeetava ema töötab ja saab palka xxx krooni, ema elukaaslane saab pensioni ja käib juhutöödel. Kinnipeetav on varem olnud määratud kriminaalhooldusele, katseaja esimesel poolaastal pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning kriminaalne suhtlusringkond. Maakohtu istung Kinnipeetav Heiko Puusepp taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et vangla on tema puhul oma eesmärgi täitnud. 3 Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et talle tuleb panna KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Kaitsja vandeadvokaat Eduard taotlust. Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Tartu Maakohtu 12.02.2007 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega tingimisi, katseaja nõudeid kinnipeetav ei järginud ja pani uue kuriteo toime katseajal. Vangistuse ajal kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 16.06.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, tegemist on noore inimesega, vangistuses on ta viibinud 1 aasta 5 kuud ja kanda on karistust veel 9 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 9 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete 4 keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 9 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama 2-toalisesse kinnipeetava elukaaslasele kuuluvasse korterisse, kus talle on ette nähtud omaette tuba. ema Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil soovib kinnipeetav asuda omandama üldharidust. Nagu nähtub xxx 17.08.2010 garantiikirjast nr.21.3-5/16046, on nimetatud kool vabade kohtade olemasolul nõus kinnipeetava võtma vastu 11 klassi õpilaseks. Kuigi tegemist on tingimuslikult antud garantiiga, leiab maakohus, et juhul, kui kooli vabad kohad puuduvad, saab kinnipeetav poolt uue kuriteo toimepanemise riski seoses suure hulga vaba ajaga vähendada talle katseajaks täiendava lisakohustuse – tööleasumise kohustuse - panemisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud elektritööde kursused, puidutöö kursused ja sooritanud B-kategooria juhiloa eksami. Nimetatud asjaolud annavad kinnipeetavale suurema võimaluse tööjõuturul konkureerimiseks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub ennekõike tema ema, kellega kinnipeetava suhted on head ja ema on valmis poega toetama. Lisaks kuulub võrgustikku ka ema elukaaslane, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibib praegu samuti katseajal käitumiskontrolli nõuete järgimisega. Kuigi lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega ei ole kinnipeetaval katseajal soovitav, annab see antud kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekalt ja õigusrikkumisi toime panemata. Asjaolust, et kinnipeetaval tuleb ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama ühte korterisse kriminaalkorras karistatud isikuga, mistõttu lävimine ühe sellise isikuga on arusaadav, tuleb kinnipeetaval teada anda kriminaalhooldusametnikule. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 47 794 krooni. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega muuhulgas käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist, võõrutusravil viibimist ja pärast ravi tarbimise jätkamist. Kinnipeetava maakohtu istungil väljendatud soovist sõltuvusest vabaneda annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses on ta läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal enne tähtaega, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna 5 kohustus jätkata 1-aastase katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogrammides osalemist. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava puhul on olnud olukordi, kus alkoholijoobes on ette tulnud mõningast agressiivset käitumist. Samas nähtub samast iseloomustusest, et kinnipeetav on ka selle oma probleemiga vangistuses tegelenud ja läbinud sotsiaalprogrammi Agressiooni asendamise treening. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid antud kinnipeetava puhul alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning kriminaalne suhtlusringkond. Maakohus leiab, et nimetatud uue kuriteo riske on võimalik vähendada kriminaalhoolduse korras tehtava töö ja lisakohustuste panemisega katseajaks. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist kas asuda omandama üldharidust tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis või seal vabade kohtade puudumisel tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Õppima või tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab see kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab 6 kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsjana vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 600 krooni. Maakohus leiab nimetatud summa olevat põhjendatud. Kuna taotlus kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus kaitsjatasu summas 600 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 18.10.2010 Nooremreferent Liivi Õun 7