← Eesti

1-09-18681/22

Obsah (6)§ 209§ 73§ 39§ 81§ 4§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18681 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Malle Preimer ja Paavo Ra

§ 209lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.

juuni 2010 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.Zoryukov ja tema kaitsja N.Lausmaa Prokurör Ringkonnaüprokurör Maria Sutt Süüdistatav Vladimir Zoryukov, ik: 35505240256, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud Kaitsja Vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2010. a otsus Vladimir Zoryukov’i süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 1 järgi, samuti Vladimir Zoryukov’ilt sundraha ja ekspertiisitasu väljamõistmises. 2. Lõpetada Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu Vladimir Zoryukov’i suhtes

§ 209lg 1 järgi toimuv kriminaalmenetlus. 3. Kr

MS § 183 alusel jätta ekspertiisitasu summas 7660.00 / seitse tuhat kuussada kuuskümmend krooni/ riigi kanda. 1

  1. Apellatsioonid jätta läbi vaatamata.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt välja Vladimir Zoryukov’i / ik: 35505240256/ kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks 6000.00 / kuus tuhat/ krooni. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada Riigikohtus 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kantselei kaudu teatavaks tegemisest, so 05.10.
  3. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada vaid advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
  4. Vladimir Zoryukov’it süüdistatakse selles, et tema sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema esitas 17.05.2001 Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonnale (Pronksi 12 Tallinn) avalduse talle pensioni määramise kohta väljateenitud aastate eest, millele lisas teadlikult võltsitud dokumendid: R. väljateenitud aastate pensioni tõendi nr 458-A 10.09.1996 ja selle juurde isikukaardi ning R. väljateenitud aastate pensioni tõendi nr 18 06.01.1999 ja selle juurde isikukaardi. Samuti esitas Vladimir Zoryukov Tallinna Pensioniametile võltsitud tööraamatu. Nimetatud võltsitud dokumentidega soovis Vladimir Zoryukov pensioniametile tõendada, et omas tööstaaži R. alates 23.08.1973 kuni 10.09.1996 ja AS-s I. alates 11.09.1996 kuni 31.12.1998, kuigi tegelikkuses omas ta väljateenitud aastate pensionile õigust andvat tööstaaži üksnes R. ja seda üksnes ajavahemikul 17.05.1983 - 25.01.1994 (9 aastat, 6 kuud ja 0 päeva). Vladimir Zoryukovi poolt esitatud valeandmete alusel otsustas Tallinna Pensioniamet 21.05.2001 otsusega nr 1192 maksta Vladimir Zoryukovile alates 17.05.2001 eluaegselt väljateenitud aastate pensioni, millele väljateenitud aastate pensionide seaduse § 14 p 2 kohaselt Vladimir Zoryukovil tegelikkuses õigust ei olnud. Sel moel, viies Tallinna Pensioniameti eksimusse ning teda selles hoides, sai Vladimir Zoryukov tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu ajavahemikul 17.05.2001 kuni 30.04.2007 kokku 107 503 krooni. Seega Vladimir Zoryukov pani toime

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Ajavahemikul 17.05.2001-31.08.2002 oli Vladimir Zoryukovile etteheidetav tegu karistatav KrK § 143 lg 1 järgi kui võõra vara saamine pettuse teel. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas V.Zoryukov’i süüdi

§ 209lg 1 järgi ja karistas 10 kuulise vangistusega.

Kohaldas

§ 73sätteid ja määras katseajaks 3 aastat.

APELLATSIOONID: 3. Kaitsja apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega V.Zoryukov õigeksmõistmist. 2 Kaitsja leiab, et kuna alates 1972 aastast oli ta kas õpingute, mereväes viibimise, merekoolis käimise, ning erinevates laevandusega seotud ettevõtetes töötamisega seotud merendusalaste ametitega, arvas süüdistatav, et tal on õigus väljateenitud aastate eest pensionit saada. Vastavasisulisi andmeid edastas süüdistatavale ka R.i selleaegne personaliosakonna töötaja V. K.. Võltsitud tõendeid süüdistatav ei vormistanud ja nende pensioniametisse esitamisest ei tea ta midagi. Pensioniameti poolt talle selgitati 2007 aastal, et talle oli ebaõigesti pensionit arvestatud ja teda kohustati see tagasi maksma, mida ta praeguse ajani teeb. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kaitsja teeb viite

