Obsah (7)

§ 5§ 2§ 154§ 4§ 82§ 91§ 97

4-10-1616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. augustil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-10-1616 (2602,10,001416) Kohtunik Ene Muts

ola Tõlk Virge Harak Menetlusalune isik Sulev Purre, isikukood: 35808012764, elukoht: xxx; töökoht: xxx Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur Väärteoasi Sulev Purre kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tormas Tuuliku 05.05.2010. a otsuse peale, millega karistati LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 4500 krooni Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Sulev Purre Kaitsja: jurist Armand Mark Kohtuvälise menetleja esindaja: Hillar

et RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 3 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tormas Tuuliku 05.05.

1. a otsus ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetluse Sulev Purre väärteoasjas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 10.09.2010.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tormas Tuuliku 05.05.
2. a otsusega määrati Sulev Purrele LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 4500 krooni. Otsuse kohaselt Sulev Purre 19.02.
3. a kell 22.27 Tartu linnas Jaama tänaval juhtides mootorsõidukit ja sõites eriliigiliste teede ristmikule eiras liiklusmärgi 221 Anna teed nõudeid, mistõttu sõitis külge vastassuunas mööda peateed liikuvale ning vasakpööret teostavale sõidukile Audi 100, registreerimismärgiga xxx. Sulev Purre põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõidukite Audi ja MB Sprinter, registreerimismärgiga xxx, omanikele. Menetlusalune isik esitas 30.04.
4. a vastulause, mille kohaselt tema juhtis 19.02.
5. a kella 22 ajal Tartu linnas Jaama – Paju tänavate ristmikul Danske Bank Eesti filiaalile kuuluvat mootorsõidukit MB Sprinter, registreerimismärgiga xxx. Ta oli nimetatud päeval tööl ning liikus kinnitatud marsruudil mööda Jaama tänavat, vahetult enne Jaama – Paju tänavate ristmikku on kohustuslik bussipeatus reisijate peale ja mahaminekuks. Kuigi tegemist oli hilise ajaga, oli ka selles bussipeatuses vajalik peatuda reisijate teenindamiseks. Pärast peatumist liikus ta edasi ristmikule, mis asus ca 20 m kaugusel. Kuna tema edasisele manöövrile kehtisid LM 221 nõuded, peatus ta hetkeks ja veendus, et ta ei segaks Paju, Puiestee ega Jaamamõisa tänavatelt tulijaid. Nimetatud tänavad olid vabad. Ta nägi Jaama tänaval Sõpruse tänava poolt vastu lähenemas ühte sõidukit. Sõiduk lähenes ristmikule suhteliselt kiiresti ilma kiirust vähendamata. Selle sõiduki juhi tegevusest ei paistnud mingit aimatavat arvestust, et ta hakkab sooritama manöövrit vasakule. Ta ei vähendanud kiirust ka vahetult enne ristmikku vaid juba ristmikul olles. Manöövri sooritamiseks vasakule ei reastunud ta võimalikult tee telgjoone lähedale. Ta ei andnud märku suunamärguanega. Olles veendunud, et võib Jaama tänavalt ohutult edasi liikuda, jätkas Sulev Purre manöövrit ning nägi, et enne tema juhitava sõidukiga kohakuti jõudmist umbes 4 meetri kaugusel hakkab vastutuleva mootorsõiduki juht juht äkki rooli taga kiiremeid liigutusi tegema ja alustab manöövrit. S. Purre pidurdas koheselt, kuid talveaja teekate oli lumelopane ja libe ning ta ei suutnud kokkupõrget vältida. Kuna ta oli just alustanud liikumist peatusest, oli tema liikumiskiirus väike ja peale kokkupõrget libisesid umbes 1 meetri võrra edasi. Keegi inimestest vigastada ei saanud. S. Purre juhitud reisijatebussist oli väljunud kaks noormeest, kes tervitasid Audis viibinud noormehi kättpidi. S. Purre oli enne kokkupõrget näinud juhi äkilisi liigutusi ja arvas, et ta kaotas juhitavuse. Pärast jälgi vaadates jäi mulje, et ta oli enne ette keeramist kasutanud käsipidurit, kuna pidurdamisel jäänud lohisemisjäljed olid vaid tagumiste rataste taga. Menetlusalune isik on arvamusel, et Audi juht ei täitnud

