4-09-28411/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-28411 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Liivar Treieri kaebus Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni-ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokari
3. novembri
4. a otsusele väärteoasjas nr 2402,09,001836 Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 7462 lg 1 ja § 7446 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik Liivar Treier isikukood 36607292735 elukoht xxx Kaitsja Rait Sarjas Kaebuse sisu Tühistada Ida Politseiprefektuuri
5. novembri
6. a otsus ja lõpetada menetlus Kohtuvälise menetleja ametnik Ida Prefektuur, Heiki Lindus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 132 p 3 tühistada Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni-ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokari
7. novembri
8. a otsus väärteoasjas nr 2402,09,001836 ja lõpetada väärteomenetlus Liivar Treieri väärteoasjas Liiklusseaduse § 7462 lg 1 ja § 7446 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
9. septembrist
10. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav alates
11. septembrist
12. a kella 14.00-st. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Väärteoprotokolli sisu ja kohtuvälise menetleja otsus
13. oktoobril
14. a koostas Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel Jekaterina Link Liivar Treierile väärteoprotokolli. Protokolli kohaselt juhtis Liivar Treier
15. septembril
16. a. kell 15.20 Ida-Virumaal Lüganuse alevikus Kiviõli tee 6 mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama meerikut. Pärast 4,5 tunnist sõiduaega kasutas lühemat kui 45 minutilist vaheaega ega kasutanud seda kehtestatud korras kahes osas, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Salvestuslehele salvestamist alustas 30.09.
17. a kell 07.15 ja lõpetas 05.10.
18. a. Salvestuslehele salvestamist alustas 09.10.
19. a kell 07.10 ja lõpetas 12.10.
20. a. Salvestamist alustas 23.10.
21. a kell 07.30 ja lõpetas 26.10.
22. a. Rikkus liikluseeskirja § 71, EÜ nr 561/2006 artiklit 7, liiklusseaduse § 204 lg 1 ja EMÜ nr 3821/85 artiklit
23. Väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7446 lg 2 ja § 7462 lg 1 järgi. Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokari
24. novembri
25. a otsusega karistati Liivar Treierit KarS § 63 lg 1 ja liiklusseaduse § 7446 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2 400.- krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati Liivar Treierit selle eest, et Liivar Treier
26. septembril
27. a kell 15.20 IdaViru maakonnas Lüganuse alevikus Kiviõli tee 6 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Pärast 4,5 tunnist sõiduaega kasutas lühemat kui 45 minutilist vaheaega ega kasutanud seda kehtestatud korras kahes osas, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Liivar Treieri vastulausele on kohtuvälise menetleja otsuses asutud seisukohale, et jäätmeseaduse § 7 alusel on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed. Liiklusseaduse § 203 lg 8 p 8 alusel töö-ja puhkeaja nõudeid ei rakendata olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega seotud sõidukite suhtes. II Kaebuses esitatud asjaolud ja taotlused Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Oma väiteid põhistab kaebuse esitaja järgnevalt. Kaebuse esitaja märgib, et väärteootsuses kajastatud õigusrikkumise kirjeldus ei vasta väärteoprotokollis toodud teokirjeldusele. Protokollis, mis on koostatud 26.10.2009.a., on märgitud teo toimepanemise ajana 29.09.2009.a. kell 15.
