← Eesti

1-10-11262/4

Kriminaalasi nr 1-10-11262 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04 oktoober 2010 a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11262 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

§ 68

alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 3 kuud 28 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.08.2004.a ja lõpeb 08.04.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 22.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 03.09.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega 1

(2)vangistusest vabastamise otsustamiseks. 04.10.2010.a seisuga on Ivo Karu kandmata karistusaeg 1 aasta 6 kuud 4 päeva vangistust. Ivo Karu on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 29.05.1992.a Jõgeva Maakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 88 lg 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 2) 16.02.1999.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1, § 130 lg 2 p 2, 3 ja § 128 lg 1 järgi 2 aastat 7 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2001.a otsusega; 3) 16.03.1999.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi 20 päeva aresti. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Ivo Karu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta Ivo Karu ennetähtaegset vabastamist, kuna süüdimõistetul puudub elukoht, kuhu vabanemise järel elama asuda, teda on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Samuti pole Ivo Karu poolt vangistuses viibitud aeg piisav arvestades toimepandud kuriteo raskust. Ivo Karu ise selgitas, et loodab vabanedes leida endale mõne üürikorteri elamiseks. Teda on lubatud abistada selle leidmisel. Ise ei ole ta uurinud elamisvõimalusi.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Ivo Karu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldaja ettekandest ja süüdimõistetu enda selgitustest kohtuistungil nähtub, et tal puudub ennetähtaegsel vabanemisel elukoht. Kuigi kinnipeetav esialgu avaldas, et soovib elama asuda endisesse elukohta, s.o xxxxxxxxxxx kuuluvasse majja, ei ole see reaalselt võimalik, kuna majaomanik ei ole nõus Ivo Karu enda majja elama võtma ja majas on uus üürnik. Muid võimalusi vabaduses elamiskoha leidmiseks ei ole Ivo Karu uurinud. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise esmaseks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on alles paar kuud tagasi karistatud distsiplinaarkorras. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leiab kohus, et Ivo Karu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.