15

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-8938 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalju DUBRO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kalju DUBRO sünd. 02.01.1957, isikukood 35701025223, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 05.04.2001 ja lõpp 10.06.2014 Jätta Kalju DUBRO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 19.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalju Dubro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalju Dubro on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 05.04.2001 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §101 p.7, 8 järgi ning karistatud KrK §41 lg.1 ja §45 kohaldamisega vabadusekaotusega 13 aastat 2 kuud 5 päeva alates 05.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei ole individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärke (osalemine sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening ja psühholoogilisel nõustamisel) täitnud, kuna ei tunnista probleemide olemasolu ja oma tegude tegelikke tagajärgi. Kinnipeetav töötab Eesti Vanglatööstuse pesumajas, tema suhtumine töösse on positiivne ja töötamine annab võimaluse rahaliste võlgnevuste likvideerimiseks. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi võlgnevusi summas 720 1 krooni. Kinnipeetava lähivõrgustik koosneb tema emast, nendevahelised suhted on pinnapealsed, jahenenud, kinnipeetav ei oska suhteid emaga hinnata. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetava poolt on kuriteod sooritatud alkoholijoobes, kuid kinnipeetav ei tunnista selle valdkonna probleeme ega näe seoseid alkoholi kuritarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Samuti ei mõista kinnipeetav alkoholi kuritarvitamisega tegeleva sotsiaalprogrammi vajadust. Kinnipeetaval esineb emotsionaalset ärevust seoses empaatia teemaga. Iseloomult on kinnipeetav egotsentriline ja mina-pildis väljendub rahulolu iseendaga. Kinnipeetaval on oht kaotada enesekontroll negatiivsete pingete all ja olla vägivaldne, kinnipeetav ei teadvusta endale probleemseid valdkondi ning ei hinda neid objektiivselt, keeldub programmilistest sekkumistest. Kinnipeetava probleemide lahendusstrateegia on igapäevaelus ebaadekvaatne ning sõltub emotsionaalsest seisundist. Kinnipeetaval puuduvad eesmärgid ja tulevikunägemus. Kinnipeetaval on täheldatud tugevat antipaatiat Eesti kohtusüsteemi suhtes, ta ei ole motiveeritud muutma oma eluviisi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ka vanglas viibib kolmandat korda. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Vangistuses ei ole kinnipeetava käitumises ja väärtushinnangutes muutusi seaduskuulekusele täheldatud, kinnipeetavat on hinnatud kõrgohtlikuks nii ühiskonna kui konkreetsete isikute suhtes. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel ja püsiv elukoht, selles küsimuses ei saa loota üksnes omavalitsuse toele. Keskkond, kuhu kinnipeetav vabaneks tingimisi, ei soodusta ega toeta tema seaduskuulekust. Kinnipeetaval puudub lähisugulaste toetav võrgustik, samuti töökoht. Emal ei ole võimalik poega üleval pidada. Lisaks sellele leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav ei ole üles näidanud mitte mingisugust motivatsiooni muutusteks, mis annaks alust arvata, et ta on asunud paranemise teele ja suudab edaspidi täita kriminaalhoolduse nõudeid ja elada seaduskuulekalt. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine ei ole suunatud toimetulekule ja oma elu korda seadmisele, puuduvad eesmärgid ja tulevikunägemus. Kinnipeetavat on hinnatud kõrgohtlikuks, uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, mistõttu tema vabastamine 4 aastat enne karistuse lõppu oleks ennatlik. Kinnipeetava ema elab 3-toalises keskküttega korteris. Antud korteris oleks ruumi kahekesi elamiseks, kuid rahaliselt leiab ema, et nad ei tuleks toime. Kinnipeetava emal on kehv tervis, pension on vaid xxx krooni kuus ja ema kardab, et nad jäävad nälga. Lisaks sellele kinnitas ema kriminaalhooldusametnikule, et ta kardab elu koos pojaga. Kriminaalhooldusametnik pöördus Tamsalu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja poole info saamiseks sotsiaalkorterite kohta. Selgus, et Tamsalu linnal ei ole hetkel enam sotsiaalkortereid. On olemas mõned munitsipaalkorterid, kuid kahjuks ei ole neist ükski elamiskõlbulik ja kohalikul omavalitsusel puuduvad rahalised vahendid nende remontimiseks. Sotsiaalosakonna juhataja sõnul ei ole neil koheselt kinnipeetavale elamiskõlbulikku eluruumi pakkuda. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Kuigi kinnipeetaval on olemas teatud tööoskused ja töösse suhtumine on enamikult positiivne, siis arvestades hetkeolukorda tööturul, puuduks kinnipeetaval esialgu vabaduses majanduslik toimetulekuvõime. Vangistuse perioodil on suurenenud kinnipeetava trots ja kättemaksutahe kuriteokaaslase vastu, kes viibib vabaduses. Seega on kinnipeetaval oht kaotada enesekontroll negatiivsete pingete all, mistõttu suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Kõik kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, kuid oma probleemi ta ei tunnista ja ei näe seoseid alkoholi 2 kuritarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Ennetähtaegse vabanemise korral satub kinnipeetav samasse keskkonda, kus oli enne vangistust ja teda ümbritsevad