§-de 154, 97 ja 82 nõudeid. Lisaks sellele pani ta oma tegevusega ohtu autos kaasreisijana viibinud noormehe elu ja tervise. Menetlusalune isik

iab, et ta on täitnud kõik

§-de 91 ja 5, lisa 2 LM 221 tulenevaid nõudeid ja arvestades eeltoodut puudub tema teos väärteokoosseis. Ta palub väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaevatava otsuse põhjenduste järgi reisija E. J. ütluste kohaselt istus ta bussis ühekohalisel esiistmel. Bussis oli peale tema veel 2 noormeest ja naine. Buss oli möödunud Paju peatusest Jaama tänavale ja oli jõudnud Puiestee tänavale, et otse edasi sõita. Samal ajal lähenes vastutulev sõiduauto, vähendades kiirust, lausa venis. Suunda autol sees polnud. Liinibuss nr 18 sõitis väga rahulikult, sest 2 äsja oli olnud just bussipetaus. Keegi maha ei läinud aga buss vähendas ikkagi kiirust, järsku keeras kiirust suurendades ette vastutulev sõiduauto. Toimus kokkupõrge. Bussijuht avas ukse ja 3 reisijat lahkusid.E. Joonas jäi veel mõneks minutiks. Kuna menetlusaluse isiku ja bussis olnud tunnistaja ütlustes on olulised vastuolud, ei saa vastulauset arvestada. Samas on näha liiklusõnnetuse skeemil sõiduauto Audi 100 parema esiratta sõidujälg, mitte ei ole kasutatud käsipidurit. Menetlusalune isik rikkus

§ 5

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseritav LS § 7417 lg 1 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse sisu ja põhjendused. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täielikult. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada, kuna tema teos puuduvad väärteotunnused. Kaebuse põhjenduste kohaselt on menetlusalune isik kauaaegne kutseline autojuht, töötanud nii kaugvedudel kui reisijate veol aastaid kordagi liiklusõnnetusse sattumata. Kaebuses kirjeldatakse liiklussündmuse asjaolusid vastavalt esitatud vastulausele, mis on kirjeldatud eelpool .kaevatavas kohtuvälise menetleja otsuses. Peale liiklusõnnetust väljusid sõidukist Audi 100 kaks noormeest, kes küsisid liiklusõnnetuse vormistamise akti. Vastust ootamata öeldi, et pole vaja otsida, juba tuuakse. Mõne minuti pärast saabus sündmuskohale BMW, millest väljus noormeeste seltskond. Nad andsid dokumendi vormi Audi juhile, kes ulatas selle edasi menetlusalusele isikule. Audi juhi käitumine oli rahulik ja ta jättis mulje, et teab täpselt mida teeb. Kuna liiklusõnnetuse akti koostamine võttis aega ja see koostati vigadega, tekkis menetlusaluses isikus kahtlus, et asi ei ole õige. Tema küsimusel, miks suunda ei näidanud, vastas Audi juht, et ta ei peagi näitama. Nad kutsusid kohale politsei ja selgus, et sama Audi oli paar päeva tagasi sattunud liiklusõnnetusse. Politseinikud vormistasid küll liiklusõnnetuse, kuid jätsid kontrollimata selles osalenud juhtide joobe. Kaebuse esitaja on veendunud, et ta täitis

§-dest 91 ja 5 tulenevad nõuded. Vastassuunas liikunud Audi 100 juht oleks pidanud enne manöövri sooritamist oma kavatsustest teisi liiklejaid selgelt teavitama või kavatsetud tegevuse peatama teiste liiklejate ohutuse tagamiseks. Menetlusalune isik ei osanud tema tegevusest tulenevalt aimata, et ta ilma suunamärguannet ja ristmikul kiirust vähendamata kavatseb sooritada manöövri. Kaebuse esitaja seisukoht Audi juht ei täitnud

