1-09-19328/4

Kriminaalasi nr. 1-09-19328 KOHTUMÄÄRUS 15.10.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõistlik tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul prokurör Natalja Miilvee ja kaitsja Natalja Lausmaa osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja IN, isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht XXX; kesk-eriharidusega; emakeel vene keel, töötab AS E-P ; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Süüdistuses KarS§ 274 lg.1 järgi tegi kindlaks: INit süüdistatakse selles, et tema 19.03.2009 kl 02.06 paiku Tallinnas Harju 6 asuva klubi Prive ees, olles raskes alkoholijoobes, kättemaksuks sündmusele eelnenud turvatöötaja D D poolt I.N klubist välja saatmise eest ründas D D , lõi teda rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja enne, kui peeti kinni üritas ta D.D veel kord rusikaga lüüa, kuid kinnipidamine takistas löömist. Oma tegevusega pani IN toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivald avaliku korra kaitsva isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, viidates asjaolule, et kohtualuse süü ei ole suur, tegemist on teise astme kuriteoga, kannatanul süüdistatava suhtes pretensioonid puuduvad, samuti ei ole tekitatud materiaalset kahju ning sellega seonduvalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Samuti tuleb arvesse võtta, et IN töötab, uusi õigusrikkumisi ta toime pannud ei ole ning eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus on kantud. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:

1. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
2. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
3. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
4. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, IN süü selles ei ole suur, kannatanule tervisekahjustusi ei tekitatud, samuti võtab kohus arvesse kannatanu enda hinnangut ning asjaolu, et ta süüdistatavale andestanud ning ei soovi tema kriminaalkorras karistamist. IN ei ole uusi kuritegusid toime pannud ei ole, tema suhtes avalik menetlushuvi käeolevaks ajaks puudub, samuti on süüdistatav nõus maksma kindla summa riigituludesse. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus IN suhtes kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada IN’i tasuda 8000 krooni riigituludesse nelja kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Rahaline kohustus 8000 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
6. Selgitusse märkida määruse kuupäev, kriminaalasja number ja rahaline kohustus. IN suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik