-1 lg.3 määrata Alar LEPALE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Alar LEPPA katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Alar LEPPA katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Alar LEPP kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Alar LEPP karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt Alar LEPALE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) makstud tasu summas 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alar Lepa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alar Lepp on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud 11 päeva alates 27.11.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides Convictus ja Igapäevane valik, õppis kutseharidussüsteemis puidupingitööliseks ja lõpetas kooli. Samuti osales võrkpalliturniiril. 2010 on toimunud korduvalt psühholoogilisi nõustamisi ja vestlusi sotsiaaltöötajaga. Vangistuses kinnipeetaval sissetulek puudub. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on head, tuge annab ema. Ka elukaaslasega on suhted korras, suheldakse kirja, helistamiste ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetav leiab, et kõige kergem viis energia saamiseks on narkootikumid, mille hankimiseks on välja kujunenud oma kontaktid. Kinnipeetav on mitu korda püüdnud sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust, on nõus tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetav viibib vanglas esimest korda, vanglas on käitunud korrektselt ja viisakalt. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik ja kinnipeetava elukaaslane on mõlemad andnud kirjaliku nõusoleku. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on otstarbekas, kuna kinnipeetav viibib vanglas esimest korda, vabanemise korral on olemas elu- ja töökoht ning perekonna toetus, samuti on oluline kaasnev käitumiskontroll. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, osalema sotsiaalabiprogrammis. Peale vabanemist soovib kinnipeetava asuda koos elukaaslasega elama Tallinna üürikorterisse, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase õemehele ja kus tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ xxx reklaamimüügi osakonnas. Täitise andmetel on kinnipeetaval mitmeid maksmata rahalisi nõudeid. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: juhul, kui tööst saadav tulu ei vasta kinnipeetava vajadustele; suhtlemise jätkamine narkootikume tarvitavate või vahendavate isikutega; narkootikumide tarvitamisega taasalustamine; kuritegeliku elustiili väljakujunemine. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 1 aasta. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Alar Lepp taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et töötab 2,5 kuud juba vangla pesumajas, varem on kriminaalhooldusel viibinud, katseaeg möödus edukalt. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud ning panna kinnipeetavale need lisakohustused, mis on kirjas kriminaalhooldusametniku arvamuses. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja märkis, et antud kinnipeetava puhul on kõik asjaolud, peale korduvkaristuse positiivsed. Kaitsja leidis, et elektroonilise järelevalve pikkuseks võib määrata 6 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetav viibib vangistuses alates 18.06.2008, karistust on jäänud kanda veel 1 aasta 9 kuud. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määratud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Tallinna. Korter on heas korras ja vastab elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamise tingimustele. Korteri omanik on andnud ka vastavasisulise kirjaliku nõusoleku. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx OÜ. Nimetatud asjaolu on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted ema ja elukaaslasega on head. Lisaks neile kuuluvad kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku veel kasuisa ja õde. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetus ka kodust. Arvestades kõike ülaltoodust, lisaks ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku nõusolekut kinnipeetava vabastamiseks, leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on tagatud 4 vabastamise suurem efektiivsus. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Maakohus möönab, et korduvakaristatus võib olla selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest enne tähtaega ja mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt on kinnipeetavat karistatud 2004 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.