endised tuttavad, kellega koos tarbiti alkoholi. Samuti on negatiivseks asjaoluks see, et kinnipeetav ei ole teinud muutuseid oma mõtlemises ja käitumises, võrreldes eelmise hinnatava ajaperioodiga. Ta keeldub pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest ja teenustest, mis aitaksid tal valmistuda ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetav pani uue kuriteo – tahtliku tapmise – toime katseajal, mistõttu on kriminaalhooldusametnik arvamusel, et käitumiskontroll ei täida oma eesmärki ja mõtet antud kinnipeetava puhul. Samuti ei oleks kriminaalhooldusametnikul võimalik teostada kriminaalhooldust ja koostööd kinnipeetavaga, kui ta keeldub riske maandavatest tegevustest. Maakohtu istung Kinnipeetav taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et ei pea sotsiaalprogrammides ja õppetegevuses osalemist enda jaoks vajalikuks, kuna on juba vana mees. Samuti kinnitas kinnipeetav, et võrreldes eelmise kohtuistungiga samas küsimuses on muutnud vaid asjaolu, et alates eelmise aasta sügisest asus ta tööle pesumajja. Prokuröri abi Natalja Firsova leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest praegusel ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolm korda. Raske, I astme isikuvastase tahtliku kuriteo, mille eest kannab käesoleval ajal karistust, sooritas ta ajal, kui oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, s.o. katseajal. Vangistuse ajal – 22.06.2010 - on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus, see on käesoleval ajal kehtiv. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid ei suuda kinnipeetav täita ei katseajal ega ka vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabanemise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesolevas asjas ei ole nimetatud tingimus täidetud. Samas möönab maakohus, et arvestades distsiplinaarrikkumise sisu (suitsetamine tootmishoone riietusruumi WC-s), ei ole üksnes sellel põhjusel mittevabastamine põhjendatud. 3 Vabanemise korral soovis kinnipeetav asuda elama Tamsalusse sotsiaalkorterisse. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja ka kinnipeetavale Tamsalu Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt saadetud vastusest, ei ole vallal vabu sotsiaalkortereid olemas. Vastuseks Viru Maakohtu samasisulisele telefonilisele päringule teatas Tamsalu Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja oma 15.09.2010 kirjalikus vastuses, et sotsiaalpinda Tamsalu vallal kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise puhul pakkuda ei ole, munitsipaalomandis on hulk kortereid, kuid enamus neist on elamiskõlbmatud (muuhulgas ilma sanitaartehnilise varustuseta). Seega puudub kinnipeetaval vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral sisuliselt kindlaksmääratud elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll kohtuistungil, et tal on olemas eluoht ka ema juures, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ema kardab pojaga koos elada. Seega ei nõustu ema kinnipeetavat enda elamispinnale elama lubama. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, tunnistuste puudumist erialade omamise kohta, kriminaalset minevikku, pikaajalist tööturult puudumist ja majanduslikku piirkonda, kuhu kinnipeetav soovib minna peale ennetähtaegset vabanemist, ei ole antud kinnipeetava puhul kohene tööleasumine tõenäoline. Kinnipeetava kinnitused maakohtu istungil selle kohta, et tal on mitu eriala ja tööd leidub ka Tamsalust väljaspool, ei anna samuti alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest käesoleval ajal. Iseõpitud erialad ilma vastava diplomita ei anna tänapäeva majandussituatsioonis tööleasumisel mingit eelist, töötamise osas väljaspool elukoha piirkonda ei ole kindel, kas kriminaalhooldusametnik nõustub sellega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ei ole võimeline poega materiaalselt toetama. Maakohus leiab, et majanduslike raskuste tekkimisel on uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt suur. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval toetav lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ema poega toetada ei suuda. Arvestades seda, et kinnipeetav vabaneb taas samasse keskkonda, kus elas enne vangistust, suureneb uute kuritegude toimepanemise risk. Kinnipeetava eelnev elukäik viitab soodumusele vägivaldsete tegude toimepanemiseks. Samas ei ole kinnipeetav vangistuses läbinud mitte ühtegi pakutud sotsiaalprogrammidest, mis maandaksid riske selles vallas. Tööleasumise vanglas loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal võimalik. Kinnipeetaval on soovitav vanglas tegeleda oma vabanemise küsimusega aktiivselt, s.o. tegeleda elu- ja töökoha otsimisega ja ennekõike osaleda pakutavates sotsiaalprogrammides/koolitustes, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski vabaduses. Arvestades seda, et kinnipeetav on vahistatud ja viibib pidevalt kinnipidamisasutuses juba alates 11.09.1999, peab maakohus vabanemiseelsete programmide läbimist ülioluliseks. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 10.06.2014, s.o. 3 aasta 9 kuu pärast. Seega on kinnipeetaval järelejäänud tähtaja 4 jooksul, ka enne järgmist kohtuistungit tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks, võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.10.2009 Nooremreferent Liivi Õun 5