4-10-2633/5

Väärteoasi nr. 4-10-2633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2633 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Rene Hintenfeld’i (ik 37412080273) väärteokaebus nr 410-2633 Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 23.07.2010.a. väärteoasjas nr. 2316,10,006481 Asja läbivaatamise kuupäev 06.10.2010.a. Istungil osalenud isikud otsus kaebuse esitaja Rene Hintenfeld kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta Rene Hintenfeld’i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo 23.07.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,10,006481 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 06.10.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 06.10.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konstaabel Rauno R koostas 10.06.2010.a. väärteoprotokolli AB 1179202 Rene Hintenfeldile selle eest, et tema 19.06.2010.a. kella 22.40 ajal Narva mnt ja Jõe tänava ristmikul Tallinna linnas, juhtis mootorsõidukit Volvo XC90, reg. nr. xxx, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,36 ± 0,05 mg/l, lõpptulem 0,31 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus Rene Hintenfeld LS § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg L karistas Rene Hintenfeld’i väärteosasjas nr. 2316,10,006481 tehtud otsusega LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga summas 10 500 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Rene Hintenfeld kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osas, mis puudutab lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks, kuna kaebaja töö ja sissetulek sõltuvad juhtimisõiguse olemasolust. Kuna kaebaja perre on sündimas laps, on äärmiselt oluline, et kaebajal oleks võimalik tööl käia ja võimaldada oma abikaasale ning sündivale lapsele eluks vajalikke tarbeid. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole võtnud karistuse määramisel arvesse karistust kergendavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole varasemalt juhtinud autot seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud. Kaebaja nõustub, et lubatud alkoholipiirmäära ületamisel mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuid kaebaja oli sõidukit juhtima asudes kindel, et ei ole ületanud lubatud piirmäära. Kaebaja ei oleks saanud ka kedagi teist paluda rooli asuda, kuna teised sõidukis viibijad olid alkoholijoobes ning kaebaja ei soovinud ohtu seada enda, oma lapseootel abikaasa ega teiste liiklejate elu ning tervist. Kaebaja ei sõitnud ristmikule foori keelava tule ajal, kuna ristmikule sõitmise hetkel oli fooris kollane tuli ja selleks, et mitte takistada teisi liiklejaid ega vajutada järsult pidurit, mis oleks võinud tekitada liiklusohtliku olukorra, sõitis kaebaja üle ristmiku. 06.10.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei vaidlusta joovet, kuid leiab, et selline joove ei ole mingi joove, ka ei ole kollase tulega ristmikule sõit mingi oluline rikkumine. Pole õige määrata lisakaristust. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis istungil, et karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki KarS § 56 sätteid ,isik varem karistatud väärtegude eest, kahetsust ei ilmne. Tegu on ohtliku rikkumisega. Kohus kohtuistungil uuris veel ka järgmisi kirjalikke tõendeid: - väärteoprotokolli (tl 13), mille kohaselt Rene Hintenfeld juhtis 19.06.2010.a. kella 22.40 ajal Narva mnt ja Jõe tänava ristmikul Tallinnas, liikudes Viru väljaku suunas, mootorsõidukit Volvo XC90, reg nr xxx, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,36 ± 0,05 mg/l, lõpptulem 0,31 mg/l; - alkoholimõõmise test (tl 17); millest nähtub, et Rene Hintenfeld’il joobeseisundi tuvastamiseks kasutati 19.06.2010.a. kell 22:57 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST (ARAF 0036), seadme lugem 0,36 mg/l, lainedmääramatus 0,31 mg/l ning lõpptulemus 0,31 mg/l. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 18), millest nähtuvalt kõrvaldati 19.06.2010.a. kell 22:40 Rene Hintenfeld mootorsõiduki juhtimiselt seoses sellega, et on alust arvata, et isik on joobeseisundis; - tunnistaja Märt T ülekuulamise protokoll (tl 16), mille kohaselt oli tunnistaja 19.06.2010.a koos Rauno R autopatrullis. Kell 22:40 nägi tunnistaja Tallinnas Narva mnt ja Jõe tänava ristmikul, kuidas sõiduauto Volvo reg nr xxx sõitis punase tulega ristmikule. Auto peatati Viru ringil ning kontrollimisel selgus, et seda juhtis Rene Hintenfeld, kellel tuli suust alkoholilõhna. Isik puhus indikaatorvahendisse alkoholijoobe 0,37 mg/l. Pärast seda toimetati Rene Hintenfeld 2 Kesklinna politseijaoskonda tõenduslikku alkoholimeetrisse puhuma. Sinna puhus isik lõplikuks näiduks 0,36 ± 0,05 mg/l. Isik nõustus oma rikkumisega. - väärteootsust (tl 2), mille kohaselt karistati Rene Hintenfeldi LS § 7419 lg 2 ja LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga summas 10 500 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks. Otsuses on märgitud, et kohtuväline menetleja arvestab asjaoludega sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. - karistusregistri väljavõtet (tl 21-24), millest nähtub, et Rene Hintenfeldi on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, viinud läbi põhjaliku tõendite uurimise leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et R. Hintenfeldi tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema poolt LS § 7419 lg 2 ja LS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Samuti vastab talle mõistetud karistus - rahatrahv 10 500 krooni - ja lisakaristus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks - Rene Hintenfeldi poolt toime pandud süüteo raskusele. Isik ei vaidlusta joovet ega selle astet. Ta leiab, et karistus on ebaõiglaselt suur, seda just lisakaristuse osas. Samas käitus ta kohtus end õigustavalt, väitis, et kollase tulega ristmikule sõitmine pole Liikluseeskirjade rikkumine, ka selline joove ei ole ohtlik liikluses. Esmalt analüüsib kohus kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et kaebaja ei sõitnud ristmikule foori keelava tule ajal, kuna ristmikule sõitmise ajal oli fooris kollane tuli ning kaebaja ei pidurdanud, sest soovis vältida liiklusohtlikku olukorda.. Kohus osundab siinkohal Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» lisa 1 punktile 1, mille kohaselt kollane foorituli keelab liikuda ja peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kohus märgib, et kaebaja oleks pidanud oma sõidukiirust valima taoliselt, mis oleks võimaldanud tal aegsasti pidurdada enne keelava fooritule süttimist, samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Rene Hintenfeld oli sunnitud ületama ristmikku keelava tulega, et vältida liiklusohtliku tekkimist. Tunnistaja Märt T ütluste (tl 16) kohaselt oli R. Hintenfeldi juhitava sõiduki kinnipidamise põhjuseks hoopis see, et auto sõitis ristmikule punase tulega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 7415 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise tuvastamine Rene Hintenfeldi käitumises on igati põhjendatud ning tõendatud väärteomenetluses kogutud tõenditega. Järgmiseks märgib kohus, et käesoleval juhul ei vaidlusta kaebaja asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit seaduses sätestatud alkoholipiirmäära ületanuna, vaid vaidlustab talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse raskust, kuna ei pea seda põhjendatuks. Sellest tulenevalt keskendub kohus eelkõige põhjendustele, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul vastavad Rene Hintenfeldile määratud karistus ja lisakaristus tema poole toime pandud väärteo raskusele. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 on isiku karistamise alus tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 3 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Rene Hintenfeldi näol on tegemist isikuga, keda on ka varem korduvalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest karistatud. Seni mõistetud karistused pole R. Hintenfeldi aga mõjutanud edasistest väärtegudest hoiduma, vaid tema rikkumised on muutunud raskemaks. Käesolev rikkumine oma loomult oli enamohlik väärteoliik,milline asjaolu on õigesti ka väärteootsuse märkimist leidnud. Samuti on Riigikohus väljendanud lahendis nr 31-1-26-03 seisukohta, et positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja asunud käesolevas asjas põhjendatult seisukohale, et lähtudes kõikidest asjaoludest KarS §56 alusel, ka õiguskorra kaitsmise huvides tuleb Rene Hintenfeldi suhtes kohaldada ka lisakaristust, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seoses kaebaja poolt rõhutatud asjaoluga, et teda ei ole varem mootorsõiduki juhtimisel alkoholipiirmäära ületamise eest karistatud, märgib kohus järgmist. KarS § 7419 lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada KarS §-s 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud Rene Hintenfeldile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, s.t KarS § 7419 lg 3 p-s 1 sätestatud karistuse miinimummäära lähedaselt. Seega on kohtuväline menetleja karistuse määramisel igati arvestanud asjaoluga, et väärteo toime pannud isikut ei ole varem mootorsõiduki juhtimisel lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest karistatud, mistõttu on kaebuse esitaja sellekohased vastuväited põhjendamatud. Kaebaja on juhtinud kohtu tähelepanu oma perekondlikule seisundile ning töökohustuste täitmise vajadusele, mis sõltuvad olulisel määral kaebaja juhtimisõiguse olemasolust. Kohus leiab, et nimetatud tegurid pole taolised, mis ei võimaldaks R. Hintenfeldile lisakaristuse kohaldamist. Väärteomenetluse toimikusse on küll lisatud materjalid selle kohta, et kaeba on abielus ja tema abikaasa on lapseootel, samuti nähtub, et Rene Hintenfeld on ettevõtja, kes töötab Soomes, kuid ei ilmne asjaolusid selle kohta, millistel põhjustel on juhtimisõiguse olemasolu kaebajale hädavajalik. Nimelt on võimalik nii kaebajal endal kui ka tema lapseootel abikaasal liigelda ühistranspordiga. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et R. Hintenfeld oli teadlik nii oma töökohustuste iseloomust kui perekondlikust olukorrast ka siis, kui ta alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõidukit juhtima asus, kuid need asjaolud ei osutunud kaebaja jaoks piisavalt mõjuvaks, et veenduda üheselt, kas tema seisund on autorooli asumiseks sobiv. Seega pidi kaebaja arvestama võimalusega, et tema poolt toime pandud väärteo eest määratakse karistus, mis kitsendab vastavaks perioodiks oluliselt tema mootorsõiduki juhtimise õigust ja sellest tulenevalt omab mõju ka tema ülejäänud elukorraldusele. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-40-04 rõhutanud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - peab arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõiki asjaolusid, sealhulgas Rene Hintenfeldi isikut, perekondlikke ja tööalaseid tegureid, nende kogumis hinnates lisakaristuse määramine põhjendatud, kuna kohus on veendunud, et sellisel juhul on kõige efektiivsemalt võimalik kaebajat mõjutada edaspidistest rikkumisest hoiduma, sest kaebaja karistusregistri väljavõtte (tl 27) kohaselt ei ole leebemad karistused selleks seni piisavalt mõjuvad olnud. Isiku poolt LS § 7419 lg 2 ja KarS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus kajastatud ning Rene Hintenfeldi süü tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kaebuse esitajale 4 väärteootsuses määratud rahatrahv oli sanktsiooni keskmist määra ületav ning põhjendatud, kuna isikut on ka varem karistatud korduvalt liiklusalaste sätete eiramise eest. Kuna rahatrahvid tulemusi ei andnud, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, seda nii antud isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks kui ka õiguskorra kaitsmise aspekti silmas pidades. Ka ei ilmnenud kohtus isiku kahetsevat suhtumist, vastupidi tema käitumine oli üleolev, end õigustav. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Kohtunik: 5