← Eesti

1-08-9227/32

Obsah (13)§ 76§ 65§ 263§ 266§ 121§ 346§ 199§ 200§ 201§ 209§ 349§ 345§ 344

Kriminaalasi nr 1-08-9227 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9227 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 3 alusel mitte vabastada Rainer Krasmani talle Tartu Maakohtu 04.05.2010.a määrusega

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 11 kuu 17 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 900.- krooni advokaat Ahto Sirendi süüdimõistetu Rainer Krasmani kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rainer Krasmanilt riigituludesse menetluskuluna 900.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rainer Krasman, 1-08-9227, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rainer Krasman, 1-08-9227, menetluskulu“. 2 Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu Rainer Krasmanile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Rainer Krasmani on kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Käesoleval ajal kannab Rainer Krasman talle Tartu Maakohtu 04.05.2010.a määrusega

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust, vangistuse kandmise alguseks 03.03.2009.a. Tartu Maakohtu 04.05.2010.a määrusega moodustati Rainer Krasmanile liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel – Tartu Maakohtu 03.03.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 aastat 11 kuud 4 päeva vangistust suurendati Tartu Maakohtu 02.03.2010.a kohtumäärusega asenduskaristuseks mõistetud 13 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 03.03.2009.a kohtuotsusega tunnistati Rainer Krasman süüdi

§ 263

p 1,2,4,

§ 266

lg 1,

§ 121järgi teise astme kuritegude toimepanemises.

Tartu Maakohtu 02.04.2007.a kohtuotsusega II astme kuriteo eest

§ 346

järgi karistuseks mõistetud 2000 krooni asendati tasumata osa ulatuses 02.03.2010.a määruse alusel 13 päeva vangistusega. Rainer Krasman kannab karistust II astme kuritegude eest. 03.09.2009.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Rainer Krasman vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (menetleti vabastamise küsimust ilma elektroonilise valveta). Määrus jõustus 29.09.2009.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel on võimalik kõige varasemalt uuesti menetleda Rainer Krasmani vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist alates 29.09.2010.a. 01.10.2010.a kohtuistungil avaldas Rainer Krasman soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Rainer Krasman on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud

§ 76

lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja enam kui 6 kuud vangistust. 2 3

§ 76

lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 42-aastast Rainer Krasmani on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest – KrK § 140 lg1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 3,4, KrK § 142 lg 2 p 1,4, KrK § 143 lg 2 p 2, KrK § 141 lg 2 p 1,4,

§ 199

lg 2 p 4,7,

§ 200

lg 2 p 4,7,

§ 201

lg 2 p 1,

§ 209

lg 2 p 1,3,

§ 199lg 2 p 4,8 järgi.

Lisaks varavastastele kuritegudele on Rainer Krasmani karistatud

§ 346

,

§ 349

,

§ 345

lg 1,

§ 344

,

§ 263

p 1,2,4,

§ 266

lg 1,

§ 121järgi.

Esimest korda karistati Rainer Krasmani kriminaalkorras 12.01.1993.a Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega avaliku varguse toimepanemise eest KrK § 140 lg 1 järgi. Sellele järgnevalt on Rainer Krasman vabaduses viibitud lühikesi ajavahemikke kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. Käesoleval ajal kannab Rainer Krasman karistust II astme kuritegude toimepanemise eest, distsiplinaarkaristused puuduvad, on vangalas läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Kinnipeetavate tööalane nõustamine. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on Rainer Krasman valdavalt teiste kulul elatuva elustiiliga ning ta on elatunud ka kuritegelikul teel saadust, pikemaajaline töökogemus seoses sagedaste vanglakaristuste kandmisega puudub; 2 kuud enne viimast vangistust oli tegevuseta ja tarvitas igapäevaselt alkoholi, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, võib alkoholijoobes ja konfliktolukordades käituda agressiivselt; varasemalt on samuti esinenud alkoholi liigtarvitamist; tunnistab kriminaalset mõtteviisi alkoholijoobes olles; tunnistab, et alkohol on oluliselt mõjutanud tema senist elukäiku; sõnades väljendab motivatsiooni elada edasiselt

ket elu, kuid näib selleks vajavat välist toetust ja abi; 2003.a läbis alkoholi medikamentoosse ravi, kuid peale aastast ravi tagasilangus. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on Rainer Krasmani elukohaks vangistusest vabanemise järgselt xxx, korter kuuulub emale ja seal elab praegu R.Krasmani ema üksinda; ema juurde Jõgevale elama asudes on Rainer Krasmanil tõenäosus sattuda kuritegeliku käitumisega tuttavate suhtlusringkonda, millega võib kaasneda riskiva ja hoolimatu elustiili jätkumine ning püsib uue kuriteo toimepanemise oht. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on Rainer Krasmani 5-l esimesel korral karistatud Jõgeva Maakohtu kohtuotsustega, ja ülejäänud kordadel Tartu Maakohtu kohtuotsustega; Tartu Maakohtu tööpiirkonna alla kuulub ka Jõgeva kohtumaja. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei nõustu kriminaalhooldaja Rainer Krasmani vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega – R.Krasman on varem kriminaalhooldusele määratud ja on katseajal jätkanud kuritegelikku käitumist; tema suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse on ükskõikne, kesksel kohal on 3 4 enda vajaduste arvestamine ja teiste süüdistamine; kriminaalhooldus pole R.Krasmani suhtes eesmärki täitnud; R.Krasmani motivatsioon vabaduses muutumiseks on madal. Kohtu hinnangul on teiste isikute turvalisuse kaitseks põhjendatud jätta Rainer Krasman vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuna temast lähtub jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on R.Krasmani motivatsioon vabaduses muutumiseks madal. Uute kuritegude toimepanemise riske tõstvaks on R.Krasmani kaldumine alkoholi liigtarvitamisele. Senised karistused, sealhulgas vanglas reaalselt ära kantud, ja ka kriminaalhooldusega katseajad ning ka üks varasem (viienda) karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole olnud tulemuslikud, kuna R.Krasman on vaatamata sellele jätkanud vabaduses uute kuritegude toimepanemist. R.Krasmani karistusregistri teatiselt nähtuvalt on R.Krasmanil väljakujunenud kuritegelik elustiil - vangistuste kandmise vahele jäävad perioodid on sisustatud uute kuritegude toimepanemisega. Kohtul ei ole küllaldast ja põhjendatud alust R.Krasmani vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Üksnes asjaolud, et vangistuse järgselt on R.Krasmanil olemas elukoht oma ema juures, tal on 10 aastat kestnud tutvus K. T. nimelise isikuga, kellega ta väidetavalt soovib hakata vangistuse järgselt koos elama; vangistuse ajal ei ole R.Krasmani distsiplinaarkorras karistatud, ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Kinnipeetavate tööalane nõustamine, ei anna külladast ja piisavat alust Rainer Krasmani vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Rainer Krasmanile on antud piisavalt võimalusi oma käitumismustri muutmiseks – kuritegeliku eluviisi lõpetamiseks ja oma elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks, sealhulgas on tema suhtes kohaldatud ka tingimisi vangistusi ja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Rainer Krasman on jätnud need võimalused kasutamata ja jätkanud vabaduses alkoholi liigtarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kuna Rainer Krasman on enamuse enda karistustest vanglas ära kandnud ja ta oli käesolevas kriminaalasjas kuritegusid toime pannes täielikult teadlik, et ülimalt suure tõenäosusega karistatakse teda nende eest vangistusega, siis tulebki tal enda karistus vangistuses lõpuni ära kanda. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.