← Eesti

1-10-13317/4

Kriminaalasi nr.1-10-13317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.oktoobril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-13317

(10922700125)Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Kriminaalasi Konstantin Maslov´i süüdistuses KarS § 404 järgi lühimenetluses Konstantin Maslov isikukood 39302253711, elukoht xxx, kannab karistust xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel - vene keel, ei tööta, varem kohtulikul karistatud Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus Süüdistatav Resolutsioon M Ä Ä R A S: Kriminaaltoimik nr 1-10-13317
(10922700125)Konstantin Maslov´i süüdistuses KarS § 404 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määruse ärakirjad saata Konstantin Maslov´ile ja tema kaitsja, vandeadvokaat Sergei Politševile. Kohtu tuvastatud asjaolud Konstantin Maslovile on esitatud süüdistus selles, et tema 09.07.2010 kella 22:45 paiku Jõhvis aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas eelvangistushoones sektsioonis E-2 kambris nr 2154 jalutusboksist leitud tikku ja väävliriba abil süütas põlema vangla poolt temale väljastatud poroloonmadratsi, mille tagajärjel tekkis kambris tulekahju ning suits täitis kambri ja osa eelvangistushoonest. Seda nähes, kutsus kambris viibinud G P kohe valvurid välja, haaras oma asjad ja jooksis wc-sse, kuhu läks tema järele K. Maslov ka. Kohale jõudnud vanglaametnikud evakueerisid eluosakondade E2, E4 ja E6 kinnipeetavad hoonest. Seega, madratsi süütamisega kinnises ruumis, kus viibivad teised isikud, põhjustas K. Maslov oma tegudega ohu G. P, teiste kinnipeetavate ja ametnike tervisele ning vara hävitamisega ja kahjustamisega tekitas Riigi Kinnisvara AS-le materiaalse kahju summas 38011,20 krooni. Seega pani Konstantin Maslov toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht 1 inimese tervisele, s.o KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tutvunud materjalidega, leiab kohus, et kriminaalasi kuulub tagastamisele prokuratuuri KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaalasja raames on esitatud tsiviilhagi (t lk 51), millele on lisatud akt nr 243 asja lõhkumise kohta (t lk 52), mis sisaldab kahjustatud vara maksumuse nimekirja ning elektroonilise kinnisturaamatu väljavõte (t lk 53). Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. TsMS § 363 lg 1 p 3 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kriminaalasja materjalide juures olev hagiavaldus ei sisalda kostja andmeid ega tõendeid, mis kinnitaksid kahju suurust või hageja kantud kulutusi. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Eelnimetatud tsiviilhagi puudused takistavad kohtul (lähtudes § 233 lg 1) lahendada kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kriminaalmenetluse seadustiku § 2351 lg 1 kohaselt Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib KrMS §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse: 1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid; 2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused; 3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Seega arvestades eeltoodut tagastab kohus kriminaaltoimiku Viru Ringkonnaprokuratuurile. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.