§-de 154, 97 ja 82 nõudeid. Oma tegevusega pani ta ohtu Audi 100 kaasreisijana olnud noormehe elu ja tervise. Tunnistaja Elle Joonase ütluste järgi sooritas bussile vastu sõitnud mootorsõiduk manöövri vasakule järsku, suunamärguannet andmata ja kiirust lisades. Tunnistajale võis reisijana mõni detail liiklussituatsioonist teisiti tunduda, kuid sellega ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja seisukoht tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste olulistest vastuoludest. Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta Audi tagumiste rataste taga olevad lohisemisjäljed, mis ei saanud tekkida kokkupõrke tagajärjel. Kohtuvälise menetleja poolt vastulause arvestamata jätmisega on oluliselt rikutud menetlusaluse isiku õigusi VTMS § 19 mõttes. Kohtuväline menetleja pole otsuse tegemisel täitnud VTMS § 72 tulenevat kohustust. Tõendid ja tuvastatud asjaolud. Menetlusalune isik Sulev Purre andis kohtus ütlusi, et 19.02.

1. a õhtul kell 22.00 oli avarii. Kell 21.57 väljus ta liinil nr 18 kaubamaja juurest ja jõudis Paju peatusesse, kus keegi ei sisenenud ega väljunud. Puiestee tänava ees ta peatus, et anda teed. Kuna tänavad olid vabad, siis alustas liikumist. 3 Enne ristmikku oli Anna teed märk. Peatus enne ristmikku, aga kuna ei olnud teed anda kellelegi, siis sõitis ristmikule välja. Nägi, et Jaama tänavalt tuleb auto, aga oli kaugel. Sulev Purre oli juba ristmiku keskpaiga ületanud kui auto keeras talle ette ilma suunamärguandeta ja toimus kokkupõrge. Oli šokis. Juhistaaž 32 aastat. Ei ole olnud sellist asja, et vastutulev auto ei näegi teda. Ta pidi ühe ringi veel sõitma. Reisijad läksid maha. Audi juht küsis kas tal kindlustuse blanketti on, aga siis ütles, et ära otsi ja helistas juba sõbrale ja mõne minuti pärast oli sõber juba kohal. Audi juht täitis oma poole. Sulev Purre läks bussist välja ja helistas politseisse. Audi juht küsis, kus ta käis ja ta ütles, et kutsus politsei. Ta ärritus. Küsis, et miks ta suunda ei näidanud ja ta vastas, et on peateel ja ei peagi suunda näitama. Küsis kas ta varem on seda blanketti täitnud. Ta ütles, et on, et iga päev täidab seda, töötab autoremondi töökojas. Tundus kahtlane, et see asi ei ole õige, et tahtlik ettesõit. Politsei tuli kohale. Teostati mõõtmisi. Paberite täitmise ajal ei saanud selgeks kelle süü on. Sulev Purre ei olnud nõus, et tema süüdi on, seepärast kutsuski välja politsei. Bussil said kannatada 3 radiaatorit, kapott, stange, esituli, raamiots. Audi vigastusi ei vaadanud, paistis silma, et äsja oli olnud avarii teise küljega. Kui Sulev Purre politseibussist välja tuli oli Audi juba kadunud, ei näinudki kuidas ta bussi küljest lahti sai. Nägi ka muid vigastusi Audil mis selle kokkupõrkega ei olnud tekkinud. Fotodelt oli näha uksepiida juures vigastusi ja tiival. Kui peateele välja sõitis, siis vastutulnud sõiduk oli ristmikust küllalt kaugel. S. Purre sõitis ristmikule välja enne kui tema jõudis, oli ületamas ristmikku keskpaika või isegi ületanud juba, kui toimus kokkupõrge. Jõudis korraks pidurdada. Kuna oli sopane tee, siis libisesid koos Audiga 1 meetri võrra edasi. Suvel oleks võib-olla isegi seisma jäänud. Tunnistaja E. J. andis ütlusi, et sõitis liinibussiga, mis osales avariis viie tee ristmikul: Puiestee, alla Paju, Jaama ja kõrval mingi väike tänav. Buss tuli Jaama tänavast. Umbes kella 22 paiku astus kaubamaja juures nr. 18 bussile, et sõita Sõpruse peatuseni. Paju bussipeatuses buss peatus korra, et veenduda kas peatuses on reisijaid, ei olnud reisijaid ja hakkas edasi sõitma. Üle ristmiku peateel ta vähendas kiirust, kaugelt paistis auto vastu tulevat. Tunnistaja istus esimesel istmel paremat kätt, kust kõik aknast näha. Sõitsid edasi ja äkki toimus kokkupõrge ristmikul. See oli kõik järsku, täpselt ristmiku keskel. Tunnistaja vaatas seda, kui väljus bussist, nägi piki Paju tänavat. Juht oli endast väljas, helistas ja teatas avariist. Kokkupõrge toimus bussi esiosaga. Kokkupõrke tulemusena oli bussil lahti esistange, ei vaadanud rohkem. Teisi sõidukeid ei vaadanud, Ta pidi väljuma järgmises peatuses, läks jalgsi edasi. Oli pime, aga pani tähele, et vastutulev sõiduk tuli paremas