MS § 426, 432 Vabastada Hannes Mere, isikukood: 38409154224; talle Pärnu Maakohtu 17.06.
Kohustada Hannes Meret täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 5, 7, 8, 9 ja lg 4 alusel määrata Hannes Merele katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; - pöörduda psühholoogi, psühhiaatri või narkoloogi poole 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest arvates ja vajadusel alluda nende määratud ravile; 1 - alluda ettenähtud ravile, mida eelpool nimetatud spetsialist vajalikuks peab; mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud ja teadvalt narkootikume tarvitavate isikutega, samuti kuriteokaaslase Mihkel Välbiga (Välb, isikukood: 38606040345); - osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab; - alluda elektroonilisele järelevalvele 9 (üheksa) kuu jooksul arvates elektroonilise seadme kehale kinnitamise päevast. Määrata Hannes Mere katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute II talituse kriminaalhooldaja Kadri Kiikeri järelevalve alla. Välja mõista Hannes Merelt 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 14.10.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Hannes Mere tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 17.06.2009.a otsusega
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 järgi suurendati mõistetavat karistust 03.04.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva võrra ja liitkaristuseks loeti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates 04.12.2008.a. Karistusaeg algas 04.12.2008.a ja lõpeb 31.05.2012.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 03.09.2010.a. Hannes Mere on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 30.09.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1-
lg 2 alusel ja
alusel mõisteti tingimisi vangistus 11 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 06.09.2006.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
ja
alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 18 kuud; 3) 03.04.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt § 263 p 1 ja
alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 3 aastat; Väärteokorras karistatud 18-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Hannes Mere distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama xxx. Olemas kindel töökoht isa firmas OÜ xxx, kus asub tööle poemüüja/laotöölisena. Läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Alates 2010.a juulist võtab osa joovastisõltlastele mõeldud programmist „12 sammu. Igapäevane valik“ ja osaleb vangla majandusabitöödel. Tartu Vangla andmeil on H. Mere suhtes rahalisi nõudeid ligi 65 000 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume, vägivallakuritegu toime pandud alkoholijoobes. Vabanemisel seisneb oht narkootiliste ainete käitlemises, materiaalse kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas, ohtlikkust suurendab kriminaalne taust. Tartu Vangla toetab H. Mere ennetähtaegset vabastamist. 2 Kriminaalhooldusametnik toetab Hannes Mere ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel asub elama üürikorterisse xxx, kus aeg-ajalt ööbib ka kinnipeetava ema. Korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Olemas kindel töökoht OÜ-s xxx. Uue kuriteo ohtlikkuse ja riskifaktoreiks on kriminaalse taustaga tutvusringkond, sõltuvusainete tarvitamine, väljakujunenud kuritegelik elustiil. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav on sobilik isik elektroonilise valvega vabastamiseks, tal on olemas toetav sotsiaalvõrgustik ning kindel elu- ja töökoht. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võiks elektroonilise valve tähtaeg olla 6 kuud. Hannes Mere seletas, et 1 aasta ja 10 kuud karistust on teda mõistma pannud varasema elu vääraid eluviise. Soovib alustada positiivselt leheküljelt, soovib ennast parandada. Eelnevate tingimisi karistuste ajal ei ole käitumiskontrollist õppust võtnud ja nüüd leiab, et õige lahendus oleks elektrooniline järelevalve, sest tavalisest käitumiskontrollist ei ole kasu olnud. Elektrooniline järelevalve on distsiplineerivam, igati õigustav. Saab käia tööl ja hagisid likvideerida. Töö on elukohast kahe kilomeetri kaugusel. Karistatud on 3 korral katseajaga, 4-s kord on reaalne vangistus. Elektroonilise järelevalve all on nõus olema kasvõi aasta. Karistusaja lõpuni on 1,5 aastat. Tahab põhikooli lõpetada kuna hariduse puudumine kahandab konkurentsivõimet tööturul. Võib-olla jõuaks isegi ülikooli. Eesmärkide hulka, mida on püstitanud, ei mahu kriminaalsed teod. Vabaduses kriminaalkorras karistatud tuttavaid mõned on, aga on vältinud nendega suhtlemist, on võtnud eesmärgiks uut elu alustada ja ei ole hoidnud kontakte nendega vangimajast. Narkootikume peab endale tõsiseks probleemiks, kõik probleemid on alguse saanud neist ja alkoholist, mõnuainetest üldse. Väärteokaristused ka seotud mõnuainetega. Leiab, et probleem on ja tuleb tegelda sellega. Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammi on läbinud, mis käsitleb sõltuvuse all olevate inimeste rehabiliteerimist, on asjad selgeks teinud endale ja käib aktiivselt 12 sammu grupis. On selgeks teinud mis on õige ja mis vale. Sai programmis osaledes teada millised on negatiivsed mõjud elule ja tervisele, et kuidas nad mõjutavad otsuseid ja millised tagajärjed on praegu ja tulevikus. Õppis vaatama tulevikku ja analüüsima põhjuseid miks on ahvatlus tarbida ja kuidas seda ennetada. Prokurör leiab, et Hannes Mere tingimisi ennetähtaegne vabanemine elektroonilise järelevalve alla on võimalik kinnipeetava isikut arvestades. Hannes Mere on vanglas teinud tööd resotsialiseerumiseks. Varasemat elukäiku arvestades tuleb elektroonilise järelevalve aeg määrata pikem, et vabaduses paremini resotsialiseeruda. Distsiplineerimiseks on vajalik määrata mitmeid kontrollkohustusi.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Hannes Meret on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Hannes Mere kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud ½ karistusajast, ta on nõus elektroonilise järelevalvega ning tingimused selleks on olemas. Seega on olemas
lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Hannes Merel on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada ja garanteeritud töökoht. 3 Vangla spetsialistid peavad Hannes Mere tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks. Hannes Mere on karistuse kandmise ajal käitunud nõuetekohaselt ja teinud ametnikega koostööd. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja valmis vabanemisel osalema sotsiaalprogrammis ja vajadusel alluma ravile. Narkootikumidega seotud probleemid vajavad tähelepanu ja vajadusel ravi. Hannes Mere on valmis alluma kriminaalhooldusele ning peab elektroonilist järelevalvet temale vajalikuks. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub Hannes Merest endast. Katseajaks täitmiseks määratavad
Kohus määrab
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8, 9 ja lg 4 alusel täitmiseks ka kontrollkohustused, mis toetavad kriminaalhooldust ja aitavad uute kuritegude riski maandada. Hannes Mere on nõus võtma endale
lg 2 nimetamata kontrollkohustuse, spetsialistide poole pöördumise sõltuvusprobleemide lahendamiseks ning sellega näidanud enda suhtumist senistesse eluviisidesse. Asja läbivaatamisega kaasnes menetluskuludena kaitsjatasu 1500 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.