28. Rikkumise kirjelduses on aga välja toodud kuupäevad, millal tegelik rikkumine aset leidis. Nendeks kuupäevadeks on ajavahemikud 30.09.-05.10.2009.a., 09.10.-12.10.2009.a. ja 23.10.-26.10.2009.a. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et väärtegu, mis pandi toime protokolli kohaselt 29.09.2009.a., on sisustatud väidetavate rikkumistega, mis ilmnesid oluliselt hiljem. 2 Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse aluseks oleva väärteoprotokollis toodust ei ole võimalik aru saada, mis konkreetselt on see tegu, millega kaebuse esitaja täitis 29.09.2009.a. väärteootsuse kajastatud väärteokoosseisud, samuti ei nähtu protokollist, millise teo on kaebuse esitaja 29.09.2009.a. toime pandud. Väärteootsuses on märgitud toimepanemise aeg ja see ühtib protokollis märgituga, ent väärteokirjeldusest on välja jäetud kuupäevad, mil väidetavalt õigusrikkumised toime pandi. Otsusest ei nähtu, et asjas oleks lisaks väärteoprotokollile ja kaebuse esitaja ütlustele kogutud täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemist 29.09.2009.a. Seega ei ole väärteoprotokollis tuvastatud teo toimepanemine protokollis märgitud teo toimepanemise ajal ning puudub 3-astmelise deliktistruktuuri koosseisu esimene element ehk tegu. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui: teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna kaebuse esitaja poolt teo toimepanemine ei ole tõendatud, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.. Kaebuses märgitakse ka seda, et kohtuvälise menetleja otsuses puudub õigusvastasuse analüüs. Kaebuse esitaja esitas vastulauses väite, et tegemist oli olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega tegeleva sõidukiga, mille juhtidele ei rakendata LS § 20 lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud nõudeid. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes asus kohtuväline menetleja seisukohale, et tegemist ei olnud olmejäätmetega, seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud asjaolusid välja selgitatud ei ole. Kuna seda ei tehtud, siis ei olnud kaebuse esitaja arvates kohtuvälisel menetlejal võimalik ilma täiendavaid tõendeid kogumata teha järeldust, et kaebuse esitaja ei juhtinud olmejäätmeid vedavat sõidukit. Olmejäätmete defineerimisel lähtus kohtuväline menetleja JäätS § 7 esimesest alternatiivist märkides, et olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed. Kaebuse esitaja märgib, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta, et lisaks kodumajapidamisjäätmetele loeb JäätS § 7 olmejäätmeteks kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Kaebuse esitaja on seisukohal, et õigusvastasuse analüüs kohtuvälise menetleja otsuses on puudulik. III Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtus seisukohale, et kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul ei olnud Liivar Treieri veokis olnud koorma puhul tegemist olmejäätmetega, seega puudus alus liiklusseaduse § 203 lg 8 p 8 kohaldamiseks. Turbaväljadelt kogutud kiletükke ei saa seostada olmejäätmetega. IV Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel. Riigikohus on lahendis 3-1-1-84-07 asunud järgmisele seisukohale: „ Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s. t teada süüdistuse sisu. (Vt RKKKo nr 3-1-1-80-06, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. 3 Kohus on seisukohal, et 26.oktoobril
29. a koostatud väärteoprotokollist ei ole võimalik aru saada, millisel kuupäeval toimepandud tegudes Liivar Treierit süüdistatakse. Protokollis on ilmne vastuolu, sest ühelt poolt on justkui etteheidetav tegu toime pandud
30. septembril
31. a, kuid sama protokolli väärteo kirjeldust kajastav osa märgib rikkumiste kuupäevana perioodi
32. septembrist
33. a kella 07.15 kuni
34. oktoobrini
35. a, samuti perioodi
36. oktoobrist 2009.a kella
37. 10 kuni
38. oktoobrini
39. a ja 23.oktoobrist
40. a kella 07.30 kuni 26.oktoobrini
41. a. Kohtuvälise menetleja otsuses on aga sõnaselgelt väljendatud, et Liivar Treierile etteheidetavad teod on toime pandud
42. septembril
43. a kell 15.
44. Väärteoasjas tõenditeks olevad salvestuslehtede koopiad on aga järgmistest kuupäevadest
45. – 30 .09.2009.a. (tl 22), 30.
46. – 05.10.2009.a.,
47. -12.10.2009.a.,
48. -
49. 10.2009.a.(tl 23 ja 23 p). Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on koostanud väärteoprotokolli selliselt, et protokollist ei ole võimalik aru saada, milles menetlusalust isikut konkreetselt süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et rikutud on VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, st teada süüdistuse sisu. Kohus peab käesolevas otsuses vajalikuks anda aga ka sisulise hinnangu kohtuvälise menetleja seisukohtadele puutuvalt Liivar Treierile etteheidetavate tegudega. LS § 20 lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning juhi ja tema tööandja kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.04.2006, lk 1-14). Liiklusseaduse § 203 lg 8 p 8 kohaselt ei rakendata sama seaduse § 203 lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud nõudeid juhtide suhtes erandina riigisisesel autoveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teehoolduse või kontrolliga, olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või teleteenusega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. LS § 204 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8-21) lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Tulenevalt liiklusseaduse § 204 lg 2 p-st 2 ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 203 lõike 8 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Liivar Treier töötab 09.05.