§ 39

lg 1 ja märgib, et kuna süüdistatav oli seotud 25 aastat merendusega, siis oli tal subjektiivne arvamus sellest, et tal on õigus seda pensioni saamise staažina arvestada. Kuna pensioniametile esitatud valeandmete osas on kriminaalasi aegumisega seonduvalt lõpetatud, ei saa kaitsja arvates ebaõigete andmete esitamist arvesse võtta. Antud juhul puudub oluline objektiivne tunnus- õiguse omandamine pettuse teel. Samuti puudub subjektiivne tunnus- tahtlus. 4. Süüdistatava enda apellatsioonis taotletakse otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist. Avatakse kelmuse koosseisulised tunnused , tehakse viiteid Riigikohtu erinevatele lahenditele ja korratakse süüdistatava poolt esitatud süüdistuse kohta antud ütluste sisu ning esitatakse maakohtu otsuses toodud seisukohti ja järeldusi. Leitakse, et süütuse presumtsioonist tulenevalt peab süüdistuseks vajalikud dokumendid korjama ja esitama prokuratuur. Süüdistatav ei pea oma süütust tõestama. Otsuses on moonutatud kannatanu esindaja ütlusi. Süüdistataval puudus vajadus pöörduda arupärimiseks pensioni saamise õiguse kohta pensioniametisse. Kohus on pigem jõudnud järeldusele ettevaatamatusest kuriteo toimepanemisest kui kaudse tahtlusega toimepandud. Kohus pole tuvastanud kas isiku käitumises on koosseisupärane otsene tahtlus tegevusse. Avatakse

§ 81

ja 10 sisu ja leitakse et antud kaasuse puhul on aktuaalne süüteo aegumise küsimus. Süüdistatav lahates süüdistuse sisu ja seaduse sätteid leiab, et aegumistähtaeg pidi kulgema alates 2001 aastast. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja see toob kaasa süüdistatava õigeksmõistmise. Samuti on õigeksmõistmise aluseks kuriteo aegumistähtaja möödumine. Märgitakse samuti et vangistuse kui raskema karistusliigi mõistmine on sisuliselt põhistamata. Süüdistatav taotleb temata asja arutamist ringkonnakohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

  1. Prokuröri arvamuse kohaselt kuulub menetlus lõpetamisele. Prokurör toetub Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-72-10 kus analoogse ja ka samas ajal toimepandud süüteo osas on leitud, et süütegu on aegunud.
  2. V.Zoryukov on palunud asja arutamist tema osavõtuta. Lepinguline kaitsja on kirjalikult taotlenud süüdistatavata asja arutamist ning kriminaalmenetluse lõpetamist. Asenduskaitsja kinnitas ringkonnakohtuistungil, et V.Zoryukov taotleb menetluse lõpetamist seoses aegumisega ega taotle KrMS § 274 lg 2 alusel kriminaalmenetluse jätkamist. 3 RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele. V.Zoryukov’i süüdistatakse

§ 209

lg 1 järgi kelmuses, mis

§ 4

lg 3 järgi on teise astme kuritegu.

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat.

§ 81

lg-s 5 sätestatakse küll kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid aegumine saab katkeda üksnes juhul, kui mõni

§ 81

lg-s 5 nimetatud asjaoludest leiab aset enne

§ 81lg-st 1 tuleneva üldise aegumistähtaja möödumist.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-72-10 sedastanud, et selleks, et otsustada, kas süüdistatavale süüksarvatav tegu on aegunud, tuleb esmalt määratleda kuriteo toimepanemise aeg, s.o aeg, millest

§ 81lg 1 kohaselt aegumistähtaega arvestatakse.

Teo toimepanemise aega reguleerib

§ 10

, mis sätestab: "Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata."

§ 209

(kelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal

§ 10teise lause kohaselt kelmuse toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole.