sõidureas, ohtu ei olnud. Oli näha, et auto oli kaugel, tuled olid näha. Kui olid ristmikul, oli auto veel kaugel. Suunatuld ei näinud, ristmikul kiirendas sõitu. See käis järsku. Paju peatsuses kedagi bussi pealt maha ei läinud. Enne ristmikku buss peatus, jäi seisma. Tunnistaja A. M. andis ütlusi, et ta osales liiklusõnnetuses, mis oli 19.02.2010.a Tartus Jaama – Paju - Puiestee ristmikul kella 22-23 ajal. Ta sõitis Audi 100-ga, registreerimismärk xxx, Jaama tänavalt linna suunas ja pööras vasakule Paju tänavale. Tahtis sõbra A. E. koju viia Anne tänava algusesse, kus on lasteaed. Sõitma hakkasid Lääne tänavalt, kodu juurest. Ta pidi teed andma autodele, mis olid Puiestee tänaval, sest seal on peatee. Siis hakkas pöörama vasakule ja oli kokkupõrge Jaama tänavalt tulnud autoga. Puiestee tänaval autot ei olnud, tal oli peatee märk. Pööras peateelt ära, pidi arvestama ainult nende autodega, mis peateel sõidavad. Kiirus oli 40 km/h umbes, sest Selveri juures võtsid raha pangaautomaadist, sealt 100 m pärast on ristmik. Hakkas pöörama ja tuli teine auto. Kui pöörama hakkas, alles siis nägi seda autot, millega kokku põrkas. Kokkupõrke tulemusena sai auto vigastada. Parem esiots sai kõvasti viga. Parem tiib, kapott, esituli, esistange, udutuli, iluvõre, logar said kannatada. Teisel autol oli ka esiots sees, stange keskelt, iluvõre. 4 Suunamärguanne oli sisse lülitatud. Enne pööramist alati lülitab sisse, umbes 20 m enne, nagu reeglid ette näevad, 2-3 sek enne. Pime oli, oli ka valgustus, lund sadas. Nägi bussi siis, kui hakkas juba pöörama. Enne ei näinud bussi. Vaatas Puiestee tänavale. Miks peab pöörama tähelepanu autodele, mis sõidavad teisejärgulistel teedel kui temal on peatee. Ta ei saa mõistatada, kuhu need autod kõik sõidavad. Ta ei tea kui kiiresti buss sõitis, ei ole radarit kaasas. Juhistaaži on 4 aastat. Paar aastat tagasi oli tal üks avarii. Kokkupõrkamise hetkel oli buss Jaama tänaval. Buss oli ristmiku keskel. Avarii toimus ristmiku keskel linna poole. Küsis bussijuhilt, et kas tal on avariiblanketti. Tal ei olnud, helistas sõbrale, kes tõi blanketi. Hakkas kirjutama. Oli koht kuhu tuli kirjutada, kes on süüdi. Bussijuht ei kirjutanud sinna alla ja kutsusid politsei. Tunnistaja A. E. andis ütlusi, et A. M. on sugulane. Nad sõitsid Jaama Selveri poolt, kui A.M. viis teda koju xxx, sooritas vasakpööret ja juhtuski liiklusõnnetus. Peale Mercedes bussi teisi sõidukeid ta ei näinud seal. Nägi seda bussi siis, kui olid ristmikul. Alustasid sõitu Selveri juurest. Ei tea kui palju maad on sealt ristmikule. Ajasid juttu sõidu ajal, mäletab seda, et ütles, et Aleksandr viiks teda koju. Ütlesin seda juba enne sõidu algust, et koju viiks. Tunnistaja vaatas teed, ei tea miks seda bussi ei näinud. Vasakpöörde pööramise momendil oli Audil suunatuli sees. Tunnistaja istus juhi kõrval autos. Jälgis armatuuril, et tuled põlevad. Suunamärguanne oli enne pööramist sisse lülitatud. Bussi märkas siis kui otsa sõitis. Nägi tulesid ka varem, aga mitte seda, et buss oli, nägi ainult tulesid. Vaatas lihtsalt ringi. Auto sõitis kiirusega 40-50 km/h, enne pööret pidurdas. Avarii toimus ristmiku keskmises osas. Dokumentaalsed tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollid 19.02.
2. a ja sellele lisatud fototabelid (tl 12 - 19). Vaatlusprotokollide andmetel toimus liiklussündmus 19.02.
3. a kella 22.27 ajal Tartus, PajuJaama – Puiestee ristmikul ja selles osalesid A. M, kes juhtis sõidukit Audi 100 registreerimisnumbriga xxx ning Sulev Purre, kes juhtis sõidukit MB Sprinter registreerimisnumbriga xxx Audil on vigastatud parem esimene nurk ja MB Sprinteril vigastatud esistange, iluvõre, kapott, tulekinnistusel parempoolne vigastus. Sõidutee on püsikattega ja libe. Sõiduteel on töödeldud pinnaga jäätunud kate. Põleb tänavavalgustus. Kohtumenetluse poolte seisukohad. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi korduvalt väljendatud seisukohale, et liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 3-1-1-94-02; 3-1-1-1-03). Vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ja objektiivse arutamise. Antud liiklusjuhtumi puhul on kohtuväline menetleja selliselt toiminud.

