-1 lg.3 määrata Toomas TAMMSOOLE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Toomas TAMMSOOD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Toomas TAMMSOOD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Toomas TAMMSOO kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Toomas TAMMSOO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Tammsoo elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Toomas Tammsoo on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §22 lg.3 - §392 lg.1 ja §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud alates 29.04.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Convictus – 12 sammu, Igapäevane valik ja Sotsiaalsete oskuste treening, osalenud tööalasel nõustamisel ja psühholoogilisel nõustamisel. Vanglas viibimise ajal toetavad 2 kinnipeetavat rahaliselt perekonna liikmed. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad, suhtleb ema ja õega kirja teel, abikaasa ja pojaga telefoni-, kirja- ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetaval on tuttavaid kriminaalse taustaga inimesi, kuid enamus on seaduskuulekad. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistamata, ametnike suhtes positiivse hoiakuga, nõustub kriminaalhooldusega. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused. Kinnipeetav ei ole agressiivne, talle ei meeldi konfliktid, võib probleemide lahendamiseks kasutada vale strateegiat. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 7%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Pärnu maakonda. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Kinnipeetava ema on pensionär ja nõus poega igati toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht OÜ-s xxx xxx. Viru Vangla riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav tunnistab oma süüd osaliselt, mis tõendab, et ta pole täiel määral mõistnud sooritatud kuriteo ühiskonnaohtlikkust. Maakohtu istung Kinnipeetav Toomas Tammsoo taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja kinnitas, et tunnistab end täielikult süüdi ja enam kuritegusid toime ei pane. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava resotsialiseerumise huvides on võimalik kinnipeetav vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud ning panna kinnipeetavale lisakohustused. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat 6 kuud ja kanda on veel 2 aastat. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. 3 Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. E T on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ-s xxx xxx. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on tegemist müügitööga Pärnu linna piires. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud kontakti perekonnaliikmetega – abikaasaga, pojaga, emaga, õega. Suhted on toetavad. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametnik ei ole oma kirjalikus arvamuses nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest käesoleval ajal ja põhjendanud seda asjaoluga, et kinnipeetav ei ole täiel määral mõistnud sooritatud kuriteo ühiskonnaohtlikkust. Maakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. KarS §76 lg.3 sätestab need asjaolud, mida tuleb vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada. Asjaolu, kas kinnipeetav tunnistab end süüdi täielikult või osaliselt, selles loetelus puudub. Maakohus leiab, et vaid sellel alusel kinnipeetava jätmine vangistusest vabastamata ei ole seaduslik. Maakohus nõustub küll kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et kinnipeetav võib olla mitte saanud aru oma teo suurest ühiskonnaohtlikkusest, kuid leiab, et sellega kaasnevat uue kuriteo toimepanemise võimalikku riski saab maandada kriminaalhoolduse teostamise ajal lisakohustuste panemisega, eelkõige sotsiaalabiprogrammis osalemise kohustusega. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega ja vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. 4 Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 28.10.2012. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on karistus kinnipeetavale määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.