lg 1 järgi Süüdistatav TOOMAS MÖLLITS, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Mart Sikut Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada TOOMAS MÖLLITS
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. summas 16 320 (kuusteist tuhat kolmsada kakskümmend) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui 2 rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Toomas Möllitsa suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Toomas Möllitsalt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Toomas Möllitsalt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 34.50 (kolmkümmend neli krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Toomas Möllitsalt menetluskuluna kaitsjatasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Toomas Möllitsal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
kella 13.49 kuni 14.28-ni toimunud ülekuulamisel Rakvere kriminaaltalituses L. Koidula 12 kabinetis 108 tunnistajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et tema andis V T sõiduauto xxx registrimärgiga xxx liisingu sissemakse tegemiseks 06.10.2008.a. 20 000 krooni sularahas. Oma teoga pani Toomas Möllits toime kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt valeütluste andmise, s.o.
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav Toomas Möllits ennast temale esitatud süüdistuses
3 Süüdistatav Toomas Möllits kinnitas kohtuistungil, et V T tundis ta vist mõni kuu enne seda, kui viimane auto ostis ning nad olid teretuttavad. Toomas Möllits täpsustas, et kõigepealt tahtis V T auto liisingusse võtta, siis tuli soov osta, mispeale tema tegi ettepaneku, et võtab endale, et poole aasta pärast vormistataks ringi. Toomas Möllitsa väitel ei olnud V Til kogu liisingu sissemakse tegemiseks vajaminevat raha olemas ning viimane oli küsinud temalt juurde. Toomas Möllitsa sõnul mingil oktoobrikuu reedel autos enne panka minemist oli ta andnud V Tile 20 000 krooni ja öelnud, et kui ta raha tagasi ei saa, jääb auto ikka tema nimele. Toomas Möllitsa kinnitusel andis ta V Tile raha, sest viimane tahtis autot osta ja lubas raha tagasi maksta. Toomas Möllits tunnistas, et võlakirja nad selle kohta kohe ei teinud, sest ta ei näinud selleks vajadust, kuivõrd auto oli tema nimel ja arveid pidi maksma V T. Toomas Möllitsa ütlustest nähtub, et see sai hiljem tehtud, sest uurija oli talle öelnud, et kui võimalik, et tee tagant järgi. Toomas Möllitsa väitel keegi ei pressinud V Tilt seda paberit välja ning see dokument vormistati siis, kui ta juba oli 2 korda uurija juures käinud. Küsimuse peale, et mis kasu ta laenu andmisest sai, vastas Toomas Möllits, et see oli ka firma huvides. Toomas Möllits kinnitas, et kui V T oli juba kinni, siis läks tema ise politseisse, et teada saada, kus on tema nimel olev auto, mille liisingumakseid pidi V T edasi tasuma ja mille nad pidid poole aasta pärast tegema V Ti nimele. Toomas Möllits tunnistas, et kui nad panka läksid, siis ta ei teadnud, et V T oli eelnevalt vargil käinud. Toomas Möllits väitis, et kui autoga tehakse kuritegu, siis pannakse auto politsei platsile seisma. Tunnistaja V T kinnitas kohtuistungil, et tunneb Toomas Möllitsat kuskil 2008.a. suve lõpust ning tal oli plaan viimaselt auto osta. V T täpsustas, et auto liisimise plaan tekkis tal 2008.a. sügisel, kuid tema sissetulek oli väike, mistõttu ta pangast laenu ei saanud. Tema sõnul oli variant, et Toomas Möllits maksab ise mingi osa sisse ja tema jääb Toomas Möllitsale võlgu, makstes talle tagasi. V T tunnistas, et lõpuks otsustas ta muud moodi raha saada, varastada selle raha, saades selle eest karistada. V Ti ütlustest nähtub, et ta oli pangas koos Toomas Möllitsaga, kes pidi kohal olema kui liisija, kuid liisingu sissemakse tegi pangas tema, tasudes eelnevalt varastatud rahaga kogu summa. V T kinnitas, et varguse pani ta toime 2008.a. sügisel ning auto liisimine toimus kohe peale vargust, kusjuures selleks ajaks oli vargus avastatud. V T täpsustas, et järgmisel päeval peale vargust käis ta Toomas Möllitsaga pangas, tehes liisingu sissemakse ja ülejärgmisel päeval võeti teda vahi alla. Eelnevalt oli tal Toomas Möllitsaga kokkulepe, et auto jääb Toomas Möllitsa nimele, kuid tema pidi hakkama liisingu makseid maksma, kusjuures poole aasta pärast oleks vormistatud liising tema nimele. V T võttis omaks, et see oli 2009.a., vist kevadel, kui nad koostasid Toomas Möllitsaga dokumendi, et tema oleks nagu saanud Toomas Möllitsa käest laenu. V T tunnistas, et tema kirjutas selle dokumendi valmis, arvates, et see päästaks Toomas Möllitsa ja viimane ei saaks karistada. KrMS § 296 lg 3 alusel määras kohus kaitsja taotlusel avaldada tl 15, millise dokumendi kohta V T avaldas, et algul on tema poolt kirjutatud tekst ja lõpus oli Toomas Möllitsa poolt kirjutatud tekst. V Ti väitel oli Toomas Möllits talle helistanud, nad said kokku ja sõitsid Toomas Möllitsa