§ 5

kohaselt peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.

§ 2

lõikest 22 tulenevalt mõistetakse liikluskorraldusvahendi all Teeseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud sarnast. Sulev Purre sõidusuunast vaadatuna oli Jaama tänavale enne Jaama – Puiestee ja Paju tänavate ristmikku paigaldatud tema suhtes liiklusmärk 221 Anna teed koos tahvliga 834 Sõiduõigusega liiklemise või peatee suund. Anna teed mõiste tähendus on

§ 2lõikes 1.

Sulev Purre lähenes eriliigiliste teede ristmikule kõrvalteelt ning tal oli kohustus anda teed peateel liiklevatele sõidukitele sõltumata sellest kuhu viimased sõidavad või peateelt pööravad. 5 Kohtuväline menetleja seisukohalt olid menetlusaluse isiku ja tunnistaja E. Joonase ütlused vastuolulised, mille tõttu tuli menetlejal põhjendatult suhtuda nendesse kahtlusega. Sulev Purre viitas bussis olnud tunnistajale E. Jle, kes väidetavalt hakkas omaalgatuslikult huvi tundma asjade kulu kohta, kuid politsei saabudes ei olnud teda kohal. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks, et pealtnägijate ülestähendamine võimalik liiklusõnnetuse osapooltel iseseisvalt sündmuskohal enne politsei saabumist. Sulev Purre on kaebuses viidanud, et vastavalt

§ 154peab juht ristmikule lähenedes olema ettevaatlik ja arvestama iseärasusi.

Sulev Purre jättis selle tegemata. On tegemist suhteliselt iseäraliku, erilise ristmikuga Tartus. Ei ole klassikaline ristmik, on suurte gabariitidega, nõuab ka välja sõites suuremat tähelepanu. Mis puudutab A.M. tegutsemist, siis

§ 4

tulenevalt kõikidel juhtidel õigus eeldada, et täidetakse

sätteid. Antud juhul võis kerkida õhku küsimus, et kas suunatuli põles või ei, aga puudavad tõendid selle kohta, et suunatuli ei põlenud. Sündmus toimus pimedal ajal. Kui hästi on näha plinkiv suunatuli tulede taustal? Kohtuväline menetleja peab alusetuteks etteheited Aleksandr Mazurkevitši kindlustuspettusest, sest sugulane oli autos. Ei kujuta ette, et sugulase võtaks peale ja keeraks nii ette autole. Buss ei olnud veel peateele välja sõitnud ja seetõttu tee andmise kohustus ei lasunud vasakpöörajal. Liikluskorraldus on ristmikul märkidega paika pandud. Kaitsja märgib, et tegemiste erakorralise ristmikuga, kus ristmikuala välja veninud. Tunnistajate ütlused viitavad, et see õnnetus on vägagi kummaline.