Süüdistuses ja kohtuotsustes heidetakse V.Zoryukov’ile

§ 209lg 1 järgi kokkuvõtlikult ette seda, et ta esitas 17.

mail

  1. a Tallinna Pensioniametile teadvalt valeandmeid, millele tuginedes tehtud Tallinna Pensioniameti
  2. mai
  3. a otsuse alusel maksti V.Zoryukov’ile ajavahemikul
  4. maist 2001
  5. aprillini 2007 igakuiselt alusetult väljateenitud aastate pensioni kokku 107 503 krooni. Riigikohtu lahendile tuginevalt leiab kolleegium, et süüdistuses inkrimineeritud kuriteo toimepanemise aeg on
  6. mai 2001, s.o aeg, mil V. Zoryukov pani süüdistuse kohaselt toime pettusliku teo - valeandmete esitamise Tallinna Pensioniametile. Pensionimaksete (varalise kasu) saamise aeg on käsitatav kelmuse koosseisulise tagajärje saabumise ajana, millel

§ 10teise lause kohaselt V.

Zoryukov’i kuriteo toimepanemise aja määratlemisel tähtsust ei ole. V. Zoryukov’i poolt

  1. mail
  2. a toime pandud kelmuse fakti suhtes alustati kriminaalmenetlust
  3. aprillil
  4. a (kriminaaltoimiku I kd, tl 1), s.o pärast

§ 81lg 1 p-s 2 ette nähtud viieaastase aegumistähtaja möödumist. Kuna V. Zoryukov ei taotle Kr

MS § 274 lg 2 p 1 alusel kriminaalmenetluse jätkamist, on kogu menetluse käigus avaldanud arvamust, et kuriteo aegumise tõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele. Seetõttu ei saa kolleegium ka anda sisulist hinnangut V. Zoryukovi ja tema kaitsja apellatsioonide põhjendatusele ja need tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11. juuni 2010 aasta otsuse V. Zoryukov’i süüdistuses

§ 209lg 1 järgi ja lõpetab kriminaalmenetluse Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu. 4

  1. Lepinguline kaitsja on taotlenud V.Zoryukovi’le õigusabi kulude hüvitamist summas 20 000 krooni. Õigusabi suuruse õiendis toob kaitsja ära et 13.04.2010 aastal, on V.Zoryukov tasunud kliendilepingu alusel Advokaadibüroole 10 000 krooni ja 15.06.2010 veel 10 000 krooni. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgmistel põhjustel. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei ole süüdistatav ega kaitsja esimese astme kohtule esitanud selles kohtuastmes tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente. Maakohtu viimane kohtuistung toimus 07.06.2010 ja kohtuotsus kuulutati
  2. juuni
  3. Seega on kaitsja poolt apellatsioonikohtule esitatud taotlus seoses maakohtus kaitseülesannetega tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks, summas 10 000 krooni, esitatud hilinenult ning seda rahuldada ei saa (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p-d 33-38 ja
  6. detsembri
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-70-08). Puudutavalt apellatsioonimenetlust on kaitsja märkinud, et õigusabi osutamine, mille eest on tasutud 15.06.2010 -10 000 krooni, seisnes otsuse motiividega tutvumuses, apellatsiooni koostamises ja konsultatsioonid süüdistatava poolt apellatsiooni koostamiseks. Ka selles osas ei ole seaduslikku alust kogu taotluse rahuldamiseks. KrMS § 45 lg 7 kehtestab, et kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsiooni koostamist maakohtu lahendi peale. Seega ei ole apellatsiooni koostamise tasu käsitatav apellatsioonimenetluse käigus tekkinud kuluna ega kuulu ka ringkonnakohtu poolt väljamõistmisele. Muus osas kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna kaitsja poolt esitatud taotluses ei ole eraldi ühe menetlustoimingu tegemiseks kulutatud aeg ega hüvitamiseks taotletud summat välja toodud, siis kohtukolleegium, arvestades kriminaalasja keerukust ja otsuse pikkust, leiab, et mõistlikus tasuks tuleb lugeda 6000.00 krooni, mis kuulub KrMS § 183 alusel V.Zoryukov’ile riigi poolt hüvitamisele. IVI KESKÜLA MALLE PREIMER PAAVO RANDMA 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.