KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12587 (09730000586) Kohtunik Eha Popova Kriminaalasi J R süüdistuses

§ 418

lg 1 ja 418-1 lg 1 järgi Kahtlustatav JR eluk xxx, ik 36702092723, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, J. R T OÜ, varem kriminaalkorras karistamata, RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus J R kahtlustuses

§ 418lg 1 ja 418-1 lg 1 järgi. Kohustada J R Kr

MS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel maksma riigituludesse 3000 krooni ning tasuma riigituludesse menetluskulud summas 4410 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 13.11.2010.a. Vastavalt

§ 83lg 4 konfiskeerida sileraudne 32 kaliibriline jahipüss R-32 nr.

34007; sileraudne 16 kaliibriline jahipüss BM nr.X685; Petrovi eestlaetav jahipüss, kaliiber 7 liini ( 17,7

1. mm)nr. 11711; eestlaetav jahipüss TOZ, kaliiber 7 liini ( 17,7
2. mm)nr. 252 253 ; 5,6 mm ( 22LR) kaliibriline revolver Taurus mudel 94 nr. LG85229; 7,62 kaliibriline poolautomaatne püstol TT (Tokarev); 62 mm kaliibriline kuulipilduja Vector SS77 nr. L9 000932, samuti 31 padrunit. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Kriminaalasjas alustati menetlust 27.08.2009.a.

§ 418lg.1 ja 418 lg.1 tunnustel seoses sellega, et 27.08.2009.a.

loovutas J R Põhja Politseiprefektuurile omal algatusel 4 jahipüssi, 1 kuulipilduja, 1 revolvri, 1 püstoli, 83 püstolipadrunit kal 6,72 ja 98 püstolipadrunit kal 9mm. Tulirelvaekspertiisiga on tuvastatud, et ekspertiisiks esitatud sileraudne 32 kaliibriline jahipüss R-32 nr. 34007; sileraudne 16 kaliibriline jahipüss BM nr.X685; Petrovi eestlaetav jahipüss, kaliiber 7 liini (17,7

1. mm)nr. 11711; eestlaetav jahipüss TOZ, kaliiber 7 liini ( 17,7
2. mm)nr. 252 253 ; 7,62 mm kaliibriline kuulipilduja Vector SS77 nr. L9 000932; 5,6 mm ( 22LR) kaliibriline revolver Taurus mudel 94 nr. LG85229 ja 7,62 kaliibriline poolautomaatne püstol TT (Tokarev) kuuluvad tulirelvade hulka ja on laskekõlbulikud. Samuti on tulirelvaekspertiisiga tuvastatud, et kõik 181 ekspertiisiks esitatud padrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, nendest 150 padrunit on laskekõlbulikud. Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile, kuulub kuulipilduja Vector SS77 nr. L9 000932 automaattulirelvade ehk tsiviilkäibes keelatud relvade hulka ( Relvaseaduse § 20 lg.1 p.5 mõistes). Eeltoodu alusel esitati J R 25.08.2010.a. kahtlustus

§ 418

lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omandas umbes 1990-l aastas 32 kaliibrilise jahipüssi R-32 nr. 34007; umbes 2003-2004.a.-l 16 kaliibrilise jahipüssi BM nr.X685; umbes 2005-2006.a.-l Petrovi eestlaetava jahipüssi, kaliiber 7 liini ( 17,7

1. mm)nr. 11711 ja eestlaetava jahipüssi, kaliiber 7 liini ( 17,7
2. mm)nr. 252 253 ; umbes 1992.a.-l 5,6 mm ( 22LR) kaliibrilise revolvri Taurus mudel 94 nr. LG85229 ; umbes 1999.a.-l 7,62 kaliibrilise püstoli TT, 83 tk 7,62 cal padruneid ning 98 tk 9,19 cal padruneid. Kõik loetletud relvad kuuluvad laskekõlbulike tulirelvade hulka. Padrunid kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Omandatud tulirelva ja laskemoona hoidis J R erinevates kohtades, s.h. ka elukohas, omamata selleks Relvaseaduse § 33 kohaselt vastavat luba. Samuti esitati J R kahtlustus