§ 2lg 1 Anna teed mõiste on selge.

Antud juhul võimalik skeemilt vaadata, mis toimus. On näha, et Sulev Purre sõitis Jaama tänavast peateele ja ei takistanud mööda Jaama tänavat ristmikule kaugemalt lähenevat sõiduautot, ei sundinud teda muutma kiirust või suunda. Lähenes otse teisele autole, küll mitte peateel. Küsimus selles, kas manöövrit sooritav Audi juht andis suunamärguannet vasakule või mitte jäi ebaselgeks. Audi juht kinnitas, et suunatuli oli sisse lülitatud, aga kaassõitja ei olnud veendunud selles. Hinnates Sulev Purre ja tunnistaja E. J. ütlusi, siis E. J. ütluste järgi suunatuld ei olnud Audil vasakule pöörates. Audi juhi ja kaasasõitnud isiku ütlusi ei saa võtta usaldusväärselt. Kummaline ja mõistetamatu on A. M. ütlus, et ta vastutulevat bussi ei märganudki enne, kui see talle otsa sõitis. Tunnistaja A. E. samad ütlused. Põhjendatud arvamus, et on kokku

ppinud selles küsimuses. Arvestades seda, et ristmik valgustatud, on äärmiselt ebatõenäoline bussi mitte näha. A. M. ütluste järgi ei käitunud ta suunatuld näidates kooskõlas

§-ga 82. Suunamärguanne tuleb lülitada sisse nii, et ei tekiks ohtu manöövri alustamisel. Sulev Purre ei tekitanud liiklusohtu LS § 74 67 tähenduses. Sõidukid liikusid otse vastu, eriolukord peatee pööranguga. Avarii toimus ristmiku ala selles osas, kus Audi sõitis ristmiku alale. Tegelikult oli buss ju peateele välja sõitnud, ületas ristmikuala sel hetkel kui sõitis Audi ristmikualale. Liiklusõnnetuse skeemil ja fotodel on liiklusõnnetuse asukoht ristmiku suhtes nähtav, jääb Annelinna poolsesse otsa. Peateemärk kaugel eemal sündmuse kohast. Mercedes sõitis otse ja oli sisuliselt peateel. Neile momentidele tuginedes on põhjendatud jätta kaebus rahuldamata. Juht peab arvestama liiklusolukorraga. Audi sõitis bussile risti ette. Kohtu järeldused. Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 järgi kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liikluseeskirja (

) §-s 2 seletatakse määruses kasutatavate terminite sisu. Sama paragrahvi lg 1 järgi Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist 6 ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Lõike 25 järgi Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist.

§ 4

järgi liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma liikluseeskirja nõudeid.

§ 5

järgi liikleja peab juhinduma liikluseeskirja lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile liikluseeskirja lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 82

järgi suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist

§ 91

järgi enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed.

§ 97

järgi enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt.

§ 154

järgi ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Kohtuväline menetleja on põhjendatult viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.02.

