KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2010, Tartu Kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2761 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu Väärteoas

§ 180

lg 1 alusel mõista Jaan Pihult riigieelarvesse välja postikulu 32 (kolmkümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud Lõuna Prefektuur edastas 30.08.

1. a Tartu Maakohtule Jaan Pihu väärteomaterjalid väärteoasja nr 2602,10,005086 kohtulikuks arutamiseks vastavalt VTMS § 83 p-le 2 ja §-le
2. 07.08.
3. a Lõuna Prefektuuri vanemkonstaabel Alvar Riismandeli poolt koostatud väärteoprotokolli nr 2602,10,005086 kohaselt juhtis Jaan Pihu
4. augustil
5. a kell 07.58 Tartu linnas Ringtee tänaval sõiduautot Ford Scorpio reg. xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles sama kvalifikatsiooniga väärteo eest varem, s.o 29.10.
6. a sõiduki juhtimiselt juba kõrvaldatud. Sellega rikkus Jaan Pihu liikluseeskirja (LE) § 70 p 1, liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 ja § 22 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 741 lg 2 sätestatud väärteo. Jaan Pihu ütluste kohaselt on tal mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamiseks autokool läbitud, aga riiklikku eksamit ei ole veel sooritanud ja seega juhtimisõigust omandanud. Juhtima asumist põhjendab Jaan Pihu sellega, et isik, kes pidi tegelikult autot juhtima, oli veel alkoholijoobes ning seetõttu asus tema juhtima. Tunnistaja Sander Hirmo ütluste kohaselt teostas tema koos Alvar Riismandeliga 07.08.
7. a liiklusjärelevalvet Tartu linnas Ringtee tänaval. Kell 07.58 peatas Alvar Riismandel Riia tänava poolt Viljandi maantee suunas liikunud sõiduki Ford Scorpio reg. nr-ga xxx, mida juhtis Jaan Pihu. Kontrollimisel selgus, et Jaan Pihul puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, teda on sama teo eest varasemalt korduvalt karistatud ning mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Jaan Pihu ise oma väärtegu ei vaidlustanud, tunnistas, et tal on ARK-is riiklikud eksamid sooritamata ning sõiduki juhtima asumist põhjendas asjaoluga, et ta oli oma seltskonnas ainuke kaine isik. Põhja Prefektuuri 29.10.
8. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Jaan Pihu mootorsõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu alates 29.10.2009 kell 22.05 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Kohtuistungile Jaan Pihu ei ilmunud, kuigi kutse oli temale isiklikult kätte toimetatud 07.09.
9. a. VTMS § 90 lg 1 alusel arutati väärteoasja kohtus menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et Jaan Pihu on toime pannud väärteoprotokolls kirjeldatud väärteo ning palus teda karistada arestiga 5 päeva. Karistuse valikut põhjendas kohtuväöise menetleja esinadaja sellega, et isikut on varasemalt korduvalt mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimise eest ja temale erinevate väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata, mis näitab isiku vastutustundetust. Kohtuotsuse põhjendid Kohus, arvestades kohtuvälise menetleja seisukohaga, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Jaan Pihu tuleb süüdi tunnistada LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises
10. augustil
11. a ning karistuseks mõista temale taotletud viis päeva aresti. LS § 741 lg 2 väärteokoosseis sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. LE § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas juhtimisõigust tõendav dokument ning ta peab selle politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel neile esitama. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Jaan Pihu poolt temale süüksarvatava väärteo toimepanemise tuvastamiseks on esmalt vaja tõendada Jaan Pihu poolt 07.08.
12. a Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõiduki juhtimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluta. Põhja Prefekrtuuri 29.10.
13. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses( tl. 5) nähtub, et 29.10.2009.a. kõrvaldati Jaan Pihu mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Kuna Jaan Pihu on ise andnud ütluseid selle kohta, et tal puudus 07.08.
14. a mootorsõiduki juhtimise õigus ning kohtule ei ole esitatud vastupidist tõendavaid materjale, siis ei ole kohtul alust kahelda selles, et Jaan Pihu oleks vahepeal juhtimise õiguse omandanud ning Põhja Prefektuuri 29.10.
15. a Jaan Pihu juhtimiselt kõrvaldamise otsus ei oleks jätkuvalt kehtiv. Jaan Pihu poolt 07.08.
16. a kell 07.58 Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõiduki juhtimine on tõendatud ka 9.11.2009 Põhja Prefektuuri otsus JaanPihu poolt LS § 741 lg. 2 toime pandud väärteo kohta (karistusregistri andmed toimikus), Lõuna Prefektuuri 07.08.
17. a väärteoprotokolli nr 2602,10,005086 ja tunnistaja Sander Hirmo ütlustega. Asjaolu, et Jaan Pihul puudus mootorsõiduki juhtimise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus, tõendavad Jaan Pihu enda ütlused, mis on fikseeritud väärteoprotokollis ning tunnistaja Sander Hirmo ütlused, mille kohaselt tuvastasid nemad koos väärteoprotokolli koostanud Alvar Riismandeliga, et mootorsõidukit juhtinud Jaan Pihul ei olnud juhtimise ajal omandatud mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega on tõendatud Jaan Pihu poolt LS § 741 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmine. Subjektiivsest küljest tegutses Jaan Pihu LS § 741 lg 2 väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Jaan Pihu oli teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning et ta oli Põhja Prefektuuri 29.10.
18. a otsusega mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimise õiguse saamiseni kõrvaldatud, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtima asuda. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on ka varasemalt Jaan Pihut mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimise eest karistatud, seega pidi ta olema ka teadlik sellest, et nimetatud tegu on väärteona karistatav. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Jaan Pihu teos puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 741 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus ei ole tuvastanud Jaan Pihu teos kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et Jaan Pihu on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras ja väärteokorras, sealhulgas liiklusseaduse alusel ja ka ilma juhtimise õiguseta juhtimise eest, kuid isik on jätkanud süütegude toimepanemist, näidates üles hoolimatut suhtumist õiguskorda. Samuti arvestab kohus sellega, et varasemalt on Jaan Pihu jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata, mis näitab et isik ei soovi oma tegude eest vastutust võtta ega ennast rehabiliteerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jaan Pihule tuleb karistus mõista sanktsiooni raskema karistusliigi raames. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Arvestades Jaan Pihu süü suurust, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning asjaolu, et Jaan Pihule ei ole varasemalt väärteokorras aresti mõistetud,Lõuna Prefektuuri taotlust aresti suuruse osas, leiab kohus, et on põhjendatud Jaan Pihule sanktsiooni esimesse kolmandikku jääva karistuse mõistmine. Eeltoodu põhjal karistab kohus Jaan Pihu viie päevase arestiga. Kohtu seisukoht menetluskulude osas VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulu, välja arvatud need, mis loetakse eri- ja lisakuludeks. Käesolevas väärteoasjas kohtul seoses menetlusega tekkinud postikulu summas 32 krooni, mida tuleb

§ 175

lg 1 p 10 alusel lugeda menetluskuluks ning mis tuleb Jaan Pihult riigieelarvesse välja mõista. Peet Teidearu Kohtunik