töö juurde, kus viimane oli talle teinud ettepaneku, et kirjutagu see ja tal ei olnud muud väljapääsu, sest ta nägi, et ta on nõrgem pool ja tal on targem teha see paber, et saaks sealt minema, kui öelda, et ta ei tee seda paberit. V T oli oma sõnul öelnud Toomas Möllitsale, et ei ole mõtet hakata jamama, kuid Toomas Möllits kartis, et võib läbi tema süü autost ilma jääda. V T avaldas, et peale seda, kui Toomas Möllits oli selle dokumendi politseisse viinud näitamaks, et ta ei valeta, kutsuti teda sinna, sest politsei ei uskunud, et Toomas Möllits raha andis, sest viimane olevat läinud ise politseisse seda asja sorkima ning ka uurijad olid rääkinud, et keegi teda sinna ei kutsunud, et ta ise läks sinna. V Ti väitel ei ole ta Toomas Möllitsa käest raha saanud. V T kinnitas, et seda raha, mille ta varastas ja ära kulutas, oli alla 100 000 krooni. 4 Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - Toomas Möllitsa kriminaalasjas nr 08240104458 tunnistajana ülekuulamise protokoll 09.10.2008 (tl 3-4). Toomas Möllits andis ütlusi, et xxxx kuulus OÜ-le Tom Car ning kuna SEB Liising ei andnud V Tile liisingut, siis pidi tema ise auto liisingult ära ostma ja kui V T liisingu saab, siis nad vormistavad auto ümber V Ti nimele. Toomas Möllitsa sõnul allkirjastasid nad SEB Liisingus liisingulepingu 06.10.2008.a., poolteks olid SEB Liising ja tema. Teisisõnu OÜ Tom Car müüs SEB Liisingule sõiduauto 290 000 krooni eest ja edasi ostis tema selle sõiduauto endale, kusjuures 15 % pidi ta sisse maksma, mis koos lepingutasudega tuli 40 000 krooni. Toomas Möllits kinnitas, et „20 000 krooni maksin mina (see oli mul sularahana olemas) ja 20 000 krooni maksis V T sularahas. Ma ei tea, kust ta raha sai. Andsin oma poole ka V ja tema maksis kassasse 40 000 krooni“. Toomas Möllits on peale tunnistajana ütluste andmist protokolli allkirjastanud. - AS SEB Liising vastus 13.10.2008 politsei nõudekirjale (tl 11), millest nähtub, et AS SEB Liising ja Toomas Möllitsa vahel sõlmiti 06.10.2008.a. liisinguleping (kapitalirent) nr L08109613, mille objektiks on sõiduauto xxxx (reg nr xxxx). Sõiduauto vastutavaks kasutajaks on Toomas Möllits ja kasutajaks on V T. Esmase sissemakse summas 40 364.40 (lepingu tasu ja sissemaks) krooni tasus 06.10.2008.a. V T. - AS SEB maksekorralduse koopia (tl 21), millest nähtub, et V T maksis 06.10.2008 AS-le SEB Liising sularahas 40 364.40 krooni. - Viru Maakohtu kohtuotsuse ärakiri nr 1-09-5461 17.04.2009 (tl 37-39), mille kohaselt V T on
lg 2 p 8 järgi süüdi tunnistatud selles, et tema, peites end ajavahemikus 05.10.2008 kella 23.50 kuni 06.10.2008 kella 00.55 xxxx linnas xxxx asuva xxxx. pubi koristajaruumi ning peale pubi sulgemist ja pubi töötajate lahkumist, tuli peidust välja ning avas pubi kassasahtlist võetud võtmega xxxx. šeifi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kogu šeifis oleva sularaha summas 121 095 krooni. Nimetatud kohtuotsuse ärakirjast nähtub muuhulgas, et V T oli kahtlustatavana kinni peetud 08.10.-10.10.
lg 1 näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. Süüdistuse esitamise seisukohalt on oluline märkida, et erinevalt enne 01.01.2006 kehtinud
MS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. KrMS § 66 lg 3 sätestab, et tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus KrMS §-de 71-73 järgi. Tulenevalt KrMS § 62 peegeldavad tõendamiseseme asjaolud valdavalt kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid. Süüteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, s.o. ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist või ülekuulatavale kindlalt teadaolevatest asjaoludest vaikimist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks tunnistaja poolt valeütlustele allakirjutamisega ülekuulamisprotokollis, samuti loetakse valeütluse andmine lõpuleviiduks nende andmisega kohtus. Kuriteo subjekt on kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses tunnistajana väljakutsutud isik. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, s.t. et isik peab olema teadlik sellest, et ta annab vale ütluse. Kohus leiab, et süüdistatava Toomas Möllitsa käitumises esinevad
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Toomas Möllits pani kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et ta annab vale ütluse. 6
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus süüdistatava Toomas Möllitsa karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, Toomas Möllitsa isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat Toomas Möllitsat ei ole varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat Toomas Möllitsat võib karistada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega ettenähtud sanktsiooni alammääras, lähtudes tema päevamäära suurusest summas 544 krooni. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 19.oktoobril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.