1. a otsusele 3-1-1-1-03, mille punktis 11 on kolleegium pööranud taas tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang. Viide on ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.09.
2. a otsusele 3-1-1-94-
3. Vaid nii saab tagada asja erapooletu igakülgse ning objektiivse arutamise. Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.09.
4. a otsuse 3-1-1-94-02 punktis 7 on rõhutatud: nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sellest omakorda tuleneb nõue, et liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse kokkupõrke eel liikusid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid mööda Jaama tänavat teine-teisele vastu. Jaama tänav on osaliselt peatee. Jaama tänavalt linna suunas liikudes jätkub tänav peateena Puiestee tänaval, mis on Jaama tänavasuhtes diagonaalselt. A. M. juhitud Audi 100 sõitis mööda Jaama tänavat linna suunas peatänaval. Menetlusaluse isiku Sulev Purre juhitud sõiduk MB Sprinter sõitis Jaama tänaval suunaga linnast välja. Viie tänava, Paju – Jaama – Puiestee - Jaamamõisa ristumiskohas oli Jaama tänavale Sulev Purre liikumissuunas enne ristmikku paigaldatud liiklusmärk 221 Anna teed koos tahvliga 834 Sõiduõigusega liiklemise või 7 peatee suund. Vaidlust ei ole selles, et sündmuskohas oli ristmik liiklusmärkidega selgelt reguleeritud. Linnas väljuval Jaama tänava suunal tuli ristmikule sõitmise eel teed anda peateel, Jaama – Puiestee tänavatel liiklejatele, samuti ristmikul kõrvalteeks olevast Jaama tänavast paremale jääval Paju tänaval liiklejatele. Tunnistajate ütlused tõendavad, et liiklusõnnetusele vahetult eelnenud ajal liikus ristmikul ja sellele suunduvatel tänavatel ainult kaks sõidukit, Audi 100 ja MB Sprinter. Vaidlust ei ole selles, et Audi 100 juht tegi manöövri peateelt vasakule kõrvalteele pöörates. Liiklusmärkide järgi oli menetlusalusel isikul kohustus Audile selleks manöövriks teed anda, sest Audi sõitis peateel. Dokumentaalsed tõendid tõendavad liiklusolusid sündmuskohal: sõiduteel oli töödeldud pinnaga jäätunud kate, libe, põles tänavavalgustus. Tunnistajate A. M. ja A. E. ütlustega on tõendatud, et nad liikusid mööda Jaama tänavat peateel ja kavatsesid sõita Anne tänavale. Nimetatud tunnistajate ütlused ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi, mille järgi Audi juhi liigutused andsid alust järeldada sõiduki juhitavuse kaotamist. Mitte millegagi ei ole tõendatud ka tahtlik ettesõit kindlustusjuhtumi lavastamiseks. Audi 100 tegi Jaama tänavalt pöörde Paju tänavale. Paju tänav ristub Anne tänavaga ja suubub Jaama tänavasse. Tunnistaja A. M. ütlusi vasakpöördeks suunamärguande andmisest ei tõenda tunnistajate ütlused. Tunnistaja E. J. suunatuld ei näinud. Tunnistaja A. E. ütlused suunatule kasutamisest on vastuolulised. Ta ajas autos juttu, vaatas kõrvalsõitjana ringi, nägi armatuuril tulesid. Selget yaju ei ole sellest, milline tuli iseloomustas suunamärguannet. Tunnistaja A. M. ütluste järgi ei järginud ta suunamärguande andmisel

§ 82sätestatud norme.

Tunnistaja hindas suunamärguande andmist manöövrini jäänud vahemaaga ja ajaga. Tema ütluste järgi andis suunamärguande hiljem kui 3 sekundit enne manöövri alustamist. Tunnistajate ütluste järgi oli sõidukiiruseks umbes 40 km/h. Nii kiirust kui pöördeni jäänud vahemaad arvestades rikkus Audi 100 juht

§ 82sätestatud nõudeid, kui ta ka andis suunamärguannet.

Vastavalt liiklusolukorrale, talvetingimustes halva teekatte korral ja pimedal ajal, kunstliku valguse tingimustes väga lühike märguanne ei olnud antud õigel ajal. Kõiki kõrvaldamata kahtlusi tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Tunnistaja E.J. ütlused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et suunamärguannet ei antud. Tunnistaja A. E. ütlused ei kinnita suunamärguande andmist. Tunnistajate A. M. ja A. E. ütluste järgi nad ei näinud Jaama tänaval neile vastassuunas sõitnud sõidukit. Nad ajasid autos sõites juttu ja A. E. vaatas ringi. Menetlusalune isik ja tunnistajad on kohtus vahetult üle kuulatud. Menetlusaluse isiku Sulev Purre ja tunnistaja E. J. ütlusi võrreldi kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamisega ning sellega kontrolliti nende ütluste usaldusväärsust. Kohus ei

idnud neid asjaolusid, mis menetlusaluse isiku ja tunnistaja E. J. ütlused kahtluse alla seab ning seetõttu need ebausaldusväärseteks muudab. Sulev Purrele heidetakse väärteomenetluses ette

§ 5

rikkumist, mis seisneb liikluskorraldusvahendi nõude eiramises, peateele väljasõitmises liiklusmärki 221 Anna teed arvestamata. Kohus

iab tõendeid kogumis hinnates, et Sulev Purre tegevus mootorsõidukit juhtides enne teise sõidukiga kokkupõrget ei olnud otseses põhjuslikus seoses teo ja tagajärje vahel. Ristmikul kokkupõrkunud sõidukitele Audi 100 ja MB Spinter tekkinud vigastused ei ole põhjustatud Sulev Purre liikluseeskirjade rikkumisest.

