Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-05-1056 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Pavel GRJAZEV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Dmitri RÕBINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Dmitri RÕBIN sünd. 22.09.1979, isikukood 37909223715, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 17.05.2005 ja lõpp 16.05.2015 Jätta Dmitri RÕBIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Rõbini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Rõbin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 ja §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat alates 17.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 7 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas kutseharidussüsteemis 1 keevitajaks ja osales vestlusel sotsiaaltöötajaga peresidemete hoidmise teemal. Vangistuses toetavad kinnipeetavad majanduslikult vanemad. Kinnipeetaval on suhted elukaaslase ja vanematega, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetav on olnud haiglas arvel diagnoosiga oopiuminarkomaania, ka kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega. Üldiselt ei ole kinnipeetav agressiivne, kuid pingelises olukorras võib kasutada vägivalda. Probleemide lahendamiseks võib otsida kiireid tulemusi ja kasu, kordab oma vigu, ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Kinnipeetav on 8 korda kriminaalkorras karistatud, tal on omandatud kuritegelik mõtteviis. Vangistuses viibib kinnipeetav kuuendat korda. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see oleks ennatlik, kuna kinnipeetav ei ole eelnevast mitmest vanglakaristusest siiani enda jaoks mitte mingeid õigeid järeldusi teinud ja tema poolt toimepandud kuritegude iseloom on muutunud aina ühiskonnaohtlikumaks. Kriminaalhooldusametnik soovitab kinnipeetaval läbida vanglas järgmised sotsiaalprogrammid: Sotsiaalsete oskuste treening, Peresuhete säilitamise programm, Viha juhtimine; taotleda tööalast rakendust tööharjumuse ja -vilumuse omandamiseks ja vormistada kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda koos elukaaslase ja tütrega elama kinnipeetava emale kuuluvasse 2toalisesse korterisse. Garanteeritud töökoht ja pikaajaline tööharjumus kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava suhtes on menetluses 57 täiteasjas üldsummaga umbes 50 000 krooni. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: noorukieast käitumisnormina väljakujunenud kriminaalne mõtteviis ja käitumine, enamikus kriminaalne ja sotsiaalselt riskigruppi kuuluv tutvusringkond, perekonna suutmatus olukorda mingil moel muuta, perekonna senine madal kasvatuslik ja kõlblik autoriteet. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kinnipeetava poolt on uue kuriteo toimepanemise risk väga suur, sest: kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud juba 8 korda ning kandnud kõik senised karistused vanglas, samuti on ta toime pannud hulgaliselt õigusrikkumisi, mis kõik näitab kinnipeetava ühiskonna- ja sotsiaalset ohtlikkust; kinnipeetava ema ja eeldatav elukaaslane ei ole siiani mingil moel suutnud kinnipeetava käitumist mõjutada positiivselt; kinnipeetaval puudub pikaajaline töövilumus ja -kogemus. Maakohtu istung Kinnipeetav Dmitri Rõbin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et töökoht on tal vabaduses olemas, tasuda on jäänud vaid 3 hagi ainult ja alates 2010 suvest töötab ta vanglas keevitajana. Prokuröri abi Pavel Grjazev maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, millest vanglas on karistust kandnud kuuel korral. Käesoleval ajal kannab karistust raske I astme rahvatervisevastase ning I astme varavastase süüteo eest. Kinnipeetavale mõistetud 10-aastasest vangistusest on ta ära kandnud 5 aastat 4 kuud ja kanda jääb veel 4 aastat 8 kuud. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, leiab maakohus, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud ära veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Kuna kinnipeetav on varasemalt korduvalt karistatud ja varasematest karistustest ei ole ta enda jaoks mingeid järeldusi teinud, leiab maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole käesolevaks ajaks veel täidetud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 7 distsiplinaarkaristust, neist 1 on veel kehtiv. Seega on kinnipeetav isikuks, kes ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda koos elukaaslasega elama emale kuuluvasse korterisse, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava elukaaslane koos tütrega ja mille eest tasub makseid kinnipeetava ema. Kuigi kindla ja elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha olemasolu iseenesest on positiivne, tuleb arvestada ka asjaolu, et samad tingimused olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust. Seega ei hoia kindla elukoha olemasolu ja lähedaste toetus kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei ole talle teada kinnipeetavale vabanemise korral garanteeritud töökoha olemasolu. Kinnipeetav esitas maakohtule garantiikirja xxx, kuhu tagatakse talle töökoht abitöölisena. Kuigi töökoha olemasolu on antud positiivne, ei ole sellel alusel kinnipeetava vabastamine võimalik, kuna töökoht on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata. Kinnipeetaval on põhiharidus, puuduvad töökogemused ja -vilumus, mistõttu tema sobivust garanteeritavale töökohale on ilmselgelt vajalik kontrollida. Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad ema ja elukaaslane. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetava ema ise kinnitanud, et on püüdnud poega mõjutada positiivseteks muutusteks, kuid siiani ei ole see õnnestunud. Seega ei suuda lähedaste toetus kinnipeetavat mingilgi määral vabaduses muuta ja kuritegude toimepanemisest tagasi hoida. 3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav otsib probleemide lahenduseks kiireid tulemusi ja kasu. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, toimepandud kuritegude raskust ja lähedastega mittearvestamist, leiab maakohus, et uue kuriteo toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on endiselt suur. Selleks, et vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, on kinnipeetaval soovituslik läbida talle vajalikud sotsiaalprogrammid, mis on soovitanud kriminaalhooldusametnik, ning töökogemuse ja -harjumuse säilitamiseks jätkata töötamist. Sotsiaalprogrammide läbimine on kindlam ja tulemuslikum vangistuses viibides. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuetega ja eriti range distsipliini järgimine. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib niivõrd pika katseaja probleemideta. Seda seisukohta toetab ka kinnipeetava käitumine vangistuses. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole õigustatud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.05.
- Seega on kinnipeetaval võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 08.10.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4