50. a sõlmitud töölepingu punkti 2.
51. kohaselt MTÜ-s Eesti Pakendiringlus autojuhina. MTÜ Eesti Pakendiringlus on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mis on akrediteeritud keskkonnaministri poolt. Töö olemusest on igati alus eeldada, et tegemist on jäätmeid vedava sõidukiga. Kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes asus kohtuväline menetleja seisukohale, et tegemist ei olnud olmejäätmetega, seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud asjaolusid kohtuvälises menetluses välja selgitatud ei ole. 4 Kohtuistungil avaldas tunnistaja Rainer Väli, et tema arvates ei kuulu Liivar Treieri veokis olnud turbakiled olmejäätmete hulka, mistõttu ei kuulu ka sõiduk seaduses sätestatud erandi alla ning töö-ja puhkeaja nõudeid tuleb täita. Olmejäätmete defineerimisel lähtus kohtuväline menetleja ka oma lahendis JäätS § 7 esimesest alternatiivist märkides, et olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed. Kohus sellise tõlgendamisega nõustuda ei saa, sest lisaks kodumajapidamisjäätmetele loeb JäätS § 7 olmejäätmeteks kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Kaebuse esitaja esitas kohtule teo õigusvastasust välistavate asjaolude tõendamiseks järgmised tõendid:
52. 30.09.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-235240;
53. 30.09.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-235245;
54. Kaebuse esitaja poolt MTÜ-le Eesti Pakendiringlus esitatud avaldus;
55. 05.10.2009.a. saateleht nr 566 A;
56. 09.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-236053;
57. 09.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-236055;
58. 12.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-236061;
59. 12.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-236065;
60. 23.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekiri nr OJS-236073;
61. 26.10.2009.a. saateleht nr 602 A. JäätS § 2 lg 4 sätestab, et JäätS § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse
62. aprilli
63. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" on toodud olmejäätmete loetelu. 30.09.2009.a. ohtlike jäätmete saatekirjadest nr OJS-235240 ja OJS-235245 nähtub, et nimetatud kuupäeval teostas kaebuse esitaja jäätmenimistu koodiga 20 01 35 jäätmete vedu. Vastavalt jäätmete nimistule on tegemist olmejäätmetega. Kohtule esitatud tõendi kohaselt oli Liivar Treieril 01.-02.10.
64. a vabad päevad. 03.-04.10.
65. a. oli nädalavahetus. 05.10.2009.a. teostas kaebuse esitaja jäätmenimistu koodiga 20 01 39 jäätmete vedu. Vastavalt jäätmete nimistule on tegemist olmejäätmetega. 09.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekirjadest nr OJS-236053 ja OJS-236055 nähtub, et sellel kuupäeval teostas kaebuse esitaja jäätmete nimistu koodiga 20 01 23 ja 20 01 35 jäätmete vedu. Mõlema jäätmeliigi puhul on tegemist olmejäätmete nimistusse kuuluvate jäätmetega. 10.-11.10 oli nädalavahetus. 12.10.2009.a. ohtlike jäätmete saatekirjadest nr OJS-236061 ja OJS-236065 nähtub, et sellel kuupäeval teostas kaebuse esitaja jäätmenimistu koodiga 20 01 35 jäätmete vedu (olmejäätmed). 23.10.2009.a ohtlike jäätmete saatekirjadest nr OJS-236073 nähtub, et sellel kuupäeval teostas kaebuse esitaja jäätmenimistu koodiga 20 01 35 jäätmete vedu (olmejäätmed). 24.-25.10 oli nädalavahetus. 26.10.2009.a. saatelehelt nr 602 A nähtuvalt teostas kaebuse esitaja jäätmenimistu koodiga 20 01 39 jäätmete vedu. Nimetatud koodiga on jäätmenimistus tähistatud olmejäätmed. Juhindudes liiklusseaduse § 20 lg 8 p-st 8 ja § 204 lg 2 p-st 2 on kohus seisukohal, et Liivar Treier ei olnud kohustatud järgima vaheajale kehtestatud nõudeid ning salvestuslehtedele ja nende lugemisele kehtestatud nõudeid. Kuivõrd menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused, siis tuleb käesolevas asjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Rutt Teeveer Kohtunik 5