§ 418

-1 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises , mis seisnes selles, et tema omamata Relvaseaduse § 32 kohaselt vastavat luba omandas u. 19961997.a.-l 7,62 mm kaliibrilise kuulipilduja Vector SS77 nr. L9 000932 ( mis on tsiviilkäibes keelatud relv Relvaseaduse § 20 lg.1 p.5 mõistes) ning hoidis selle enda juures kuni 27.09.2009.a. Kahtlustatavana üle kuulatud J R tunnistes end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos ja andis ütlusi selle kohta, et tõepoolest omandas kahtlustuses märgitud ajal loetletud tulirelvad ja laskemoona, mida hoidis erinevates kohtades (metsas peidetuna või kodus relvakapis). Tema alati jälgis, et relvad oleksid teistele inimestele kättesaamatud. Ootas kogu aeg relvade legaliseerimisvõimalust, tahtis teha endale kollektsiooni. Aastast 1990 omab relvaluba jahipidamiseks. Järjekordse relvaloa vahetuse käigus küsis politseilt legaliseerimisvõimalusest, politseis vastati, et kui toob relvad vabatahtlikult politseisse, siis kriminaalkaristust ei saa. Peale selle korjas tema kõik endal olnud registreerimata relvad ja padrunid kokku ja viis politseisse 20.05.2010.a. esitas ta Põhja Politseiprefektuuri lubadetalitusele taotluse relvaloa saamiseks järgmistele politseile loovutatud relvadele: sileraudsele 16 kaliibriline jahipüssile BM nr.X685; Petrovi eestlaetavale jahipüssile( IŽ), kaliiber 7 liini ( 17,7

1. mm)nr. 11711; eestlaetavale jahipüssile TOZ, kaliiber 7 liini ( 17,7
2. mm)nr. 252 253; ja 5,6 mm ( 22LR) kaliibriline revolvrile Taurus, mudel 94 nr. LG85229. Need relvad palub R talle tagastada peale kriminaalasjas lõpliku otsuse vastuvõtmist. Põhja Prefektuuri andmetel seisuga 25.08.2010.a. ei ole J R taotlus Põhja Prefektuuri lubadetalituse poolt rahuldatud, ehk sileraudne 16 kaliibriline jahipüss BM nr.X685; Petrovi eestlaetav jahipüss( IŽ), kaliiber 7 liini ( 17,7
3. mm)nr. 11711; eestlaetav jahipüss TOZ, kaliiber 7 liini ( 17,7
4. mm)nr. 252 253; ja 5,6 mm ( 22LR) kaliibriline revolver Taurus, mudel 94 nr. LG85229 ei ole J R nimele registreeritud. Kriminaalmenetluse kulud moodustavad 4410 krooni (tulirelvaekspertiisi maksumus). Prokurör leiab, et J. R suhtes on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg.1 ja 4 lubavad kohtul prokuratuuri taotlusel oma määrusega kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutusel lõpetada, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. J R on varem karistamata isik. Tema süüd kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti tuleb arvestada, et J R vabatahtlikult ja omal algatusel loovutas politseile ebaseaduslikud relvad ja laskemoona. Seega on prokuratuur seisukohal, et J R süü temale inkrimineeritud kuritegudes ei ole suur. Samuti puudub avalik menetlushuvi J.R suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks. J R nõustub KrMS § 202 lg. 1 ja 4 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on võtnud endale KrMS § 202 lg.2 p.2 alusel kohustuse maksta kindel summa- 3000 krooni- riigituludesse ühe kuu jooksul pärast kohtumääruse tegemist, samuti on R nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud 4410 krooni ühe kuul jooksul pärast kohtumääruse tegemist.

§ 421

kohaselt võib kohus konfiskeerida

§ 418

ja

§ 418

-1 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt

§ 83

sätestatule.

§ 83sätestab süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimist.

Vastavalt

§ 83

lg 4le vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub, konfiskeeritakse. Käesoleval ajal on kuriteo objektid- J R`i poolt loovutatud relvad ja laskemoonad politsei poolt hoiustatud alljärgnevalt: 1. Põhja politseiprefektuuri relva ja laskemoonahoiuruumis asuvad sileraudne 32 kaliibriline jahipüss R-32 nr. 34007; sileraudne 16 kaliibriline jahipüss BM nr.X685; Petrovi eestlaetav jahipüss, kaliiber 7 liini ( 17,7

1. mm)nr. 11711; eestlaetav jahipüss TOZ, kaliiber 7 liini ( 17,7
2. mm)nr. 252 253 ; 5,6 mm ( 22LR) kaliibriline revolver Taurus mudel 94 nr. LG85229 ja 7,62 kaliibriline poolautomaatne püstol TT (Tokarev), samuti 31 padrunit ( ülejäänud 150 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus). 2. 7,62 mm kaliibriline kuulipilduja Vector SS77 nr. L9 000932 asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Kuivõrd J R puudub nende esemete omamiseks vajalik luba, siis nimetatud tulirelvad ja laskemoon tuleb konfiskeerida. J R on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg.6 alusel kriminaalmenetluse. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ning ta kohustub maksma kindla summa riigituludesse ning tasuma menetluskulud. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1; 202 lg 2 p 1, 2. Eha Popova Kohtunik