§ 154

järgi ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi.

§ 82

järgi suunamärguanne tuleb vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist.

§ 91

järgi enne sõidu, manöövri või 8 peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid.

§ 97

järgi enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Viie tänava, Paju – Jaama – Puiestee - Jaamamõisa ristmiku iseärasusi arvestades on oluline hinnata

§ 154nõude järgimist kõigi ristmikule lähenevate juhtide poolt.

Audi 100 juhi ükskõiksust teiste liiklejate suhtes iseloomustab tema õigustus, et tema liikus peateel ning oli õigustatud arvestama ainult peateel liiklejatega. Peateel Puiestee tänavalt temale sõidukit vastu ei tulnud ning ta võis sõidueesõigust kasutada kõigi kõrvalteedel liiklejate ees. Kõrvalteel liiklejad on kohustatud andma eesõiguse peateel liiklejale, kuid seda tingimusel, et peateel liikleja täidab ka ise liikluseeskirja nõudeid. Eelpool analüüsitud tõenditest järeldub, et peateel liikunud Audi 100 juht jättis täitmata

§ 82nõude.

Manöövriks suunamärguannet nõuetekohaselt tegemata jättis ta täitmata LS § 2 lõikest 1 ja

§-st 4 tulenevad nõuded. Õigusi saab realiseerida vaid tasakaalustatult kohustustega. Ainult iseenda õigustega arvestades jättis Audi 100 täitmata kohustused, eelkõige teiste liiklejatega arvestamise ja ristmiku iseärasuse arvestamise kohustused. Kummaline on samas sõidukis, Audi 100 sõitnud tunnistajate A. M.ja A. E. väide selles, et nad ei näinudki teist liiklejat. See asjaolu annab alust järeldada juhi äärmist tähelepanematust liikluses ja võimalust, et juht tegeles sõiduki juhtimisel kõrvaliste asjadega. Sulev Purre juhitud sõiduk oli enne peateele lähenemist peatunud selle vahetus läheduses asuvas bussipeatuses. See asjaolu määras sõiduki liikumiskiiruse. Sõiduki sõidusuund oli pööramisega paremale peateele. Peateel liikus ainult üks sõiduk MB Sprinteri suhtes paremale vasakule. Sõiduki suunamärguande andmine ei ole tõendatud. Seetõttu ei olnud MB Sprinteri juhil mingit põhjust oodata teise sõiduki ristmiku läbimist enne sõidu alustamist ristmikule. Suurte gabariitidega ristmiku tõttu jäi ristmiku osa, kus toimus kokkupõrge ristmikule suunduvalt kõrvalteelt, Jaama tänavalt paremale. Nii sündmuskoha vaatlusprotokolli kui ka tunnistaja E. J. ütluste järgi toimus kokkupõrge ristmiku Paju tänavaga ristumise kohal. Kõigist tõendatud asjaoludest lähtudes ei olnud MB Sprinterit juhtinud Sulev Purrel mingit põhjust oodata liiklusmärgi 221 anna teed taga Audi 100 ristmiku ületamist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata Sulev Purre teos väärteotunnuste esinemine. Tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist. Menetlusaluse isiku esitatud vastulauset on otsuses kirjeldatud ja sellega mittenõustumist on põhjendatud. Vastulausega mittenõustumine ei ole selle arvestamata jätmine. Vastulausega mittenõustumine ei riku menetlusaluse isiku õigusi VTMS § 19 mõttes. Kohtuväline menetleja otsuses vastulausega mittenõustumise põhjendamisega on järgitud VTMS §-des 72 ja 108 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik ei esitanud kohtule õigusabi kulude hüvitamise taotlust. Seetõttu ei ole kohtul alust VTMS § 23 alusel kaebuse esitajale hüvitada tema valitud kaitsja tasu väärteomenetluse lõpetamise korral. Kohtuliku arutamise käigus menetluskulude hüvitamise taotluse esitamata jätmisel jäävad menetluskulud tema kanda. Ene Muts Kohtunik 9