Kohustada Kaido LILLEPUUD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva losa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Kaido LILLEPUUD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtte end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - alluda ettenähtud ravile - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Kaido LILLEPUU kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Kaido LILLEPUU karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus osaliselt ja määrata tema poolt Kaido LILLEPUULE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 240 krooni, käibemaks 178 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) makstud tasu summas 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaido Lillepuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kaido Lillepuu on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.07.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 ja §329 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud alates 15.07.2009. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales Murru Vanglas sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening. Viru Vanglas töötas kinnipeetav kinnises osakonnas juuksuri ametikohal. Kinnipeetav asub Viru Vangla avavanglaosakonnas ja töötab sisekoristajana. Kinnipeetav väärtustab peresuhteid, need on toetavad ja mõistvad. Kinnipeetav on alkoholijoobes korduvalt toime pannud väärtegusid, korduvalt karistatud KarS §424 alusel. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab ühiskonnareeglite eiramisele. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetaval on eakohased sotsiaalsed oskused. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 28%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see tagab järelevalve kinnipeetava käitumise üle. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, alluda ettenähtud ravile, kui ta on eelnevalt nõusoleku andnud, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Lisakohustus alluda ravile on üheks võimaluseks tegeleda alkoholi probleemiga. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama elukaaslase ja laste juurde 1-toalisesse korterisse. Vabanemise korral kindel töökoht kinnipeetaval puudub, perekonna sissetulekuteks on vanemapalk ja peretoetused. Negatiivseks asjaoluks vabanemisel võib saada kinnipeetava senise käitumismalli jätkamine. Äärmiselt vajalik on muuta alkoholi tarvitamise harjumusi, võimalusel läbida sõltuvusalane ravi Eluviisitreening. Kinnipeetav oli varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav Kaido Lillepuu taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et enam alkoholi ei tarvita, on nõus läbima nii sotsiaalprogrammi kui ka alkoholivastase ravi. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. istungil kinnipeetava vabastamist Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Varem on kinnipeetavat vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, nimetatud katseaeg ebaõnnestus, ta pani katseajal toime taas kuriteod KarS §329 ja §424 järgi. Vangistuse ajal kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistus olnud 1 aasta 3 kuud ja karistust jääb kanda veel 2 kuud. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, vangistuses on ta viibinud 1 aasta 3 kuud ja kanda on karistust veel 2 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 2 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 2 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Maakohus leiab, et eriti oluline on järelevalve ja kontrolli panemine kinnipeetavale käesoleval ajal järgmistel põhjendustel. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on enamik kinnipeetava poolt sooritatud kuritegusid kvalifitseeritud KarS §424 ja §329 järgi. Seega on kinnipeetava poolt ilmselgelt tegemist isikuga, kellel on suur probleem seoses alkoholi tarvitamisega. Maakohus leiab, et seda probleemi saab vähendada ja seega uue kuriteo toimepanemise riski vähendada just kriminaalhoolduse käigus, kuna ühe aasta joksul 4 on võimalik kinnipeetavat jälgida, suunata ta sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammidesse, samuti allutada ettenähtud ravile, kuna kinnipeetav andis selleks maakohtu istungil selgesõnalise nõusoleku. Juhul, kui kinnipeetav vabaneb vangistusest tähtaegselt, puudub igasugune kontroll selle üle, kas kinnipeetav läheb vabatahtlikult ravile ja läbib selle korrektselt või mitte, kohustada teda selleks ei saa. Seega, vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. enne tähtaega, on ühiskond vähem ohustatud, kuna kroonilise joobes juhi üle teostatakse järelevalvet. Vabanemise korral on kinnipeetaval elamistingimused rahuldavad ja tagatud. olemas kindel elukoht, korteris on Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid maakohus leiab, et lisakohustuse panemisega on võimalik vähendada riski, et liigse vaba aja tõttu võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kohustades kinnipeetavat koheselt leidma endale töökoha või kohustades teda võtma end arvele Töötukassas, on kinnipeetavale tagatud ka legaalne sissetulek. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et enamasti on kinnipeetav töötanud metsatöödel. Kinnipeetav kinnitas ise maakohtu istungil, et tema elukohas on väga vaja raietöölisi, seda tööd ta oskab ja seetõttu on ta kindel, et leiab kohe endale töökoha. Kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane, kaks alaealist last ja ema. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on omavahelised suhted head ja toetavad. Maakohus leiab, et elades 1-toalises korteris koos perega, on seega tagatud kinnipeetava üle järelevalve ka kodust. Arvestades eeltoodut, samuti Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku nõusolekuid kinnipeetava vabastamiseks, leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - alluda ettenähtud ravile - osaleda sotsiaalabiprogrammis. 5 Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ka enamik karistusi on määratud alkoholiga seotud kuritegude eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohustus alluda ettenähtud ravile aitab kinnipeetaval jätkata vanglas alustatud võõrdumist alkoholist. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamisega. Nagu nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil ja asja materjalidest, on kinnipeetav käesolevaks ajaks olnud ilma alkoholita 1 aasta 3 kuud. Sama jätkumiseks ka vabaduses on igati vajalik toetada kinnipeetava poolt alkoholi mittetarvitamist üheaegselt nii sotsiaalprogrammides osalemise kui ka ravile allutamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 1088 krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 240 krooni ja käibemaks 198 krooni). Maakohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt summas 1068 krooni, kuna vandeadvokaadi poolt esitatud taotluses on ebaõigesti märgitud käibemaksu suurus (märgitud 198 krooni, peab olema 178 krooni). Seoses kinnipeetava vabastamistaotluse rahuldamisega jätab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.