Kohustada Sergei NEŠKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Sergei NEŠKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Sergei NEŠKOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Sergei NEŠKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Neškovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Neškov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §114 p.5 järgi ja karistatud vangistusega 7 aastat alates 23.02.2005. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 11 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales 2010 riigikeele algtaseme kursustel ja sooritas edukalt A-1 taseme eksami. Kinnipeetavat toetavad materiaalselt vangistuse ajal vanemad, kellega kinnipeetaval on head suhted. Kinnipeetav on hea analüüsivõime, suhtlusoskuse ja realistliku tajuga. Kuriteost tulenevalt võib väita, et kinnipeetav on alkoholijoobes vägivaldne ega suuda adekvaatselt mõelda. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt, näeb selles võimalust muuta oma elustiili. Vanglas viibimise ajal on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetav oskab teiste isikutega manipuleerida, püüab jätta endast head muljet, tal puudub võime näha probleeme oma elus ja käitumises. Riskiks on ennastõigustav suhtumine kuritegude toimepanemisse, teiste isikute tunnetega mittearvestamine ning suutmatus näha alternatiive probleemsete olukordade 2 lahendamisel, kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on ebapiisav. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimane distsiplinaarkaristus oli kinnipeetavale määratud 22.07.2009, see näitab, et kinnipeetav püüab käituda õiguskuulekamalt ning muuta oma käitumisharjumusi. Ametnike suhtes on kinnipeetav positiivse hoiakuga, kriminaalhooldusega nõustub. Järgneva 2 aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et see on otstarbekohane. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale vabastamise korral järgmised lisakohustused: asuda tööle 4 nädala jooksul või registreerida end Töötukassas pärast vanglast vabanemist; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammis. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Narva linna. Tegemist on heade elamistingimustega eramajaga, kus elavad kinnipeetava vanemad. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha OÜ xxx, mis tegeleb raamatupidamisteenuste ja remonditöödega. Kinnipeetava majanduslik olukord soodustab ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Neškov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja kinnitas, et on 1999 kriminaalhooldusel viibinud, see lõppes hästi. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil kinnipeetava Kaitsja Mihhail Firsov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab karistust mõrvakatse eest. Vangistuses viibib kinnipeetav alates 23.02.2005, karistust on kanda veel 1 aasta 4 kuud. Vangistuses on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, kuid kehtivad karistused käesolevaks ajaks puuduvad. Kinnipeetav seletas distsiplinaarkaristuste 3 olemasolu asjaoluga, et ületoomisel Tartu Vanglast administratsiooni nõudmised on erinevad. Viru Vanglasse selgus, et Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav viimasel ajal käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumise muutust korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud natuke rohkem, kui 5 aastat 7 kuud ja kanda on karistust veel natuke rohkem, kui 1 aasta 4 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanemate juurde heade elamistingimustega eramajja. Kinnipeetav on ka ise aadressile xxx sisse registreeritud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha OÜ xxx, mis kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil kuulub tema vanematele. Eeltoodu alusel võib väita, et lisaks kriminaalhooldusametniku poolt teostatavale järelevalvele on seega kinnipeetava üle nn. lisajärelevalve vanemate poolt olemas nii kodus kui ka tööl. 4 Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja vanaema. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on suhted vanematega soojad ja toetavad. Seega soodustab ka sotsiaalne võrgustik kinnipeetava vabastamist. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud väitega, et uue kuriteo toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul on suur, kuna tegemist oli raske isikuvastase kuriteoga, mis oli toime pandud alkoholijoobes. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba üle 5 aasta. Samas aga leiab maakohus, et kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnas on võimalik alandada just nimelt kriminaalhoolduse käigus. Sedavõrd pikka aega vangistuses viibinud isikule on kriminaalhoolduse poolne tugi, toetus ja järelevalve väga oluline. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada samuti lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 23.02.2012. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteo toime pannud alkoholijoobes, samuti on teda väärteo korras karistatud joobes juhtimise eest ning alkoholijoobes on kinnipeetav vägivaldne ega suuda mõelda adekvaatselt. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vabaduses tarvitanud kanepit. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Viimane lisakohustus on vajalik kinnipeetava resotsialiseerumiseks ühiskonda. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.